|
Tartu linna jäätmehoolduseeskiri
(terviktekst seisuga 1. jaanuar 2008. a)
Määrus on kehtestatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390; 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141; 88, 588; 2004, 41, 277; 56, 399; 81, 542) § 6 lg 3 p 1, jäätmeseaduse (RT I 2004, 9, 52; 30, 208; 2005, 15, 87) § 71 ning pakendiseaduse (RT I 2004, 41, 278; 89, 611) § 15 lg 1 alusel.
1. Üldsätted
1.1. Tartu linna jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) reguleerib jäätmehoolduse korraldust Tartu linna haldusterritooriumil. Eeskirja lisa 1 sätestab ehitus- ja lammutusjäätmete ning lisa 2 tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmete käitlemise korra.
1.2. Juriidilistele ja füüsilistele isikutele on Tartu linna haldusterritooriumil jäätmehoolduseeskirja täitmine kohustuslik.
1.3. Jäätmehooldust korraldab Tartu Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus) linnamajanduse osakonna (edaspidi osakond) kaudu.
2. Terminid
2.1. Eeskirjas kasutatakse termineid, mis on esitatud jäätmeseaduses ja pakendiseaduses ja nende alusel kehtestatud õigusaktides.
2.2. Eeskirjas kasutatakse lisaks termineid järgmises tähenduses:
2.2.1. segaolmejäätmed on olmejäätmed, millest on liigiti kogumise läbi eraldatud suurem osa taaskasutatavaid jäätmeid ja ohtlikud jäätmed;
2.2.2. taaskasutatavad jäätmed on vanapaber ja kartong, pakendijäätmed, biolagunevad jäätmed, metallijäätmed ja puidujäätmed;
2.2.3. suurjäätmed on olmejäätmed, mis oma suurte mõõtmete tõttu ei sobi segaolmejäätmete kogumismahutisse (nt vana mööbel jmt);
2.2.4. probleemtooted on patareid ja akud; mootorsõidukid ja nende osad; elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad ning PCB-sid (polükloreeritud bifenüüle) sisaldavad seadmed;
2.2.5. ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis vähemalt ühe jäätmeseaduse § 8 nimetatud kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale, keskkonnale;
2.2.6. tavajäätmed on kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka;
2.2.7. püsijäätmed on tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi;
2.2.8. aia- ja haljastu biolagunevad jäätmed on aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud biolagunevad jäätmed nagu rohi, lehed, oksad jne;
2.2.9. kompostimine on biolagunevate jäätmete looduslik biokeemiline lagundamine mikroorganismide toimel maapinnal või kompostimisnõus (kompostris);
2.2.10. jäätmetekitaja on füüsiline või juriidiline isik, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed või kelle tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub;
2.2.11. jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu füüsiline või juriidiline isik, kelle valduses on jäätmed;
2.2.12. jäätmekäitlusleping on jäätmevaldaja (tellija) ja jäätmekäitleja (töövõtja) vahel isiklikult või läbi vahendaja sõlmitud leping, millega töövõtja võtab endale kohustuse jäätmete osaliseks või täielikuks käitlemiseks või vastava tegevuse vahendamiseks ning millega töövõtja muutub pärast tellija poolt jäätmete üleandmist jäätmevaldajaks;
2.2.13. keskkonnajaam on kinnisel territooriumil paiknev liigiti kogutud jäätmete kogumiskeskus;
2.2.14. kogumispunkt on üldkasutatavas kohas paiknev vastavalt märgistatud jäätmete kogumismahuti, kuhu saab viia liigiti kogutud jäätmeid;
2.2.15. taaskasutusorganisatsioon on pakendiettevõtjate poolt pakendi- ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutuse korraldamise eesmärgil loodud keskkonnaministri poolt akrediteeritud organisatsioon;
2.2.16. jäätmeõiend on dokument, kus näidatakse prognoositav jäätmete kogus liigiti ja kirjeldatakse jäätmete käitlemine;
2.2.17. maaüksus on kinnisasi või õiguslikul alusel moodustatud krunt.
3. Jäätmekäitluse üldnõuded
3.1. Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja.
3.2. Jäätmetekitaja peab iga tegevuse juures püüdma jäätmeteket vältida või vähendada.
3.3. Jäätmed tuleb koguda liigiti, et võimaldada jäätmete taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. Jäätmekäitleja on kohustatud vältima liigiti kogutud jäätmete segunemist teiste jäätmeliikidega kogumise ja veo erinevatel etappidel.
3.4. Jäätmevaldaja peab igas tegevuses vältima ohtlike jäätmete segunemist või segamist mistahes ainete ja jäätmetega.
3.5. Keelatud on jäätmete ladustamine või ladestamine selleks mitte ettenähtud kohtadesse.
3.6. Prügilasse võib ladestada vaid prügilakõlbulikke jäätmeid, s.h neid jäätmeid, mille taaskasutamine ei ole tehnoloogiliselt võimalik ja/või on muude käitlusmoodustega võrreldes ülemäära kulukas.
3.7. Prügilasse ladestamisele kuuluvad jäätmed tuleb läheduse põhimõtet järgides viia Aardlapalu prügilasse või linnavalitsuse poolt määratud kohta. (Muudetud Tartu Linnavolikogu ....2007. a määrusega nr...)
3.8. Juriidilisest isikust jäätmetekitaja on kohustatud pidama koguselist ja liigilist arvestust oma tegevusega seotud jäätmete tekke ja käitlemise kohta.
