"Tartu linna arengukava aastateks 2004 – 2007” 2006. aasta ülesannete täitmine
Linna arengukava ülesanded on arengustrateegias püstitatud strateegiliste eesmärkideni jõudmiseks. Seda, kas me arengukava täitmisega püstitatud eesmärkide suunas oleme liikunud, ei iseloomusta niivõrd kasutatud vahendite suurus, kuivõrd see, millised ja palju kavandatud ülesannetest on täidetud. Kokku oli 2006. aastaks arengukavas ette nähtud 240 ülesannet, mille täitmise aruanne on valdkondade lõikes esitatud alljärgnevalt.
1. Demokraatia arendamine, koostöö ja võrgustumine
Eesmärgid:
Linnaelanike võimalikult ulatuslik osalemine nii linnas kui ka riigi tasandil tehtavate poliitiliste otsuste vastuvõtmisel. Eri huvigruppide - era-, avaliku ja mittetulundussektori võimalikult ulatuslik osalemine Tartu linna, Lõuna-Eesti, kogu Eesti, Euroopa Liidu, Läänemere regiooni jt rahvusvaheliste projektide läbiviijate ja koordineerijatena.
Tartu Linnavolikogu ja Linnavalitsuse, Tartu Maavalitsuse, kõrgkoolide (eelkõige Tartu Ülikooli ja Eesti Põllumajandusülikooli), Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Tartu Teaduspargi väga tihe strateegiline ning taktikaline koostöö. Lobby ehk linna kui terviku väärtuste ühine võimendamine Vabariigi Valitsuses, rahvusvaheline reklaam ning koostöös linna kõigi institutsioonidega välisinvesteeringute taotlemise projektide ettevalmistamine.
1.1. Linna juhtimine, mainekujundus
Valdkonna ülesannete täitmiseks saadi vahendeid algselt kavandatust veidi vähem, millest osa kulus varasemaks kavandatud kommunikatsioonistrateegia koostamise jätkamiseks.
Linna korporatiivse identiteedi uuendamise osas tehti ettevalmistustöid Tartu brändiraamatu koostamiseks – koostöös kommunikatsioonistrateegia konsultantidega loodi brändiraamatu visioon ja koguti lähteandmeid. Jätkus kommunikatsioonistrateegia koostamine, mille käigus valmisid alasihtrühmade strateegiad ja strateegia buklett. 2006. aastaks püstitatud ülesanne sai täidetud, mille tulemusena on olemas lähtekoht edasisele kommunikatsioonitegevusele. Osaleti projektis "Tartu - hea halduse linn", mille eesmärgiks oli haldussuutlikkuse tõstmine, et pakkuda linnakodanikele ja külalistele head ja kvaliteetset avalikku teenust.
Linnaametnike koolituseks ette nähtud raha kasutati nn üldkoolitusteks, mis hõlmasid töötajaid süsteemiüleselt. Ühiskoolitusi korraldati teemade puhul, mille eesmärgiks oli ühiste põhimõtete rakendamine linnavalitsuse töökorralduses või kui koolitust vajas vähemalt 10 teenistujat erinevatest osakondadest. Et koolitus oleks efektiivne, eelnes koolituste korraldamisele koolitusvajaduse väljaselgitamine ja soovitud tulemuse sõnastamine. Suurem koolitusalane ettevõtmine oli moodulitena antud eesti keele õpe, kus osales 120 ametnikku. Ühiskoolitustest toimusid veel meediakoolitus nii ametnikele kui juhtidele, meeskonnatöö koolitus osakonnajuhatajatele, koostöö- ja suhtlemisalased õppused ametnikele, stressijuhtimise ja asjaajamise koolitus sekretäridele ning esmaabikoolitus osakondade esmaabi eest vastutavatele töötajatele. 2005. a koolituste jätkuna toimus klienditeeninduse koolitus ühe osakonna 20 töötajale ning sisekoolitustena jätkusid perioodiliselt toimuvad arvuti-alased koolitused.
Arengukavasse planeeritud vahendid kasutati eesmärgipäraselt ja püstitatud ülesanded täideti. Tulemusena suurenes linnaametnike kompetentsus nii erialasel tasandil kui klientide ja meediaga suhtlemisel ning laienesid linnakodanike linnaelus osalemise võimalused.
1.2. Koostöö mittetulundusühingutega, kodanikeühendustega
Mittetulundusühingute tunnustamiseks korraldati konkurss Parim Omaalgatus, mis toimus kolmes kategoorias: parim vabaühendus; parim vabatahtlik/üksikisik; parim üliõpilasühendus/algatus. Parima vabatahtliku/üksikisiku kategoorias jäi preemia välja andmata sobivate kandidaatide puudumise tõttu. Konkursi võitjaid autasustati tunnustuskirja ja rahalise preemiaga.
Mittetulundusühingute esindajatele mõeldud koolitusi korraldab SA Tartu Ärinõuandla ja selleks mõeldud vahendid eraldati sihtasutusele.
Mittetulundusühingute toetuseks ette nähtud vahendid eraldati Tartu Vabatahtlike Keskuse ja tarbijakaitseühingute tegevuse toetamiseks. Lisaks olid mittetulundusühenduste toetusteks planeeritud rahad ka erinevate osakondade eelarvetes, mis kajastuvad aruande teistes peatükkides [nt toetused tervist edendavatele projektidele (3.2.1), korteriühendustele ja majaomanikele (6.5.4), avatud noortekeskustele (8.2.2) jt].
Mittetulundussektori osaluse suurendamiseks ette nähtud vahendid kasutati otstarbekohaselt ja mittetulundusühenduste osalus linnaelu arengus kaasarääkimisel on aasta-aastalt suurenenud. Nii planeeringute kui arengukavade koostamise protsessis on osalenud erinevate mittetulundusühendused, sh Eesti Roheline Liikumine, Supilinna Selts, Tartumaa Vabaühenduste Koostöökoda jt. Küll oli aga jätkuvalt probleemiks vähene osalus mittetulundusühingute tunnustamiseks korraldatud konkursil, mistõttu juba teist aastat järjest jäi ühes kategoorias preemia välja andmata. Kavas on konkursi tingimuste muutmine.
1.3. Arengukavad
Linnavolikogu heakskiidu sai arengustrateegia Tartu 2030, mis avaldati trükisena ka inglise keeles ning valmis uus Tartu linna arengukava aastateks 2007-2013. Uue arengukava koostamine kavandatust varem tulenes vajadusest viia Tartu arengudokumendid kooskõlla Euroopa Liidu programmiperioodiga. Valmis ka uus Tartu linna ettevõtluse arengukava 2007-2013, mille avalikustamine ja lõplik heakskiit linnavolikogu poolt lükkus aastasse 2007; koostati uus Tartu linna sotsiaalhoolekande arengukava tegevuskava, kus määratleti arengukavas püstitatud strateegiliste eesmärkide saavutamiseks vajalikud tegevused arengukava perioodi lõpuni.
Arengukavade koostamiseks ette nähtud vahendid kasutati otstarbekohaselt, mille tulemusena valmis kolm uut arengudokumenti ning koostati ühe kehtiva arengukava tegevuskava osa. Kõikide nimetatud dokumentide avalikustamise protsessis oli ka linlastel võimalus linnaelu arengu kavandamisel osaleda ning seda võimalust kasutatakse aasta-aastalt üha enam.
1.4. Linna statistika, ülevaated, küsitlused, uurimused, trükised, registrid
Linna esindustrükistest ilmus uus imagotrükis viies keeles ning avaldati traditsiooniliste trükiste uusversioonid: “Tartu arvudes”, “Tartu linna juhtimine”, “Abiks tartlasele”, “Jalutuskäigud kesklinnas” jt.
Koostati ja avaldati trükisena statistikakogumik “Lühiülevaade Tartu 2005” ja arengutaseme näitajate voldik.
Toimus ülelinnaline elanike küsitlus “Tartlane ja keskkond 2006”, mis oli juba kolmas tartlaste keskkonnateadlikkust ja Tartu linna keskkonnaprobleeme puudutav küsitlus (eelmised toimusid aastatel 1997 ja 2001). Elanike poolt tõstatatud probleemid edastati linnamajanduse osakonnale, kus püütakse vastavalt võimalustele neid lahendada.
Uusi restaureerimisalaseid trükiseid 2006. aastal ei koostatud.