3.9. Jäätmevaldaja ei tohi sõlmida jäätmekäitluslepingut ega anda jäätmeid üle isikule, kellel puudub jäätmeluba või kes pole jäätmekäitlejana registreeritud Tartumaa Keskkonnateenistuses.
4. Jäätmete kogumine ja sortimine
4.1. Jäätmetekitaja kogub eraldi taaskasutatavad jäätmed, suurjäätmed, püsijäätmed, ohtlikud jäätmed, probleemtoodete jäätmed ja segaolmejäätmed.
4.2. Vanapaberi ja kartongi kogumiseks peab elamumaa sihtotstarbega kinnistul olema eraldi kogumismahuti kui kinnistul on 10 ja enam korterit ning kaugküte või vedel- või gaasikütust kasutav lokaalküte. (Muudetud Tartu Linnavolikogu .............2007. a määrusega nr...)
4.3. Kui maaüksusel on vähem kui 10 korterit või tahkekütust kasutav lokaalküte, peab vanapaberit ja kartongi koguma eraldi, viies vanapaberi ja kartongi jäätmed selleks ettenähtud kogumispunkti või põletades selle küttekoldes. Soovi korral võib kinnistule paigutada ka eraldi kogumismahuti vanapaberi ja kartongi tarbeks.
4.4. Vanapaberi ja kartongi kogumiseks peab mitteelamumaa sihtotstarbega kinnistutel olema eraldi kogumismahuti, kui vanapaberit ja kartongi tekib kinnistul üle 25 kg nädalas. (Muudetud Tartu Linnavolikogu ...............2007. a määrusega nr...)
4.5. Metallijäätmed tuleb viia keskkonnajaama või anda üle vastavat jäätmeluba omavale isikule. Keskkonnajaama võivad metallijäätmeid viia Tartu linna elanikud ja linnavalitsusega vastavasisulise koostöölepingu sõlminud valdade elanikud. (Muudetud Tartu Linnavolikogu ...............2007. a määrusega nr...)
4.6. Suurjäätmed tuleb viia keskkonnajaama või anda üle vastavat jäätmeluba omavale isikule. Keskkonnajaama võivad suurjäätmeid viia Tartu linna elanikud ja linnavalitsusega vastavasisulise koostöölepingu sõlminud valdade elanikud. (Muudetud Tartu Linnavolikogu ..................2007. a määrusega nr...)
4.7. Ajutiselt jäätmete kogumismahutite vahetusse lähedusse paigaldatud suurjäätmete äraveo peab jäätmevaldaja korraldama kolme tööpäeva jooksul.
4.8. Maaüksusel tekkivad jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, tuleb paigutada liikide kaupa selleks ette nähtud kogumismahutitesse samal maaüksusel. Taaskasutatavaid jäätmeid võib viia kogumispunktidesse.
4.9. Jäätmete kogumismahuteid tohib paigaldada väljapoole oma maaüksust ainult vastava maaüksuse omanikuga kooskõlastatult. Linnale kuuluvale maaüksusele kogumismahuti paigutamise kooskõlastab osakond.
4.10. Jäätmevaldaja kasutuses peab olema piisavas koguses ja suuruses mahuteid. Kogumismahuteid peab tühjendama sagedusega, mis väldib nende ületäitumise ja haisu tekke, aga mitte harvemini kui kord kuus. Kümne ja enama korteritega elamute korral tuleb segaolmejäätmete kogumismahuteid tühjendada mitte harvemini kui kaks korda kuus.
4.11. Kogumismahutid võivad olla jäätmevaldaja omandis või lepingu alusel kasutuses.
4.12. Olme- ja segaolmejäätmete kogumismahutitesse ei tohi panna:
4.12.1. kuuma tuhka;
4.12.2. vedelaid jäätmeid;
4.12.3. ohtlikke jäätmeid;
4.12.4. probleemtooteid;
4.12.5. käimlajäätmeid;
4.12.6. kogumiskaevude setteid;
4.12.7. aineid ja esemeid, mis võivad ohustada mahutite hooldajat või jäätmekäitlejat;
4.12.8. aineid ja esemeid, mis oma kaalu, koguse või kuju tõttu võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist;
4.12.9. suurjäätmeid.
4.13. Linna territooriumile paigutatud kogumispunktide asukohad tuleb paigutajal eelnevalt kooskõlastada osakonnaga.
4.14. Üldkasutatavatesse kohtadesse (pargid, parklad, ühissõidukite peatuskohad jm) paigutab jäätmete kogumismahutid osakond või territooriumi haldaja.
4.15. Kauplused, ametiasutused ja teenindusettevõtted on kohustatud lahtioleku ajaks paigaldama sissekäikude juurde jäätmete kogumismahuti.
4.16. Garaaži omanik peab:
4.16.1. paigutama garaažis tekkivad jäätmed garaažis paiknevasse kogumismahutisse. Garaažiühistu olemasolu korral on lubatud ühise kogumismahuti kasutamine;
4.16.2. andma jäätmed üle vastavat jäätmeluba omavale isikule;
4.16.3. tagama garaaži ümbruse korrashoiu.
5. Jäätmete vedu ja kõrvaldamine
5.1. Jäätmeveo jäätmekäitluskohtadesse tagab jäätmevaldaja.
5.2. Jäätmete vedu teenustööna, taaskasutamist ja kõrvaldamist Tartu linna haldusterritooriumil võib läbi viia ainult jäätmeloa alusel.
5.3. Jäätmed tuleb vedada jäätmeloas märgitud jäätmekäitluskohta. Kui jäätmevaldaja veab ise oma jäätmeid, tuleb need viia osakonna poolt määratud jäätmekäitluskohta.