Euroopa ühtsetest, säästvat arengut iseloomustavaid näitajaid ehk indikaatoreid ei määratud linnasotsioloogi ajutise puudumise tõttu. Vajadus indikaatorite määramiseks on olemas, kuna need võimaldavad Tartu linna arengut teiste Euroopa riikide linnadega võrrelda ning seetõttu on plaanis nende määramist edaspidi jätkata.
Trükiste ja statistika väljaandmisel ning uuringute korraldamisel on tähtis osa linna mainekujunduse arendamisel ja vajaliku info edastamisel nii linlastele kui linna külalistele, aga ka linna arengutaseme hindamisel.
1.5. E-teenuste arendamine, paberivaba asjaajamise juurutamine
Seoses sellega, et Tartu Linnavalitsus osaleb partnerina koos Iirimaa, Saksamaa ja Hispaania linnadega e-linnade projektis, saadi valdkonna tegevusteks lisaks eelarvevahenditele kasutada ka projektirahasid. Saadud vahendeid kasutati projektide andmebaasi liitmiseks GoPro-ga, dokumentide avalikustamismehhanismi ümbertegemiseks ja linkide korrastamiseks, digiallkirjastamise mooduli programmeerimiseks, Tartu uue WAP-i käivitamiseks ning ettevalmistustöödeks riigi poolt arendatava dokumendivahetuskeskuse liidestamiseks GoPro-ga.
Kavandatud tegevused on olulise tähtsusega paberivaba asjaajamise laiendamisel ning e- ja m-teenuste edasiarendamisel, mille tulemusena lihtsustub asjaajamine ja kiireneb info liikumine.
1.6. Kodanikukaitse
Valdkonna arendamiseks saadud eelarvevahendid eraldati MTÜle Naabrusvalve Keskus kodanikukaitse korraldamiseks ning Tartu Politseiprefektuurile abipolitseinike rakendamiseks patrullteenistuses.
Kodanikukaitseks kavandatud meetmed olid suunatud elanikkonna turvalisuse suurendamisele. Statistilise ülevaate "Tartu 2006" andmetel vähenesid võrreldes 2005. aastaga märkimisväärselt avaliku korra rasked rikkumised, taskuvargused ja röövimised.
1.7. Rahvusvaheline koostöö
Jätkus koostöö rahvusvaheliste organisatsioonidega (ICLEI, UBC, BTC, Põhjamaade sõpruslinnade ühendus, Kaasaegne Hansaliit jm), osaleti seminaridel ja töökoosolekutel.
Koostöö sõpruslinnadega oli 2006. aastal väga edukas. Tartul on 16 ametlikku sõpruslinna, kellega koostöös toimusid vastastikused töövisiidid ning osaleti rahvusvahelistel seminaridel ja üritustel. Partneritena lisandusid Peterburi ja Aegina (Kreeka) ning läbirääkimised koostööks algasid Krakowiga Poolas ja Lviviga Ukrainas.
***
Kogu valdkonda puudutavate eesmärkide saavutamiseks oli 2006. aastaks kavandatud 19 ülesannet, millest täideti 17(89,5%). Lisaks planeeritule jätkus kommunikatsioonistrateegia täiendamine, mille koostamist alustati juba aastal 2004 ning valmis linna uus arengukava, mille koostamine oli tegelikult kavandatud aastaks 2007.
Valdkonna ülesannete täitmiseks oli kavandatud 3,4 miljonit krooni, tegelikult saadi ligi 3,9 miljonit krooni, sh 122 tuhat krooni eelarveväliseid vahendeid. Saadud vahendid kasutati otstarbekohaselt.
2. Haridus ja teadus
Eesmärgid:
Rahvusvahelisel tasemel õppe-, olme- ja elamistingimused üliõpilastele, õppejõududele, teaduritele (sh külalisõppejõud ja -teadurid) ning linna külalistele.
TÜ teaduskondade "kodude" ja EPMÜ Tähtvere ülikoolilinnaku nüüdisaegne sotsiaalne infrastruktuur: haridussfääri laiaulatuslik areng koos erastruktuuride ja mittetulundussektoriga pakkumaks kõrgetasemelist alus-, põhi-, kesk-, kutse- ja kõrgharidust. Võimaluste avardamine õpetajate ja spetsialistide täiend- ning ümberõppeks kodaniku- ja huvihariduse valdkonnas, uudsete interaktiivsete ja virtuaalsete õpikeskkondade loomine. Teadust propageeriva keskuse väljaarendamine koos kõigi virtuaalsete võimaluste rakendamisega.
2.1. Alusharidus
Alushariduse arendamise eesmärgil rahastati 50 lasteaedade õppekava toetavat projekti 22 lasteaias. Projektide teostamine oli edukas ning püstitatud eesmärk saavutati.
2.2. Põhi- ja keskharidus
Psühholoogide ja sotsiaalpedagoogide ametikohtade rakendamiseks koolides kulus ligi 3 miljonit krooni enam raha, kui algselt oli plaanitud. Kokku on rakendatud 21 psühholoogi ja 19 sotsiaalpedagoogi ametikohad ning püstitatud eesmärk saavutatud.
Vahendite puudumise tõttu jäi täitmata üldhariduskoolide õpilaste õpiabivõimaluste laiendamise ja õpetajate nõustamise ülesanne.
Saadud vahendid kasutati otstarbekohaselt nõustamistegevuse laiendamiseks ning põhi- ja keskhariduse konkurentsivõime tõstmiseks.
2.3. Kutseharidus
Jätkati kvaliteedisüsteemi väljatöötamist Tartu Kutsehariduskeskuses ning õppebaasi ja õppematerjalide ettevalmistamist. Kutsealase eelkoolituse korraldamiseks üldhariduskooli õpilastele on rakendatud 8,65 ametikohta. Projekti “Õpilase individuaalsuse toetamine” raames rakendati karjäärikoordinaatori ametikoht Descartes´i Lütseumis, Mart Reiniku Gümnaasiumis ja Slaavi Gümnaasiumis.
Vahendite puudumise tõttu jäi panustamata õppekavade uuendamisse, uute õppekavade ettevalmistamisse ning uute õpperühmade avamisse Tartu Kutsehariduskeskuses. Edasi lükkus ka õpiabi- ja nõustamistegevuse rahastamine ning kutsehariduskeskuse raamatukogu väljaehitamine.
2.4. Erivajadustega laste haridus
Erivajadusega laste hariduse arendamiseks oli 2006. aastaks kavandatud toetada uute õppekavade ettevalmistamist ja individuaalsete õppekavade väljatöötamist, kuid vahendite puudumise tõttu jäid need tegevused toetamata.
2.5. Täiskasvanute haridus
Täiskasvanute hariduse arendamiseks arengukavas 2006. aastaks meetmeid ette ei nähtud.
2.6. Huviharidus
Huvihariduse valdkonnas oli 2006. aastaks kavandatud Lastekunstikooli galerii arendamine, kuid seoses Lastekunstikooli põhihoone renoveerimistööde lõpetamisega (vt punkt 2.9), lükkus galerii edendamine uue arengukava perioodi, mil nähakse ette Tiigi 61 krundile õuehoone ehitamist, kuhu tuleb ka galerii.
2.7. Infotehnoloogia hariduses
Saadud eelarvevahendid kasutati koolides arvuti- ja meediaklasside avamiseks, täiendamiseks ja varustamiseks tehnoloogiaga. Vahetati välja 2003. aastal renditud arvutid ning hangiti uusi. Kivilinna Gümnaasiumis avati uus terminalklass. Uuendati ka lasteaedade infokommunikatsioonitehnoloogia vahendeid – renditi täiendavaid arvuteid ning soetati vajalikud seadmed andmeside kiiruse tõstmiseks.
Kuigi koolide lokaalvõrkude hoolduseks ja uuendamiseks linnaeelarve vahendeid ei eraldatud, tegid koolid seda omavahenditest. Koos e-kooli kasutuselevõtuga laiendati koolides oluliselt lokaalvõrku, et võimaldada võimalikult paljudele õpetajatele juurdepääs internetiühendusega töökohale.
Kõik 2006. aastaks püstitatud ülesanded täideti, mille tulemusena laienesid infotehnoloogia võimalused munitsipaalharidusasutustes.