5.4. Jäätmete vedu elumajade juurest on keelatud ajavahemikul kell 22.00-7.00, v.a magistraaltänavatel, kus jäätmete vedu on keelatud ajavahemikul 22.00 – 6.00. (Muudetud Tartu Linnavolikogu ..................2007. a määrusega nr...)
5.5. Jäätmed, mille säilitamine maaüksusel kujutab endast vahetut ohtu inimeste tervisele, tuleb koheselt ära vedada.
5.6. Linna haldusterritooriumil asuva prügila või pinnasetäitekoha haldaja kooskõlastab osakonnaga eeskirjad, kus reguleeritakse jäätmete vastuvõtu ja käitlemise või ladestamise tingimused, seire ja järelhooldus.
5.7. Jäätmekäitluskoha haldaja peab pidama arvestust saabunud jäätmekoguste üle detailsusega, mis võimaldab jäätmearuande koostamist ning vajaliku informatsiooni saamist käideldud või ladestatud jäätmete koguste kohta jäätmete üleandjate lõikes.
6. Korraldatud jäätmevedu
6.1. Tartu linna haldusterritooriumil on olmejäätmete valdajatel kohustus liituda korraldatud jäätmeveoga. Olmejäätmete valdajad on korteriühistud või -ühisused, nende puudumisel aga maaüksuse omanikud, millel asub elu- või äriruum või suvila.
6.2. Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud tootmismaa sihtotstarbega maaüksused, avaliku ürituse korraldamise luba vajavad üritused ega ühistranspordipeatustes, tänavatel, avalikes parkides, kalmistutel ning haljasaladel paiknevate avalike jäätmemahutite tühjendamine.
6.3. Korraldatud jäätmevedu hõlmab vanapaberit, kartongi ja segaolmejäätmeid. Kui seda tingib oluline avalik huvi, võidakse korraldatud jäätmeveoga hõlmata ka teisi jäätmeliike.
6.4. Linna haldusterritooriumi veopiirkondadeks jaotamine, jäätmeveo sagedus ja aeg, teenustasu ülempiir ning jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, kehtestatakse Tartu Linnavolikogu määrusega.
6.5. Avaliku konkursi korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmiseks korraldab linnavalitsus.
6.6. Jäätmevaldaja loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses veopiirkonnas. Jäätmevaldaja on korraldatud jäätmeveoga liitunud alates korraldatud jäätmeveo jäätmeloa kehtima hakkamisest.
6.7. Jäätmevaldaja sõlmib jäätmekäitluslepingu konkursi korras valitud jäätmevedajaga hiljemalt korraldatud jäätmeveo jäätmeloa kehtima hakkamise ajaks. Lepingus sätestatakse jäätmete kogumismahuti(te) kasutus ning suurus, jäätmeveo sagedus ja aeg.
6.8. Punktis 6.7. nimetatud jäätmekäitluslepingu sõlmimata jätmisel toimub kogumismahutite tühjendamine vastavalt p 6.4. nimetatud määruses sätestatud sagedusele. Juhul, kui kogumimahuti tühjendamine ei ole võimalik, kuna jäätmevaldaja poolt on täitmata mahuti tühjendamist võimaldavad tingimused, on jäätmevedajal õigus nõuda teenustasu suuruses, millist ta võiks nõuda mahutite tegeliku tühjendamise korral.
6.9. Jäätmevaldaja maksab korraldatud jäätmeveo eest teenustasu vastavalt jäätmevedaja poolt esitatud arvetele alates korraldatud jäätmeveoga liitumisest. Jäätmeveo teenustasu suurus selgub korraldatud jäätmeveo konkursi käigus.
6.10. Linnavalitsus võib erandkorras teatud tähtajaks jäätmevaldaja lugeda korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks tema põhjendatud avalduse alusel, kui jäätmevaldaja korraldab jäätmekäitluse ise. Jäätmevaldaja võib korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugeda kuni 3 aastaks.
6.11. Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise taotlemiseks esitab juriidilisest isikust jäätmevaldaja osakonnale avalduse, millele on lisatud jäätmeseaduse § 39 lg 3 nõutavas mahus jäätmekava.
6.12. Mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja esitab üks kord aastas hiljemalt 20. veebruariks osakonnale kirjaliku selgituse oma jäätmete käitlemise kohta.
7. Jäätmete põletamine
7.1. Jäätmete põletamine on lubatud ainult vastavat luba omavas ettevõttes.
7.2. Ilma vastava loata on jäätmete põletamine keelatud, välja arvatud ohtlikke aineid mittesisaldavate paberi-, kartongi- ja keemiliselt töötlemata puidujäätmete põletamine katlamajades ja küttekolletes.
8. Jäätmete kompostimine ning kogumiskaevude setete ja reovee käitlus
8.1. Eraldi kogutud aia ja haljastu biolagunevad jäätmed tuleb vedada kompostimiseks vastava jäätmeloaga jäätmekäitluskohta. Kinnisel territooriumil tekkivad aia ja haljastu biolagunevaid jäätmeid võib kompostida lahtiselt aunas.
8.2. Lahtine kompostiaun peab paiknema vähemalt 5 meetri kaugusel naaberkinnistust, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.
8.3. Linna haljasaladel tekkivaid aia- ja haljastu biolagunevaid jäätmeid ei ole lubatud ladestada prügilasse. Need tuleb koguda teistest jäätmetest eraldi ja kompostida vastavat jäätmeluba omavas jäätmekäitluskohas.
8.4. Maaüksusel tekkivaid biolagundatavaid köögi- ja sööklajäätmeid võib kohapeal kompostida ainult selleks ettenähtud, kahjurite eest kaitstud kompostimisnõudes (kompostrites).
8.5. Keelatud on kompostida jäätmeid, mis kahjustavad komposti või muudavad selle kasutamiskõlbmatuks.
8.6. Heitvee kogumiskaevu (sealhulgas välikäimla) omanik peab tagama selle korrasoleku, veepidavuse ja õigeaegse tühjendamise.
8.7. Kogumiskaevude setteid ja reovett võib vedada Tartumaa keskkonnateenistuse registreeringut omav ettevõtja reovee vastuvõtu sõlme. Heitvee kogumis- ja settekaevude setteid ning käimlajäätmeid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks ega laotada territooriumile välja arvatud vastava jäätmeloa olemasolu korral.
9. Ohtlikud jäätmed ja probleemtooted
9.1. Kodumajapidamises tekkivad ohtlikud ja probleemtoodete jäätmed viib jäätmevaldaja kogumispunktidesse või annab üle vastavat litsentsi omavale isikule.
9.2. Ohtlike jäätmete tekitaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni vastavat litsentsi omavale isikule.
9.3. Kodumajapidamistes tekkivate ohtlike jäätmete kogumispunktide paigaldamise korraldab osakond. Kogumispunktides võetakse vastu ainult kodumajapidamistes tekkinud ohtlikke jäätmeid.
9.4. Juriidilised isikud korraldavad ohtlike jäätmete kogumiseks mõeldud kogumismahutite paigaldamise ise. Juriidiline isik peab ohtlikud jäätmed üle andma vastavat litsentsi omavale isikule.
9.5. Ohtlike jäätmete kogumine:
9.5.1. ohtlikud jäätmed tuleb koguda teistest jäätmetest eraldi;
9.5.2. ohtlike jäätmete kogumismahutid peavad olema kinnised;
9.5.3. ohtlikud jäätmed, välja arvatud kodumajapidamistes tekkinud ohtlikud jäätmed, peab jäätmevaldaja enne üleandmist vastavat litsentsi omavale käitlejale märgistama vastavalt keskkonnaministri kehtestatud korrale;
9.5.4. ohtlike jäätmete kogumist korraldav käitleja peab paigutama kogumist reguleerivad juhised kogumiskohas nähtavasse kohta;
9.5.5. vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kinnistes kogumismahutites, mis välistab nende sattumise atmosfääri, veekogudesse, maapinnale või kanalisatsiooni.
9.6. Probleemtoodete jäätmete kogumise ja kogumispunktide paigaldamise korraldavad tootjad, kooskõlastades selle osakonnaga.
10. Pakendid ja pakendijäätmed
10.1. Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda teistest jäätmetest eraldi ja viia selleks ettenähtud kogumispunktidesse.
10.2. Pakendite ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldavad pakendiettevõtjad või nende volitusel taaskasutusorganisatsioonid.
10.3. Pakendiettevõtjad või taaskasutusorganisatsioonid paigaldavad pakendite ja pakendijäätmete, väljaarvatud tagatisrahaga koormatud pakendid, kogumispunktid tihedusega mitte vähem kui üks punkt 1000 elaniku kohta korrus- ja ridaelamutega linnaosades ja üks punkt keskmisel kandekaugusel mitte kaugemal kui 300 m eramutega linnaosades.
10.4. Pakendi ja pakendijäätmete veo vastuvõtupunktist käitluskohta korraldab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon.
11. Jäätmekäitluse tehnilised nõuded
11.1. Jäätmete kogumiseks peab kasutama kogumismahutit, mis tagab:
11.1.1. jäätmete kogumise nende levikut takistaval viisil;
11.1.2. jäätmete hoidmise haisu levikut takistaval viisil;
11.1.3. tuleohu vältimise;
11.1.4. võimaliku lekke vältimise.
11.2. Olmejäätmete kogumiseks võib mahutitena kasutada:
11.2.1. 80, 100, 120, 140, 240, 360, 370, 600 või 800 liitriseid kaanega ning haaratavaid kogumismahuteid, mis vastavad EVS-EN 840:2004 standardile ja mida on võimalik tõstemehhanismiga tühjendada jäätmeid kokkupressivatesse jäätmeveomasinatesse;
11.2.2. kaanega varustatud 1,5 m3, 2,5 m3 ja 4,5 m3 kogumismahuteid, mis vastavad EVS-EN 840:2004 standardile ja mida on võimalik mehhaanilisel teel tühjendada jäätmeid kokkupressivatesse jäätmeveomasinatesse või toimetada käitluskohta;
11.2.3. presskonteinereid.
11.3. Ühe leibkonna jäätmete kogumisel on lubatud kasutada jäätmekäitleja poolt tarnitavad 50 l jäätmekotte. Jäätmeid tohib jäätmekotti paigutada maksimaalselt 10 kg. Jäätmekotid tuleb paigutada aiaga piiratud territooriumil nii, et jäätmekotid on kaitstud sademete, muul viisil niiskumise ning loomade ligipääsu eest.
11.4. Jäätmekotte võib kasutada jäätmete kogumiseks järgmiste tingimuste üheaegsel esinemisel:
11.4.1. elamus elab kuni 2 inimest;
11.4.2. biolagunevate jäätmete kompostimine on korraldatud vastavalt eeskirja punktile 8.;
11.4.3. taaskasutatavate jäätmete käitlemine on korraldatud vastavalt eeskirja punktile 4. ja 10.1.;
11.4.4. jäätmekottide ja nende paiknemiskohtade korrashoiu eest vastutab jäätmevaldaja.