2.8. Uued hooned
Arengukavas oli uutest hoonetest 2006. aastal ette nähtud I Muusikakooli ja Kesklinna kooli juurdeehitis ning Ökomaja ehitustööde kaasfinantseerimine.
Valmis sai I Muusikakooli juurdeehitise eskiis, mida rahastati kooli poolt. Muusikakooli juurdeehitise algus lükkus edasi ja see kajastub linna uues arengukavas. Vastavalt eelarve võimalustele remonditi muusikakooli olemasolevat hoonet – vahetati koridoride põrandakatteid, viimistleti seina- ja laepinnad, vahetati välja valgustid ja rajati tulevalvesignalisatsioon.
Kesklinna Kooli juurdeehituse algus lükkus edasi aastasse 2007; 2006. aastal tehti projekteerimistöid.
Ökomaja ehituse kaasfinantseerimist ei toimunud, kuna Tartu Keskkonnahariduse Keskus keskkonnafondidest raha ei saanud ja ehitust ei alustatud.
2.9. Olemasolevad hooned
Olemasolevate hoonete ning rajatiste renoveerimiseks ja korrastamiseks saadi vahendeid kavandatust märkimisväärselt rohkem. Üle poole saadud vahenditest kulus munitsipaalharidusasutuste renoveerimiseks. Munitsipaalhoonete invanõuetele kohandamine toimub hoonete renoveerimise käigus, mistõttu eelarvest selleks spetsiaalselt vahendeid ei eraldatud. Ettenähtud summas teostati H. Treffneri Gümnaasiumi ehituslaenu tagasimaksed.
Korrastati munitsipaalharidusasutuste territooriume, milleks saadi algselt kavandatust kolm korda rohkem vahendeid.
Lasteaedade renoveerimiseks saadi kavandatust poole rohkem raha. Renoveeritud ruumides avati 4 täiendavat rühma. Rajati ja korrastati kokku 16 lasteaia mänguväljakud (2005. aastal korrastati 8 lasteaia mänguväljakud).
Lõpetati Lastekunstikooli peahoone (Tiigi 61) renoveerimistööd, mida alustati juba 2005. aastal.
Kuigi 2006. aastaks polnud kavandatud vahendeid spordiväljakute renoveerimiseks, on oluline ära märkida renoveeritud Mart Reiniku Gümnaasiumi staadionit.
Kõik olemasolevate hoonete ja rajatiste osas kavandatud tegevused said täidetud ning selle tulemusena paranes oluliselt haridusasutuste infrastruktuuri olukord.
2.10. Rahvusvaheline koostöö
Osaleti projektis “Tartu Kutsehariduskeskuse infrastruktuuri kaasajastamine ja ruumiprogrammi optimeerimine”, mida rahastavad Euroopa Regionaalarengu Fond, Haridus- ja Teadusministeerium ning Tartu linn. Projekti III etapi raames jätkati Kopli 1 õppehoone juurdeehitise püstitamist.
Tänu rahvusvahelistes projektides osalemisele õnnestus arengukavas püstitatud ülesannete täitmiseks saada üle 2 miljoni krooni eelarveväliseid vahendeid, mida kasutati Kutsehariduskeskuse infrastruktuuri arendamiseks.
***
Valdkonna eesmärkide saavutamiseks oli 2006. aastaks kavandatud 30 ülesannet, millest 20(66,6%) täideti täielikult või osaliselt. Lisaks planeeritule tuleb arengukavalise ülesandena ära nimetada Mart Reiniku Gümnaasiumi staadioni renoveerimise lõpetamist, millega alustati 2005. aastal.
Kogu valdkonna ülesannete täitmiseks planeeriti ligi 94 miljonit krooni ja kasutati 87,2 miljonit krooni, sh eelarveväliseid vahendeid saadi 3,2 miljoni krooni ulatuses.
Ülesanded olid püstitatud haridussüsteemi erinevate tasemete materiaal-tehnilise baasi kaasajastamise ja hariduse konkurentsivõime tõstmise eesmärkide saavutamiseks. Suuremad investeeringud tehti koolide ja lasteaedade renoveerimisse ning loodetust rohkem saadi vahendeid arvuti- ja meediaklasside avamiseks ja täiendamiseks, mis on olulise tähtsusega haridusasutuste infrastruktuuri ja infotehnoloogia kaasajastamisel. Märkimisväärse arengukavalise saavutusena tuleb esile tõsta ka lastekunstikooli peahoone renoveerimist.
3. Meditsiin ja terviseedendus
Eesmärk:
Tervist väärtustav poliitika ja eluhoiak, tervislik keskkond ning terviseedenduse nüüdisaegne korraldus.
3.1. Meditsiiniline teenindamine
Ravikindlustuseta tartlaste ravikulusid tasuti vastavalt raviasutuste poolt esitatud arvetele. Kodustele voodihaigetele ette nähtud vahendid eraldati perearstikeskustele, kes ostsid vajalikud hooldus- ja põetusvahendid oma nimistus olevatele abivajajatele. Hooldusraviks ette nähtud vahenditest doteeriti Tartu linna elanike statsionaarse hooldusravi voodipäeva maksumust SA Tartu Ülikooli Kliinikum Spordimeditsiini ja taastusravi kliinikus. Koduõendusteenuse dotatsioon eraldati neljale Tartu linnas koduõendusteenust osutavale õenduskeskusele hooldus- ja põetusvahendite ostmiseks.
Laste ja noorte tervishoiuteenuse toetamiseks ette nähtud vahendid eraldati 20-22 aastaste harrastussportlaste tervisekontrolliks, Tartu linna lasteaedade vanema rühma laste hammaste kontrolliks ning koolitervishoiuteenuse arendamiseks (koolituskuludeks ja vajalike meditsiiniliste väikevahendite ostmiseks koolitervishoiutöötaja kabinettidesse). Esmatasandi tervishoiuteenuse toetamiseks saadud vahendid eraldati Tartu linna teeninduspiirkonnaga perearstidele tervist edendavaks tegevuseks – eelkooliealiste laste ning 65 aastaste ja vanemate elanike tervisekontrolliks. Linnaarsti andmebaasi täiendamiseks eraldatud vahendid kulusid andmebaasi hooldamiseks ja sertifikaatide ostmiseks.
3.2. Terviseedenduse projektid
Ülesande täitmiseks saadud vahendid kasutati kodanike omaalgatuslike tervist edendavate projektide (19 projekti, sh “Seksuaaltervise edendamine läbi seksuaalhariduse ja telefoninõustamise”; raadiojaama Tartu Kuku saatesari “Ole terve!”; “Tartu laste terved hambad IV”, “Neerupäev Tartus” jt) rahastamiseks, samuti tervishoiuosakonna poolt korraldatud tervishoiualastele üritustele, mis olid mõeldud nii linnaelanikele kui tervishoiutöötajatele (III aastakonverents “Tervishoid Tartus”, koolijuhtide ja tervishoiutöötajate tervishoiualased koolitused) ning tervise edendamise sihtotstarbelisteks eraldisteks (HIV ja hepatiitide testimine, konverents “Õnnetusjuhtumid lastel”, parkinsoni päev).
3.3. Investeeringud
Investeeringuteks ette nähtud vahendid eraldati SAle Tartu Ülikooli Kliinikum Spordimeditsiini- ja taastusravikliinik täiendavate hooldusravi voodikohtade avamiseks.
***
Eesmärgi saavutamiseks oli 2006. aastaks kavandatud 9 meedet, mis kõik said linnaeelarvest rahastatud ja eesmärgile vastavalt rakendatud.
Kogu valdkonna ülesannetele oli kavandatud ligi 4,8 miljonit krooni ja täitmiseks saadi ligi 5,3 miljonit krooni. Kavandatust rohkem saadi eelarvevahendeid esmatasandi tervishoiuteenuse toetamiseks ja hooldusravi dotatsiooniks.
Meditsiini ja terviseedenduse valdkonna arendamisel on kohaliku omavalitsuse võimalused suhteliselt tagasihoidlikud, kuid vaatamata sellele on valdkonna tegevused ja rahastamisvajadused hästi kavandatud ja juba kolmandat aastat järjest ka kõik kavandatud ülesanded täidetud. Ülesanded olid püstitatud tervistväärtustava poliitika ja eluhoiaku, tervisliku keskkonna ning terviseedenduse nüüdisaegse korralduse saavutamiseks ning täitsid erinevaid lõike selle eesmärgi saavutamisel.