11.5. Mahutite lukustamise korral peab jäätmevaldaja kindlustama nende avamise tühjenduspäeval.
11.6. Käsitsi ja eriautoga teisaldatavad jäätmete kogumismahutid tuleb tühjendamise ajaks paigaldada jäätmeveoautole ligipääsetavasse kohta tasasele kõvale alusele. Kogumismahutite asukoha valikul tuleb arvestada esteetilisi ja tervisekaitse alaseid aspekte.
11.7. Kogumismahutid peavad paiknema naaberkinnistul paiknevast eluhoonest vähemalt 5 meetri kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.
11.8. Kogumismahutite tehnilise korrashoiu tagab mahutite omanik, mahuti nõuetekohase paigutuse ja ümbruse korrashoiu tagab mahuti valdaja.
11.9. Kogumispunktidesse paigaldatud kogumismahutid peavad olema varustatud vastuvõetavate jäätmete liiki, kogumismahuti tühjendaja nime ja telefoninumbrit sisaldava informatsiooniga.
11.10. Jäätmete veo ajal peab tagama, et jäätmed, sealhulgas nendest imbuvad vedelikud ei satuks laadimise ega vedamise ajal keskkonda.
12. Lõppsätted
12.1. Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmete kõrvaldamine ja nendest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimine toimub vastavalt jäätmeseaduse § 128.
12.2. Füüsilised ja juriidilised isikud on kohustatud enda tegevuse kohta andma teavet eeskirja nõuete täitmise kohta jäätmekäitluse üle järelvalvet teostavatele ametnikele.
12.3. Eeskirjaga sätestatud nõuete rikkumisel kohaldatakse jäätmeseaduse § 120.
12.4. Järelvalve eeskirja nõuete täitmise üle toimub keskkonnajärelvalve seaduses sätestatud korras.
13. Rakendussätted
13.1. Korraldatud olmejäätmeveo rakendamiseni on jäätmevaldajad kohustatud sõlmima jäätmekäitlejaga jäätmekäitluslepingu või vedama ise neil tekkinud või nende valduses oleval territooriumil tekkivad jäätmed jäätmekäitluskohta. Juhul, kui jäätmevaldajad veavad jäätmeid ise, peavad nad osakonna nõudmisel esitama isikustatud igakuised jäätmete üleandmise dokumendid jäätmekäitluskohast.
13.2. Aardlapalu prügila sulgemiseks koostab osakond prügila sulgemiskava, mis sisaldab muu hulgas sulgemistööde ajakava ning prügila järelhoolduse toimingute loetelu.
13.3. Tunnistada kehtetuks:
13.3.1. Tartu Linnavolikogu 29. juuni 2000. a määrus nr 31 "Tartu linna jäätmehoolduseeskirja kehtestamine";
13.3.2. Tartu Linnavolikogu 01. märtsi 2001. a määrus nr 59 "Tartu Linnavolikogu 29. juuni 2000. a määruse nr 31 muutmine".
13.4. Määrus jõustub 15. augustil 2005. a.
Aadu Must
Esimees
Lisa
Tartu Linnavolikogu 09. juuni 2005. a
määrusele nr 112
Tartu linna jäätmehoolduseeskirja lisa 1
Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise kord
1. Üldsätted
1.1. Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise korras (edaspidi kord) sätestatakse ehitus- ja lammutustöödel tekkivate jäätmete, s.h saastunud maa-aladelt eemaldatud pinnase (edaspidi ehitusjäätmed) käitlemise nõuded Tartu linnas.
2. Terminid
Korras kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
2.1. ehitusjäätmete valdaja on ehitusettevõtja, kui tema ja ehitise omaniku vaheline leping ei näe ette teisiti või muu isik, kelle valduses on jäätmed;
2.2. ehitise omanik on ehitise kui vallasasja omanik, kinnistu omanik, hoonestusõiguse või mõne muu piiratud asjaõiguse alusel kinnistu kasutaja või isik, kellele on välja antud ehitusluba;
2.3. ehitusjäätmed on puidu, metalli, betooni, telliste, plaatide ja keraamikatoodete, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed, sealhulgas asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid sisaldavad jäätmed ning pinnas, mis tekib ehitus-, lammutus- ja remonttööde, tee-ehituse ja pinnasetööde käigus (edaspidi ehitamisel) ning mida ehitustööde tegemiseks ei kasutata;
2.4. ohtlikud ehitusjäätmed on ehitamisel tekkivad jäätmed, mis oma ohtlike omaduste tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale ning nõuavad erimenetlust nende käsitlemisel. Ohtlikud ehitusjäätmed määratakse Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud jäätmete, sh ohtlike jäätmete nimistu alusel;
2.5. ehituse tavajäätmed on ehitamise käigus tekkivad ehitusjäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka;
2.6. saastunud pinnas on pinnas, milles leidub ohtlikke aineid üle keskkonnaministri kehtestatud piirnormide;
2.7. ehituse suurjäätmed on suuremõõtmelised ja rasked ehitamisel tekkinud jäätmed (vannid, raudbetoon- ja betoondetailid, palgid, metall- ja puittalad jne).
2.8. ehitusjäätmete õiend on dokument, kus näidatakse ehitamise käigus tekkinud jäätmete kogused liigiti ja nende käitlemine.
3. Ehitusjäätmete käitlemise üldnõuded
3.1. Ehitusprojektis peab olema näidatud:
3.1.1. jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus vastavalt kehtivale jäätmeloendile;
3.1.2. pinnasetööde mahtude bilanss;
3.1.3. selgitused jäätmete liigiti kogumiseks ehitusplatsil;
3.1.4. jäätmete edasine käitlemine.
3.2. Ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise tagab ehitusjäätmete valdaja.
3.3. Ehitusjäätmete valdaja on oma tegevuses kohustatud:
3.3.1. rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks ja ehitusjäätmete liikide kaupa kogumiseks tekkekohas;
3.3.2. korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale või jäätmekäitlejana registreeritud või ohtlike ehitusjäätmete korral ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule;
3.3.3. vältima tolmu ja jäätmete levikut ehitamise käigus, ehitusjäätmete paigutamisel jäätmemahutisse, laadimisel jäätmeveokitele ja veol;
3.3.4. tagama, et ehitusplatsil oleksid eraldi märgistatud kogumismahutid eri liiki jäätmete kogumiseks.
3.4. Ehitusjäätmete valdajal tuleb ehitusjäätmed tekkekohal liigiti koguda. Eraldi tuleb koguda:
3.4.1. ohtlikud jäätmed liikide kaupa;
3.4.2. puidujäätmed;
3.4.3. vanapaber ja papp;
3.4.4. metallijäätmed;
3.4.5. mineraalsed jäätmed (kivid, krohv, betoon, kips jne);
3.4.6. plastijäätmed (sh kile);
3.4.7. muud segajäätmed.
3.5. Tekkinud ehitusjäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides Tartu linnas või selle lähiümbruses paiknevas ja vastavat jäätmeluba omavas ehitusjäätmete käitluskohas.
3.6. Kui ehitamise käigus tekib jäätmeid üle 10 m3, tuleb ehitise vastuvõtmiseks esitatavatele dokumentidele lisada ehitusjäätmete õiend jäätmete nõuetekohase käitlemise kohta. Ehitusjäätmete õiendi vormi kinnitab Tartu Linnavalitsus.
4. Ehituse tavajäätmete käitlemine
4.1. Ehitusjäätmete liigiti kogumise eesmärk on nende taaskasutamine ja ohtlike jäätmete eraldamine.
4.2. Juhul, kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus jäätmete liigiti kogumiseks või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, võib jäätmed sortimiseks üle anda vastavat jäätmeluba omavale isikule.
4.3. Ehituse tavajäätmed, mida ei saa taaskasutada, tuleb ladestada vastavat luba omavas ladestuspaigas või üle anda vastavat jäätmeluba omavale isikule.
4.4. Ehituse tavajäätmete kõrvaldamine väljaspool ametlikke ladustuspaiku nende taaskasutamise eesmärgil (näiteks territooriumi planeerimiseks jne) on lubatud ainult projekti alusel kinnistu omaniku ja osakonnaga kooskõlastatult. Osakonna kooskõlastust pole vaja, kui saastumata pinnast kasutatakse territooriumi planeerimiseks oma kinnistul või krundil vähem kui 50 m3.
4.5. Ehituse suurjäätmed, mida oma kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada jäätmete kogumismahutisse võib koguda krundi piires selleks eraldatud maa-alale nende hilisemaks veoks jäätmekäitluskohta.
4.6. Ehitusel taaskasutatavad ehitusjäätmed (nt ehituskividena kasutatavad kivid) paigutatakse ehitusjäätmete kogumismahutisse või krundi piires selleks eraldatud maa-alale nende hilisemaks taaskasutamiseks.
4.7. Betoonijäätmete ning eelsorteeritud ehituskivide ja telliste ladestamine prügilasse on keelatud.
4.8. Raudbetooni- ja betoonijäätmed ning tõrva mittesisaldav asfalt tuleb võimaluse korral üle anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale isikule. Kui jäätmete üleandmine purustamiseks ja taaskasutamiseks ei ole võimalik, siis tuleb betoonijäätmed ning tõrva mittesisaldav asfalt üle anda selleks ette nähtud pinnasetäitekohta ja raudbetoonijäätmed on lubatud viia prügilasse.
4.9. Ehituskivid ja tellised tuleb taaskasutada ehituskividena ja tellistena või võimaluse korral anda üle purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks. Kui jäätmete üleandmine purustamiseks ei ole võimalik, siis tuleb jäätmed üle anda selleks ette nähtud pinnasetäitekohta.
4.10. Puhtaid puidujäätmeid tuleb taaskasutada või anda puiduhakke valmistamiseks üle vastavat luba omavale isikule.
5. Ohtlike ehitusjäätmete käitlemine
5.1. Ohtlikud ehitusjäätmed, v.a saastunud pinnas, tuleb koguda liikide kaupa eraldi kogumismahutitesse, mis on märgistatud vastavalt keskkonnaministri poolt kehtestatud korrale. Ohtlike ehitusjäätmete kogumismahutisse ei ole lubatud valada vedelaid ohtlikke jäätmeid nagu värvid, lakid, lahustid, liimid jne.
5.2. Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad kogumismahutid peavad olema kinnised.
5.3. Asbesti sisaldavate jäätmed tuleb koguda erimärgistusega kinnistesse kogumismahutitesse, et vältida asbestikiu ja -tolmu sattumist keskkonda. Asbesti sisaldavad jäätmed tuleb kõrvaldada vastavat luba omavas jäätmekäitluskohas.