4. Ettevõtlus ja innovatsioon
Eesmärgid:
Rahvusvaheliselt atraktiivne ettevõtluskeskkond.
Rakendusteadustele, teadus- ja arendustegevusele, spin-off firmadele (ülikoolist ideed, kontaktisik, ettevõtlussoodne keskkond) ning innovaatilisele uusettevõtlusele soodne keskkond.
4.1. Ettevõtlusalade arendamine
Ettevõtlusalade arendamiseks saadi kavandatust vähem eelarvevahendeid. Saadud raha kasutati eesmärgipäraselt Tartu Tööstuspargi arendamiseks ja ettevõtlusalade infrastruktuuriga varustamise kaasfinantseerimiseks, Tartu Teaduspargi teenuste arendamiseks ja Ravila tööstuspargi infrastruktuuri arendamiseks. Esile võiks tõsta Tartu Teaduspargi Eesti suurima kaasaegse infrastruktuuriga ettevõtlusinkubaatori valmimist, mille kaasfinantseerimises ka Tartu linn osales.
4.2. Ettevõtjate koolitamine
Ettevõtjate koolitamiseks saadi kavandatust märkimisväärselt rohkem eelarvevahendeid, mida kasutati eesmärgipäraselt kursuste ja infopäevade korraldamiseks ning ettevõtjate nõustamiseks.
Erinevatele sihtrühmadele korraldati infopäevi ja kursuseid kokku 34 ja neil osales 1870 ettevõtjat. Võrreldes 2005. aastaga suurenes oluliselt kursusel osalejate arv (2005. a osales 471 ettevõtjat).
Kvaliteedijuhtimise süsteemide ja erinevate kvaliteedistandardite propageerimise raames tutvustasid parimaid juhtimispraktikaid AS Kroonpress ja AS Norma.
Arengukava nägi ette vahendid ettevõtlusalase infopunkti loomiseks. Infopunkti pole loodud, kuna otsustati, et teenust pakub jätkuvalt SA Tartu Ärinõuandla, keda linn rahastab. 2006. aastal nõustati 600 alustavat ettevõtjat.
Euroopa Liidu ja riiklike toetuste info edastamine ettevõtjatele toimub pidevalt igapäevatöö raames.
4.3. Ettevõtjate tunnustamine
Noorte ettevõtlikkuse stimuleerimiseks korraldati üliõpilastele parima Tartu-alase töö konkurss, millele laekus 5 tööd. Tunnustuse pälvis üks magistri- ja üks bakalaureusetöö.
Jätkuvalt korraldati konkursid parimate ettevõtjate ja parimate ehitiste väljaselgitamiseks ning toimusid tänuüritused võitjate tunnustamiseks.
4.4. Ettevõtlus- ja majandusalased uuringud, statistika, trükised
Uuringutest toimus ettevõtlusuuring, kus anti ülevaade lähiaastate muutustest ettevõtluse valdkonnas ning toodi välja ettevõtluse arenguvõimalused.
Telliti statistilist materjali ekspordi ja palga kohta ning ettevõtluse arengu põhinäitajaid aastaaruande koostamiseks.
Välisinvesteerijale suunatud infomaterjalidest valmis metallisektorit tutvustav trükis, mida rahastati ka projekti Sobib Euroopasse vahenditest ning trükis “Tartu – Smart location in Estonia”.
Investeeringute kaarti koostatud ei ole, kuna seda ülesannet täidab internetiportaal www.business.tartu.ee.
4.5. Rahvusvaheline koostöö (ühisprojektid)
Rahvusvahelise koostöö valdkonnas olid 2006. aastaks vahendid planeeritud regionaalse innovatsioonistrateegia ja tegevuskava väljatöötamiseks. Kuna ülesannet täideti juba varem, siis 2006. aastal selleks raha ei kulutatud. Valminud on nii Tartu regiooni innovatsioonistrateegia kui detailne tegevuskava.
Rahvusvahelistes ettevõtlusalastes projektides osalemise raames toimusid ärikontaktpäevad Soomes ja Saksamaal, kus ettevõtjad said ülevaate turgudele sisenemiseks ja sõlmisid uusi kontakte. Osaleti viies ettevõtlusele suunatud projektis. Kõik projektides püstitatud eesmärgid saavutati.
4.6. Turism
Valdkonna arendamiseks kasutati poole vähem vahendeid, kui algselt oli kavandatud, mis oli tingitud AHHAA keskuse ehituse alguse edasilükkumisest. Eelarvevahendeid kasutati SA Tartumaa Turism toetamiseks, eksootiliste hansapäevade korraldamiseks, interneti kodulehekülgede täiendamiseks ja tõlkimiseks ning giidide koolituseks. Giidide koolitus toimub koostöös Tartu Rahvaülikooliga ja selles osalevad ka Tartu linnavalitsuse ametnikud. Lisaks toimus 2005/2006. aastal giidide täiendkoolitus, milles osalesid aktiivselt Tartu atesteeritud giidid. Osaleti messidel Riias, Peterburis, Helsingis, Oslos ja Berliinis ning kaasfinantseeriti SA Tartumaa Turism osalemist Tourestil Tallinnas ja messil Suvi 2006 Tartus. Messidel osalemine on oluline erinevate alternatiivsete võimaluste leidmiseks (koopereerumine Lõuna-Eestiga, ettevõtjatega jne).
Turismialasest infomaterjalist avaldati Tartu väike teejuht saksa ja vene keeles, jalutuskäik südalinnas eesti, vene, inglise ja saksa keeles, kalender-järjehoidja ning Tartu plakat. Kavandatava uue brändiraamatu valmimine toob eeldatavalt uusi lahendusi ka turismialasesse infomaterjali.
Toimusid AHHAA keskuse projekteerimistööd. Kuna hange kuulutati välja alles aasta lõpus, siis lükkus ehitus edasi uue arengukava perioodi.
Lisaks 2006. aastaks kavandatud ülesannetele tehti esimene oluline samm kämpingu rajamisel. Projektist VHB Zone saadi vahendid kämpingu eelprojekti koostamiseks. Edaspidi on koostöös ettevõtjatega vaja leida lahendus kämpingu ehitamiseks.
Turismi arendamise alalõigu ülesannetest jäi täitmata puutetundliku ekraaniga infostendi paigaldamine, mida on kavas teha edaspidi ning ülesanne on lülitatud uude arengukavasse. Tegemata jäi ka Emajõe turismiprojektidega seotud omafinantseering.
4.7. Ettevõtlust tutvustavad üritused
Ettevõtlust tutvustavate üritustena nägi arengukava ette laatade korraldamist. Raekoja platsil korraldati kolm laata: Kevadlaat 6. mail, Maarjalaat 9. septembril ning Jõululaat 16. detsembril. Laatadel osales 905 kauplejat ning hinnanguliselt 19 000 külastajat ja üritusi võib pidada kordaläinuiks. Lisaks arengukavas ette nähtud ülesandele võiks ettevõtlust tutvustava üritusena ära märkida ka 2006. aasta oktoobris korraldatud ettevõtlusnädalat, mille raames toimus 57 üritust erinevatele sihtrühmadele. Ettevõtlusnädala üritustel osales 1200 huvilist.
***
Ettevõtluse ja turismi edendamiseks oli 2006. aastaks kavandatud 26 meedet, millest üks (regionaalse innovatsioonistrateegia koos tegevuskavaga) täideti juba varem. Täielikult või osaliselt sai täidetud 24 ülesannet (92,3%). Lisaks alustati ühe varasemaks ajaks kavandatud ülesande täitmist.
Valdkonna ülesannete täitmiseks kavandati 26,3 miljonit krooni ja tegelikult kulutati ülesannete täitmiseks 15,8 miljonit krooni, sh ligi 1,6 miljonit eelarveväliseid vahendeid.
Püstitatud ülesanded aitasid kaasa atraktiivse ettevõtluskeskkonna ja innovaatilisele uusettevõtlusele soodsa keskkonna loomise eesmärkide saavutamisele. Turismi valdkonna arendamiseks rakendatud meetmed olid tõhusad ja aitasid kaasa Tartu linna tutvustamisele nii Eesti teistele piirkondadele kui väljapoole piiri.
5. Infrastruktuur
Eesmärk:
Tartu linna kättesaadavus maailmale.