5.4. Kasutuskõlbmatud värvid, lakid, lahustid, liimid jm ning värvide, lakkide, lahustite, liimide jm jäägid tuleb säilitada suletud originaalpakendis ning paigutada kindlalt suletavasse mahutisse.
5.5. Ohtlikud ehitusjäätmed ja saastunud pinnas tuleb üle anda ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule. Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule.
Lisa
Tartu Linnavolikogu 09. juuni 2005. a
määrusele nr 112
Tartu linna jäätmehoolduseeskirja lisa 2
Tervishoiu ja veterinaarteenuse osutaja jäätmete käitlemise kord
1. Üldsätted
1.1. Tervishoiu ja veterinaarteenuse osutaja jäätmete käitlemise korras (edaspidi kord) sätestatakse tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmete käitlemise nõuded. Korra järgimine on kohustuslik kõikidele Tartu linnas tegutsevatele tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajatele, kus tekivad jäätmed, mis on jäätmeliikide, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistus määratletud “inimeste ja loomade tervishoiul või sellega seonduvatel uuringutel tekkinud jäätmetena”.
1.2. Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajad peavad välja töötama sisemised juhised jäätmete liigiti kogumiseks ja edasiseks käitlemiseks. Personal, kes vastutab jäätmete liigiti kogumise ja jäätmete edasisse käitlusse suunamise eest, peab saama vajalikku informatsiooni ja/või koolituse, kuidas neid juhiseid järgida.
2. Terminid
Korras kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
2.1. inimeste ja loomade tervishoiul või sellega seonduvatel uuringutel tekkinud jäätmed (edaspidi: tervishoiu- ja veterinaarjäätmed) on jäätmed, mis tekivad inimeste või loomade haiguste uurimisel, diagnoosimisel, ravimisel või haiguste ärahoidmisel, sellesuunalise uurimistöö käigus või bioloogiliste preparaatide testimisel ja tootmisel;
2.2. erikäitlust vajavateks tervishoiu- ja veterinaarjäätmeteks on teravad-torkivad jäätmed, inimveri, vereproduktid, muud kehavedelikud, ekskreedid ja sekreedid ning nendega küllastunud materjalid, patoloogilised jäätmed ning mikrobioloogia ja immunoloogialaborite jäätmed;
2.3. erikäitlust vajavate jäätmete hulka ei kuulu fotojäätmed, ravimijäätmed, kemikaalide jäätmed, elavhõbedajäätmed ning tsütotoksiliste ja -staatiliste ravimite jäätmed, mida käsitletakse ohtlike jäätmetena;
2.4. teravad-torkivad jäätmed on kasutamata terariistad ning terariistad, mida on kasutatud loomade või inimeste ravimisel, meditsiinilistel uuringutel või kliinilistel, farmakoloogilistel töödel (nt süstlad, nõelad, skalpelliterad, ampullikillud ja purunenud klaasijäätmed, saastunud vere või kehavedelikega pipetid ning laboratooriumide klaasijäätmed jmt);
2.5. erikäitlust vajavad meditsiinilised jäätmed on jäätmed, mis sisaldavad tõenäoliselt mikroorganisme diagnostika-protsessist ja patsientide ning loomade ravist ja katsetes kasutatud loomadelt ja meditsiinitarbed, mis sisaldavad verd ja/või kehavedelikke;
2.6. patoloogilised jäätmed on operatsiooni käigus tekkinud jäätmed (koed, amputeeritud kehaosad ja elundid, v.a hambad, luu ja igeme tükid), katseloomade jäänused;
2.7. mikrobioloogia, immunoloogialaborite ning veterinaarlaboratooriumide jäätmed on kasutamata elusvaktsiinid, nakkusohtlike mikroorganismide kultuurid ja tüved ning kultuuride kasvatamiseks, külvamiseks või segamiseks kasutatavad vahendid;
2.8. ravimijäätmed on ravimid, mis ei vasta kvaliteedinõuetele, on riknenud või mille kehtivusaeg on lõppenud või mille kasutamine on Eesti Vabariigis keelustatud. Ravimijäätmed on ohtlikud jäätmed;
2.9. tsütotoksilised ja -staatilised jäätmed on sidumismaterjal, ühekordsed kindad, põlled, linad jmt, mis on protseduuri käigus kokku puutunud tsütotoksiliste ja -staatiliste ravimitega;
2.10. elavhõbedajäätmed on purunenud või vanadest kraadiklaasidest, vererõhuaparaatidest ning elavhõbedat sisaldavatest reagentidest tekkivad elavhõbedat sisaldavad jäätmed. Elavhõbeda jäätmete hulka kuuluvad muu hulgas ka amalgaami jäätmed;
2.11. kemikaalide jäätmed on ohtlike kemikaalide jäägid;.
2.12. fotojäätmed on kasutusest kõrvaldatud röntgenfilmide ilmutus- ja kinnituslahused ja aegunud röntgenfilmid.
3. Üldnõuded
3.1. Jäätmed tuleb koguda liikide kaupa. Eraldi tuleb koguda:
3.1.1. teravad-torkivad jäätmed;
3.1.2. erikäitlust vajavad meditsiinilised jäätmed;
3.1.3. patoloogilised jäätmed;
3.1.4. mikrobioloogia, immunoloogialaborite ning veterinaarlaboratooriumide jäätmed;
3.1.5. ravimijäätmed;
3.1.6. muud ohtlikud jäätmed liikide kaupa;
3.1.7. olmejäätmed ja nendega sarnased muud jäätmed;
3.1.8. taaskasutatavad jäätmed.
3.2. Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajad peavad pidama arvestust tekkivate jäätmekoguste üle jäätmeliikide kaupa.
4. Erikäitlust vajavate tervishoiu- ja veterinaarjäätmete käitlemine
4.1. Teravad-torkivad jäätmed, erikäitlust vajavad meditsiinilised jäätmed ja patoloogilised jäätmed tuleb pakkida tekkekohas liigiti jäätmeid käitlemiseks vastu võtva isiku poolt kehtestatud nõuete kohaselt. Jäätmepakenditele tuleb märkida jäätmeliik, jäätmete tekitaja nimi ning pakkimiskuupäev. Pakendid tuleb hoolikalt sulgeda. Pakendi välispinna saastumise või purunemise korral tuleb pakend asetada koos sisuga uude samadele nõuetele vastavasse pakendisse.
4.2. Teravate-torkivate jäätmete, erikäitlust vajavate meditsiiniliste jäätmete ja patoloogiliste jäätmete pakendid tuleb viia jäätmehoidlasse või selleks spetsiaalselt ette nähtud jäätmete kogumisruumi, kus need tuleb asetada vastavate jäätmete jaoks ettenähtud ja vastavalt tähistatud kogumismahutitesse järgmiselt:
4.2.1. teravad-torkivad jäätmed tuleb viia pakituna jäätmehoidlasse, kui pakend on täitunud ja paigutada ainult selleks ette nähtud kogumismahutisse;
4.2.2. erikäitlust vajavaid meditsiinilisi jäätmeid ei tohi hoiustada jäätmete tekkekohas. Need tuleb viia iga päev jäätmehoidlasse ning asetada ainult selleks ettenähtud kogumismahutisse;
4.2.3. patoloogilised jäätmed tuleb viia tekkekohast pakituna iga päev jäätmehoidlasse, kus neid hoitakse teistest jäätmetest eraldi sügavkülmetusega külmkapis.
4.3. Teravad-torkivad jäätmed, erikäitlust vajavad meditsiinilised jäätmed ja patoloogilised jäätmed tuleb erikäitluseks üle anda vastavat luba omavale isikule, kusjuures erikäitlust vajavad meditsiinilised jäätmed tuleb erikäitluseks üle anda ühe nädala jooksul.
5. Ohtlike jäätmete käitlemine
5.1. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda eraldi, paigutada liigiti vastavalt märgistatud kogumismahutitesse, mis on paigutatud jäätmehoidlasse või selleks spetsiaalselt ette nähtud jäätmete kogumisruumi, ja anda üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule.
5.2. Ravimijäätmed peab tekkekohal eraldama muudest jäätmetest ning koguma neid nimetuste kaupa. Ravimijäätmeid ei eemaldata võimaluse korral originaalpakenditest. Tekkinud ravimijäätmete koguste üle peab pidama detailset arvestust.
5.3. Ravimijäätmed suunatakse edasisse käitlusesse järgmistel viisidel:
5.3.1. antakse üle vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Ravimijäätmete üleandmisel koostatakse akt, kuhu kantakse ravimi nimetus, tootja nimi, ravimipartii number, kogus, pakendi tüüp, kõlbmatuse põhjus, üleandmise kuupäev;
5.3.2. hävitatakse tekkekohal. Hävitamiseks tekkekohal peab esitama taotluse Riigi Ravimiametile;
5.3.3. tagastatakse tarnijale või tootjale. Tagastamine tarnijale või tootjale toimub vastastikuse kokkuleppe alusel. Tagastamise kohta koostatakse akt, kuhu kantakse ravimi nimetus, tootja nimi, ravimipartii number, kogus, kõlbmatuse põhjus, tagastamise kuupäev.
5.4. Sidumismaterjal, ühekordsed kindad, põlled, linad vms, mis on kokku puutunud tsütotoksiliste või -staatiliste ravimitega, tuleb pakendada kahekordsesse prügikotti, seejärel pakendada pappkasti, mis tuleb hoolikalt kinni teipida.
5.5. Erineval kujul esinevat elavhõbedat sisaldavad jäätmed tuleb hoida üksteisest eraldi. Need pakitakse plastikpurki või klaaspurki, mis on korgiga tihedalt suletud. Metallilise elavhõbeda aurustumise vältimiseks tuleb see paigutada veega anumasse, nii et vesi katab elavhõbeda.
5.6. Kemikaalide jäätmed tuleb koguda suletud mittepurunevasse vastava märgistusega anumasse, mis ei reageeri kemikaaliga. Kemikaalide jäätmed tuleb koguda erinevate liikidena, iga liik eraldi anumasse. Võimaluse korral tuleb kasutada kemikaali originaalpakendit, millel on vastavad märgistused.
5.7. Fotojäätmete käitlemisel tuleb:
5.7.1. kasutusest kõrvaldatud kinniti ja ilmuti valada eraldi suletavasse kanistrisse, millel on vastav tähistus;
5.7.2. aegunud filmijäätmed koguda eraldi kogumismahutisse.
6. Tehnilised nõuded tervishoiu- ja veterinaarasutuse jäätmehoidlale
6.1. Jäätmehoidla lagi, seinad, põrand ja uks peavad olema siledad, pragudeta, ruumi siseviimistlus peab võimaldama niisket puhastamist, desinfitseerivate ja kahjuritõrjevahendite kasutamist.
6.2. Jäätmehoidlas tuleb säilitada kindlat temperatuurirežiimi (jahe või külm).
6.3. Jäätmehoidla ruum peab olema ventileeritav ja lukustatav.
|