5.1. Tartu lennuvälja infrastruktuuri väljaehitamise toetus
Valmis Tartu Ülenurme lennujaama regulaarse reisiliikluse eeltasuvusuuring ja linna eraldas raha lennuvälja lähiala detailplaneeringu koostamiseks.
5.2. Uute sildade, põhi- ja jaotustänavate planeerimine ja rajamine
Valdkonna ülesannete lahendamiseks saadi vahendeid 35,4 miljoni asemel vaid 1,2 miljonit krooni. Saadud vahendid kasutati eesmärgipäraselt kavandatud ülesannete täitmiseks.
Arengukavas kavandatud planeeringutest jätkati Ropka silla, selle juurdepääsuteede ja sadamaraudtee koridori (lõigus Väike kaar – Turu t) kavandatava tänava ja lähiala detailplaneeringu koostamist ning keskkonnamõju hindamist.
Plaanipäraselt alustati linna põhjapoolse ümbersõidu detailplaneeringu koostamist ning lisaks alustati sama piirkonnaga seonduvate projekteerimistöödega, mis olid algselt kavandatud 2007. aastaks. Projekteeriti tänav alates Jaama tänavast piki Põhja puiesteed kuni Narva maanteeni.
Vahendite puudumise tõttu jäi tegemata Võru t – Riia t ühendus Vaksali t sihis ning kuna Raudteeinspektsioon hanget ei korraldanud, siis lükkus edasi ka Näituse t tunneli (kahetasandilise ristmiku) projekteerimine.
5.3. Olemasolevate sildade, põhi- ja jaotustänavate renoveerimine
Sildade ja tänavate olukorra parandamiseks saadi kavandatust poole vähem vahendeid.
Planeeringute liikluslahenduste ekspertiiside koostamise ülesande täitmiseks eraldatud vahenditega telliti Ujula t piirkonna teedevõrgu trassivaliku eksperthinnang. Projekteerimisrahadest telliti F. Tuglase t - F. R. Kreutzwaldi t ja Sõpruse pst – Kalda tee ristmiku ning Aleksandri, Aianduse, Fr. R. Kreutzwaldi, Oksa, Ladva, Veeriku ja Tulbi tänava, Aruküla tee ja Ihaste tee rekonstrueerimise projektid, millega loodi eeldused ehitustööde hangete läbiviimiseks.
Algselt 2006. aastal renoveerida kavandatud tänavalõikudest rekonstrueeriti Narva mnt (lõigus Orava t - linna piir). Töö teostati koostöös Maanteeametiga ja 12,5 miljonit krooni saadi selleks raha Ühtekuuluvusfondist. Valmis Vitamiini t – Ilmatsalu t – Veeriku t – N. Lunini t – L. Puusepa t – Näituse t ristmik, tänu millele paranesid oluliselt liiklemistingimused. Lõpetati Võru t (lõigus Aardla t – Ringtee ristmik) rekonstrueerimise I etapi tööd. Lisaks kavandatule sai ülekatte ka Savi tänav, mille rekonstrueerimine oli algselt plaanitud aastasse 2005.
Vabaduse silla rekonstrueerimisega seotud töödest sai valmis ehitusprojekt, toimus keskkonnamõju hindamine ning korraldati ehitushange. Rekonstrueerimine on plaanis aastatel 2007 ja 2008 ning see kajastub linna uues arengukavas.
Ringtee rekonstrueerimisest tuleneva linna tänavavõrgu väljaarendamiseks vajalike planeeringute koostamist 2006. aastal ei alustatud, kuna Maanteeameti poolt tellitud projektis on kogujateede lahendus alles esialgne. Vahendite puudumisel jäi renoveerimata Oa t (lõigus Kroonuaia t – F. Tuglase t) ja Ujula t (lõigus Puiestee t – Sauna t).
5.4. Vihmaveekanalisatsiooni ja tänavavalgustuse magistraalvõrkude kavandamine ja rajamine
Sademeveekanalisatsioon ehitati välja Tulbi, Tuule, Leevikese, Aiaääre, Ujula, Tungla ja Tõrviku tänavale, mille tulemusena loodi eeldus tänavate rekonstrueerimiseks.
***
Infrastruktuuri arendamiseks oli 2006. aastaks kavandatud 16 ülesannet, millest osaliselt või täielikult täideti 11 (68,8%). Lisaks kavandatule täideti üks varasemast ajast edasi lükkunud ülesanne ja alustati ühe 2007. aastaks kavandatud ülesande täitmist.
Infrastruktuuri arendamiseks oli kokku kavandatud 128 miljonit krooni, tegelikult saadi arengukavaliste ülesannete täitmiseks vahendeid 51,8 miljoni krooni ulatuses, sh 12,5 miljonit Ühtekuuluvusfondist.
Valdkonna meetmed olid kavandatud infrastruktuuri rajamiseks ja rekonstrueerimiseks, et muuta Tartu linn vastavaks Euroopa tasemele ja täita maailmale kättesaadavuse eesmärki.
6. Elukeskkond
Eesmärgid:
Tervislik, turvaline, loodus-, ajaloo ja kultuuriväärtusi säilitav, mitmekesine, säästvalt arenev elukeskkond.
Nüüdisaegne ja kvaliteetne elukeskkond linnaelanikele.
6.1. Üld- ja teemaplaneeringud
Naabervaldadega ühiste teemaplaneeringute ja maakonnaplaneeringute koostamisel osaletakse vajadusel ilma lisarahata ja seetõttu eelarvest sellele eraldi vahendeid ei küsitud. 2006. aastal tehti maakonna teedevõrgu teemaplaneeringu algatamise ettevalmistamisega seotud töid, osaleti Tähtvere valla ja Ülenurme valla üldplaneeringute menetlemisel ning Tartumaa maakonnaplaneeringu “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” kooskõlastamisel.
6.2. Detailplaneeringud
Haridus- ja hoolekandeasutuste planeeringutest algatati Puiestee 114, Tüve t pikenduse, Jaamamõisa t ja Puiestee t vahelise ala detailplaneering; Tähe 5 detailplaneering, Kesk 6 ja Lootuse 9a kruntide ning lähiala detailplaneering, Tiigi 61 krundi detailplaneering ning Staadioni 46, Staadioni 46, 48, 50, 52, 54 krundi detailplaneering. Munitsipaalmaade ja linnaehituslikult oluliste alade detailplaneeringutest algatati Mõisavahe, Nõlvaku ja Lammi t vahelise ala detailplaneering, Turu 49 krundi detailplaneering ja jätkati kruntide Kvissentali tee 3, Kvissentali tee 5, Kvissentali tee 7 ning nende lähiala detailplaneeringu koostamist. Lisaks kavandatule vaadati üle juba varem kehtestatud Jaamamõisa elamurajooni detailplaneering.
Linnaplaneerimise valdkonnas Euroopa liidu projektide omafinantseeringut 2006. aastal ei toimunud.
6.3. Geodeetilised, kartograafilised ja maakorralduslikud tööd
Saadud eelarvevahenditega lõpetati linna plaanilise ja kõrgusliku geodeetilise võrgu rekonstrueerimine ja mindi üle riiklikku koordinaatide süsteemi L-Est. Rakendus M 1:500 geodeetiliste mõõdistuste süsteem Geo Web ning seoses sellega sõlmiti lepingud kõikide tehnovõrkude valdajate ja maamõõdufirmadega. Jätkati linna 1:2000 digitaalplaani uuendamist, mis on pidev töö. Teostati detailplaneeringute koostamiseks vajalikke geodeetilisi mõõdistusi.
Geoinfosüsteemi arendamisel tehti väiksemaid töid omavahenditega, sest eelarvest selleks planeeritud 3 miljonit krooni ei saadud, mis oli mõeldud võrguvaldajatega ühise kaardikeskkonna loomiseks kõigi osapoolte koostöö ja rahalise panusena.
Maade munitsipaliseerimiseks eraldatud summad kasutati Tartu linna munitsipaalomandisse antud maade katastriüksuste toimikute koostamiseks, munitsipaalomandis olevate kinnistute jagamiseks ja geodeetilisteks mõõdistusteks. Linna arenguks vajalikke maid osteti 5,7 miljoni krooni eest, mis on rohkem kui kahel eelneval aastal kokku. Osteti linna transpordisüsteemi arendamiseks vajalikke maid, sh Väike-Turu 6/45 garaažiboksi, Tammeõie 5, Tallinna mnt 1, Võru 244A, Puusepa 8T, Raatuse 86T, teemaa kinnistu (Vahi t-Narva mnt ristmiku laiendus).
6.4. Linnavara
Haldushoonete remondi jätkamiseks projekteeriti Küüni 3/5 bürooruumid ja jahutussüsteemid. Küüni 3 ja 5 remondiks saadi vahendeid rohkem kui kavandati ning need kasutati eesmärgipäraselt Küüni 3 IV korruse välisprojektide teenistuse ruumide ja Küüni 5 II korruse arhitektuuri ja ehituse osakonna ruumide remondiks. Vahetati Küüni 3/5 trepikodade ja ettevõtluse osakonna ruumide aknad ning restaureeriti Pepleri 27 fassaad.
Gildi 8 hoone fassaadi renoveerimine lükkus vahendite puudumise tõttu uue arengukava perioodi.
Linna kinnisvara arendamiseks saadud vahenditest rahastati korteriühistute haldamisel olevates hoonetes asuvate mitteeluruumide remonti ning tehti linnale kuuluvate rendipindade parandustöid. Linna rendipindade remondirahad kasutati Vabaduse pst 2 fassaadi renoveerimiseks, Pepleri 4 hoone I korruse akende vahetuseks, Vaksali 7 hoones paikneva rahvaülikooli ruumide remondiks ja Uppsala maja (Jaani 7) küttesüsteemi uuendamiseks.
Linnale kuuluvatest amortiseerunud hoonetest lammutati Ida 58 ja 64, Lääne 12 ja 15, Põhja pst 33, Eha 8, Väike-Turu t garaažid ning Staadioni 52 kuur ja garaaž. Osaliselt lammutati hooned Puiestee 114 ja Kasarmu 11 kruntidel.
Varasemaks kavandatud ülesannetest alustati töid Vaksali 14 hoone ühendamiseks linna vee- ja kanalisatsioonisüsteemiga. Selleks alustati krundisiseste torustike ümberehitust.
Kavandatust üle kolme korra rohkem saadi vahendeid Lemmikloomade varjupaiga rajamiseks. Saadud vahendid kasutati eesmärgipäraselt. Valmisid külma- ja sooja puurimaja hooned ning soojatorustik majadeni. Alustati katlamaja, garaaži ja teenindusruumide ehitusega.
Anne sauna renoveerimine lükkus edasi uue arengukava perioodi, kuna projekteerimise hange tühistati kõrge maksumuse tõttu.
6.5. Elamumajandus (soetus, remont, sotsiaalpinnad)
Elamumajanduse arendamiseks eraldatud eelarvevahendid kasutati eesmärgipäraselt. Remonditi kokku 147 linnale kuuluvat eluaset, millest 20 korterit renoveeriti täielikult. Ehitati 14 uut küttekollet. Elanike ümberpaigutamiseks osteti 7 eluruumi. Munitsipaal- ja sotsiaaleluruumide projekteerimiseks ja renoveerimiseks eraldatud vahendid kasutati Puiestee 114A sotsiaalelamu keskkütte rekonstrueerimiseks ja Lubja 7 varjupaiga sissepääsu remondiks.
Korteriühistuid ja majaomanike ühendusi toetati vastavalt rahalistele võimalustele. Sõlmitud on lepingud Korteriühistute Liidu ja Majaomanike Ühinguga suuremõõtmeliste esemete veoks.
Muudeks elamumajanduse kuludeks saadud vahendid kasutati sihipäraselt eluruumide hoolduseks ja pisiremondiks, kolimiseks ja dotatsioonideks. Vastavalt maksegraafikule tasuti Vikerkaare t 25 soetuse järelmaksed ning kaasfinantseeriti Tartu Ülikooli ja (arengukavas tollase nimega) Eesti Põllumajandusülikooli ühiselamute renoveerimist.
Kavas olnud ülesannetest jäi täitmata hoone Lutsu 16 renoveerimine. Valmisid geodeetiline alusplaan ja muinsuskaitse eritingimused. Korraldati ideekonkurss ja konkursitööde maksumuse hindamine. Kuna konkursitulemuste järgi renoveerimine oleks kujunenud kavandatust kordi kallimaks, siis töid ei teostatud.
6.6. ja 6.7. Juurdepääsutänavate, kõnniteede ja parklate rajamine ning renoveerimine koos vihmaveekanalisatsiooni ja tänavavalgustuse renoveerimisega
Valdkonna arendamiseks saadi kavandatust märkimisväärselt rohkem vahendeid. Raekoja platsil tehti peamiselt valgustustöid. Purskkaev sai valgustuse ja sinna paigaldati sõpruslinnade sildid. Valgustus ehitati ka Raekojale ja Raekoja plats 11 hoonele.
Kruusatänavate asfalteerimiseks saadud vahenditega asfalteeriti 2,9 km kruusatänavaid, mis on üle kilomeetri enam kui 2005. aastal.
Kõvakattega kõnniteede ehitamine toimus Pärna, Raua, F. Tuglase ja Nooruse tänaval, Viljandi maanteel ning Pikk 19 juures.
Mäe tänava trepi renoveerimiseks teostati vajalikud projekteerimistööd.
Jalgrattateede rajamiseks alustati Anne jalakäijate kiire ja Nõlvaku t kergliiklustee ehitamist. Spetsiaalselt jalgrattateede rajamiseks eelarvest eraldatud summasid pole võimalik eristada, kuna need on lülitatud kõnniteede rajamise ja rekonstrueerimise summadesse.
Juurdepääsutänavate sademeveesüsteemide väljaehitamine toimub liitumistasu alusel 50+50 projekti raames.
Jätkusid tööd teehoiukava andmete uuendamisel.
6.8. Haljasalade, parkide, mänguväljakute, kaldakindlustuste, ujulate, kalmistute renoveerimine ja rajamine
Arengukavas olid ette nähtud vahendid Supilinna pargi rajamiseks. Kuna spordipark oli juba eelmistel aastatel viidud sellisesse seisu, et seda saab edukalt kasutada, siis 2006. aastal töödeks enam vahendeid ei eraldatud ja ülesande võib lugeda täidetuks. Aastatel 2004 ja 2005 valmis Supilinna pargis asfaltkattega rulluisurada ja istutati puid.
Mänguväljakute osas kavandati algselt mänguväljaku rajamist Sõbra tänava haljasalale. Kuna valminud projekti realiseerimine oleks olnud eeldatust kallim ja eelarvevahendid seda ei võimaldanud, siis jäi projekt realiseerimata ja raha jagati ümber 13 lasteaia vahel, mille tulemusena paranes lasteaedade mänguväljakute olukord.
Kaldakindlustuste rajamiseks saadi kavandatust üle kahe korra rohkem raha, mis kasutati eesmärgipäraselt kaldakindlustustööde jätkamiseks lõigus Kartuli t – Kroonuaia t. Tööd on kavas lõpetada 2007. aastal.
Puude istutamiseks saadi kavandatust poole vähem vahendeid. Istutati 102 puud ja 74 põõsast. Eesmärk sai osaliselt täidetud, puude istutamist jätkatakse.
Kalmistute renoveerimiseks ette nähtud vahenditega rekonstrueeriti osaliselt Sõjaväe kalmistu ning rajati Raadi kalmistule urnimatuse väljak. Eesmärk sai osaliselt täidetud, tööd jätkuvad.
Lisaks kavandatule täideti üks 2005. aastal täitmata jäänud ülesanne. Lõpetati Riia 12 esise platsi rekonstrueerimine.
Plaanis olnud ülesannetest lükkusid vahendite puudumise tõttu edasi dendropargi, Anne kanali ümbruse haljastuse rajamine ja Tartu Ülikooli raamatukogu esise platsi rekonstrueerimine ning haljasalade renoveerimine.
6.9. Liikluskorraldus
Saadud vahendid kasutati igapäevasteks liikluskorraldusvahendite ja foorisüsteemide hooldustöödeks ja operatiivset lahendamist vajavate liikluskorraldusmuudatustest tulenevateks töödeks (sh liikluskorraldusvahendite paigalduseks), markeeriti tänavaid, remonditi valgusfoorisüsteeme ning paigaldati vaegnägijatele foorisummereid. Valgustati ülekäigurajad 14 kooli juures. Kõikide nende ülesannete täitmine aitas kaasa linnakeskkonna turvalisemaks muutmisele. Püstitatud eesmärgid täideti eraldatud vahendite ulatuses.
Viidasüsteemi arendamiseks eraldatud vahenditega paigaldati linnadevahelisi suunaviitu ja tänavasilte. Lisaks jätkati juba 2004. aastal alustatud linna sissesõiduteede tähistamist. Uued sissesõidutähised ehitati Võru t ja Jaama t äärde. Tehtud tööde tulemusena muutus linnaruumis liiklemine hõlpsamaks nii linnaelanikele, turistidele kui ka linna läbivaile transiitreisijaile. Püstitatud eesmärgid täideti.
Liiklusuuringuteks eraldati kavandatust rohkem vahendeid ning need kasutati eesmärgipäraselt sõidukite liiklusintensiivsust käsitleva uuringu “Tartu liiklus 2006” korraldamiseks, rongide liiklemise uurimiseks ning Näituse t ülesõidu liikluskoormuse väljaselgitamiseks. Püstitatud eesmärk täideti. Uurimistulemusi kasutatakse liikluskorralduse parandamise meetmete väljatöötamisel ja linna transpordi arengukava koostamisel.
Ühistranspordi dotatsiooni maksti ASile GoBus lepinguga ettenähtud summas. GoBus teostas 2006. aastal liinivedu 3540,13 tuhande kilomeetri ulatuses.
Projekteerimistöid 2006. aastal ei tehtud.
Vahendite puudumise tõttu jäi täitmata kaks ülesannet: ristmike varustamine uute valgusfooridega ja liiklusohutuskava koostamine.
6.10. Muinsuskaitse (restaureerimine, järelevalve)
Muinsuskaitsele eraldatud vahendid kasutati sihipäraselt. Alustati Toomemäe poternide restaureerimisega seotud eeltöid, mida toetas ka riik. Valmisid Toomemäe poterni arheoloogilised ja ehitusajaloolised uuringud ning muinsuskaitse eritingimused, poternide restaureerimine lükkus uue arengukava perioodi.
Restaureerimistoetusteks eraldati raha 66-le taotlejale miljööväärtuslikes piirkondades asuvate hoonete restaureerimiseks. Taotlejate arv on igal aastal suurenenud.
Täiendati kultuurimälestiste registrit ja pildistati miljööväärtuslikke hooneid, koostati Tartu linnaasutuste nimekiri ajavahemiku 1938 – 1940 kohta ning telliti ja paigaldati muinsuskaitse märke, millega tähistatakse kõik mälestised.
Lisaks 2006. aastaks planeeritule jätkati Jaani kiriku toetamist, mida tehti ka aastatel 2004 ja 2005.
Kavandatust jäid 2006. aastal linnaeelarve toetuseta Toomkiriku restaureerimistööd, kuna ülikool töid ei kavandanud ja Vabaduse puiestee linnamüür. Linnamüüri restaureerimise jätkamiseks pöörduti toetuse taotlemiseks ka Muinsuskaitseameti poole, kuid taotlust ei rahuldatud.
6.11. Keskkonnakaitse (õhk, vesi, pinnas)
Saadud vahendid kasutati otstarbekohaselt õhu ja müra seireks, reostuskollete likvideerimiseks ja põhjavee kaitseks.
Välisõhu seireks sõlmiti OÜga Tartu Keskkonnauuringud leping lämmastikdioksiidi kontsentratsiooni määramiseks linnas. Eesti Keskkonnauuringute Keskusega sõlmiti leping liikuva mõõtelaboriga õhu kvaliteedi mõõtmisteks. Seire tulemusena saavutati osaline ülevaade õhu kvaliteedist Tartu linnas (nt fikseeriti piirväärtuste ületamised NO2, tahkete osakeste ja osooni osas).
Müra ja vibratsiooni mõõdeti linna kaheksas erinevas punktis ning viies neist fikseeriti piirväärtuste ületamine. Õhu ja müra seire tulemused on aluseks olukorra parandamiseks vajalike meetmete väljatöötamisele ja rakendamisele.
Reostuse likvideerimise osas kõrvaldati väiksemaid õlireostusi ning likvideeriti ohtlike jäätmete reostuskolle Roosi 81.
Meltsiveski veehaarde kasutamise kavandamise ülesanne täideti ja püstitatud eesmärk saavutati. Valmis Meltsiveski veehaarde kaitsekava.
Kasutamata jäid puurkaevude tamponeerimiseks kavandatud vahendid, kuna selleks avaldusi ei laekunud.
6.12. Linnakujundus
Linnakujunduse ülesannete täitmiseks kasutati planeeritust üle poole vähem vahendeid.
Taastati vabastajate monument Tähtvere pargis ja uues asukohas püstitati stalinismiohvrite monument “Rukkilill”. Alustati Uueturu haljasala kujundamisega seotud tegevusi – korraldati workshop Uueturu platsi rekonstrueerimise ideelahenduse saamiseks. Haljasala rekonstrueerimine lükkus uue arengukava perioodi.
Jätkusid linnakujundusalased kampaaniad “Heade värvide linn” ja “Piirdeaiad korda”. Piirdeaedu rajati 22, neist 14 paremat said rahalise preemia. Piirdeaia rajamise kulusid kompenseeriti, arvestades reaalseid kulusid; kompensatsiooni sai 13 krundiomanikku. Jätkusid kauni kodu ja ilusamate jõulukaunistuste konkursid. Kauni kodu konkursi raames premeeriti rahaliselt 12 objekti ja ilusamate jõulukaunistuste konkursil 19 objekti omanikke. Püstitatud eesmärgid saavutati - konkursid toimusid plaanipäraselt, huvilisi ja osalejaid oli piisavalt ja tulemused head.
Täitmata jäi Politseiplatsi kujundamise ülesanne, mis on lülitatud uude arengukavasse ning dekoratiivskulptuuride paigaldamine, mida on samuti kavas teha edaspidi. Lillemäe pargi Lille t poolse osa hoonestuskava koostamise vajadus langes ära, sest linnas uues üldplaneeringus määrati maa-ala kasutamistingimuseks üldmaa.
6.13. Jäätmemajandus
Jäätmemajanduse arendamiseks eraldatud vahendid kasutati otstarbekohaselt arengukavas ette nähtud meetmete rakendamiseks ning 2006. aastaks püstitatud eesmärgid täideti.
Ohtlikke jäätmeid koguti 14 kogumispunktis ja keskkonnajaamas ning likvideeriti Marja t bituumenireostus. Taaskasutatavate jäätmete kogumiseks korraldati heakorrakampaania ning koguti puulehti.
Keskkonnajaamade haldamiseks eraldatud vahendid kasutati eesmärgipäraselt, avati täiendav keskkonnajaam Jaama 72c krundil.
Kuna Aardlapalu prügila sulgemine lükkus edasi aastasse 2009, siis kasutati sellega seotud tegevusteks algselt kavandatust vähem vahendeid. 2006. aastal koostati prügila sulgemisprojekti korrektuur ja prügila aia projekt.
Korraldatud jäätmeveo osas 2006. aastaks püstitatud eesmärk saavutati. Korraldatud jäätmevedu käivitati Raadi - Ülejõe piirkonnas ja Ropka - Variku piirkonnas.
Elanike keskkonnateadlikkuse arendamiseks teavitati neid korraldatud jäätmeveost, anti välja infomaterjale jms. Tegevus selles valdkonnas jätkub.
6.14. Rahvusvaheline koostöö
Rahvusvahelise koostöö arendamiseks kasutati kavandatust märkimisväärselt enam vahendeid. Osaleti rahvusvahelistes linnaarengu ja linnaplaneerimise projektides ning seminaridel ja konverentsidel. Osaleti linnaplaneerimise alastes projektides TRANCE ja CONVERNET ja säästva linnatranspordi arendamise projektis BUSTRIP. ACTOR projekti raames korrigeeriti linna säästva arengu näitajaid. Koostöös Statistikaametiga osaleti juba kolmandat aastat projektis Urban Audit, mille eesmärgiks on statistika ühtlustamine, võimaldamaks Tartut võrrelda teiste Euroopa linnadega.
6.15. Linna pikaajalised kulutused
Ettenähtud vahendeid kasutati laenude teenindamisega kaasnevate kulude katmiseks ja uute laenude võtmiseks. Maksti tagasi faktooringuid (H. Treffneri Gümnaasiumi ehituslaen, Aura Veekeskus ja majavalduse Vikerkaare 25 liisingleping), mis kajastuvad eraldi punktide 2.9, 8.5 ja 6.5 all.
***
Kogu valdkonda puudutavate eesmärkide saavutamiseks oli 2006. aastaks kavandatud 79 ülesannet, millest täideti osaliselt või täielikult 63(79,7%). Lisaks täideti 5 ülesannet, mille täitmine oli kavandatud varasemaks.
Valdkonna kõikide meetmete rakendamiseks oli kavandatud 205,6 miljonit krooni, tegelikult kasutati 212 miljonit krooni, sh 290 tuhat krooni eelarveväliseid vahendeid.
Enamus valdkonna tegevusi olid püstitatud eesmärgi - nüüdisaegne ja kvaliteetne elukeskkond linnaelanikele - ning osa ülesandeid eesmärgi - tervislik, turvaline, loodus-, ajaloo ja kultuuriväärtusi säilitav, mitmekesine, säästvalt arenev elukeskkond - saavutamiseks, mida nad ka täitsid. Linnaelanike küsitluse “Tartlane ja keskkond 2006” tulemuste põhjal võib väita, et aasta-aastalt on tartlased linna elukeskkonna üldist seisundit hinnanud üha paremaks, kuid vaatamata sellele tuleks elanike arvates edaspidi rohkem panustada haljasalade heakorda ja puhkamisvõimaluste arendamisse, sh eriti lastemänguväljakute heakorda ja uute mänguväljakute rajamisse. Elanike keskkonnateadlikkuse tõusust annab tunnistust asjaolu, et aastatega on kasvanud nende tartlaste osakaal, kes sorteerivad ja viivad selleks ettenähtud kohtadesse majapidamisjäätmeid. Võrreldes 2001. aastaga oli küsitluse andmeil kasvanud ka tartlaste huvi loodus- ja keskkonnaprobleemide vastu.
7. Sotsiaalhoolekanne
Eesmärk:
Linnaelanike sotsiaalne turvalisus – inimeste võimalikult iseseisva toimetuleku toetamine.
7.1. Esmane ennetustöö
Esmaseks ennetustööks saadi vahendeid kavandatust rohkem ja need kasutati eesmärgipäraselt sotsiaalsete riskirühmade kaitseks ning eakatele mõeldud sotsiaalhoolekande teenuste laiendamiseks.
Sotsiaalsete riskirühmade kaitse tõhustamiseks arendati ja jätkati ema ja lapse ning naiste varjupaiga teenust ning eraldati vahendeid naiste varjupaiga uute ruumide remondiks ja sisustamiseks.
Eakatele mõeldud teenuste arendamise osas laiendati toiduabi teenust, mis leidis kasutajate poolt positiivset tagasisidet. Osaleti välisprojektides uute teenusvormide juurutamiseks ja hooldustöötajate koolituseks. Finantseeriti eakate eneseabi ja huvitegevust toetavaid projekte.
7.2. Koolisotsiaaltöö
Koolisotsiaaltöö arendamiseks sotsiaalabi osakonna eelarvesse 2006. aastaks vahendeid ei kavandatud. Koolisotsiaaltöötajad (sotsiaalpedagoogid) rakendati koolides juba 2005. aasta kevadest ja sellega seotud kulud kajastuvad haridusosakonna eelarves. Sotsiaalpedagoogide rakendamisega paranesid abivajavast lapsest teatamise ja abi andmine võimalused. Aasta-aastalt on paranenud võrgustikutöö erinevate lastekaitsega tegelevate ametnike vahel.
7.3. Avahooldus
Perede ja laste sotsiaalse kaitse edasiarendamiseks saadi plaanitust rohkem vahendeid ja kavandatud meetmed rakendati. Jätkati perekülastusteenuse ja kasuperede koolitusteenuse osutamist, käivitati pere tugiisiku teenus ning rahastati peredele ja lastele suunatud projekte. Käivitati vähekindlustatud väikelastega perede toetussüsteem lasteaiakoha osalise või täieliku katmise näol (rahastati toimetulekutoetuste vahenditest).
Kohaliku lapsetoetuse edasiarendamiseks eelarvevahendeid ei kasutatud. 2006. aastal töötati välja lapsetoetuse suuruse tõstmise skeem, mis rakendub 2007. aastast.
Tänu tööturu aktiviseerumisele on töötute arv Tartus aasta-aastalt vähenenud, mistõttu töötute sotsiaalseks kaitseks kasutati vähem eelarvevahendeid. On loodud alternatiivsete võimaluste süsteem koolitusest hädaabitöödeni. 2006. aastal lisandus peavarju pakkumiseks kodutute päevakeskuse teenus ning valmistati ette töötute rehabilitatsioonikeskuse rahastamistaotluse projekt koos tasuvusanalüüsiga. Osalemine partnerina välisprojektis “Tartu ja Tartumaa töökeskus-riskirühmade aktiveerimine ja barjääri ületamine tööturule sisenemisel” võimaldab vahendite kokkuhoidu ning nende kasutamist muudeks teenusteks. Sotsiaalabiosakond esitas ka sellekohase arengukava muutmisettepaneku.
7.4. Institutsionaalse hoolduse arendamine
Institutsionaalse hoolduse arendamiseks saadud vahendid kasutati maksimaalselt ja eesmärgipäraselt ja enamus ülesandeid sai täidetud, vaid Liiva 32 vanurite hooldekodu juurdeehitustööd lükkusid uue arengukava perioodi.
Lõpetati SA Vaimse Tervise Hooldekeskus Staadioni 52 ruumide renoveerimine kaasaegseks töö ja rehabilitatsioonikeskuseks, milleks saadi lisaks eelarvevahenditele 5,9 miljonit krooni KOIT programmist, valmisid psühhogeriaatriline hooldekodu Nõlvaku 12 ööpäevaringse teenuse osutamiseks ning Maarja Tugikodu tugiteenuse osutamiseks intellektipuudega lastele ja täiskasvanutele. Liiva 32 vanurite hooldekodu hoones teostati renoveerimistöid saadud vahendite ulatuses: ehitati niiskustõke, vahetati aknad, renoveeriti valguskastid ja osaliselt kanalisatsioonitorustik ning täideti rida tervisekaitse- ja ohutusnõudeid.
Hooldekodu juurdeehitist puudutavast töödest korrigeeriti olemasolevat projekti, juurdeehitise püstitamine lükkus vahendite puudusel edasi uue arengukava perioodi.
7.5. Puuetega inimestele võrdsete võimaluste loomine
Eelarvevahendeid puuetega inimestele võrdsete võimaluste loomiseks saadi algselt kavandatuga võrreldes märkimisväärselt enam ning need kasutati sihipäraselt ja 2006. aastaks püstitatud eesmärgid saavutati.
Jätkati puuetega inimeste eluruumide kohaldamise toetamist, et kergendada inimeste toimetulekut igapäevaelu toimingutes ja vähendada institutsionaalse hoolduse vajadust.
Arendati psüühikahäiretega isikute transporditeenust ja hoideteenust, laiendati tugiisikuteenust intellektipuudega isikutele ning arendati ja laiendati kooliabistajateenust.
Alates 2006. aasta oktoobrist tõsteti olulisel määral puuetega inimeste hooldajatele makstavat hooldajatoetuse määra, mis tagab hooldajate parema motiveerituse hooldajakohustuste täitmisel.
Seoses 2007. aastast jõustuva uue kohustusega korraldada puuetega laste ajutist hoideteenust, toimus kõikide Tartu linna sügava ja raske puudega laste vajaduste kaardistamine.
Ratastoolis klientide ohutumaks liiklemiseks treppidel soetati invatakso teenuse osutajatele kaks trepitõstukit.
7.6. Sotsiaalhoolekande avatus ja kliendisõbralikkus, teabelevi
Valdkonna arendamiseks saadi kavandatust pisut rohkem vahendeid, mis kasutati eesmärgipäraselt. Kõikidele Tartu linnas lastega seotud ühingutele ja teenuse pakkujatele toimus konverents “Peretöö Tartu linnas”. Sotsiaalhoolekande klientide ja kõikide linnaelanike paremaks informeerimiseks erinevatest teenustest ja toetustest ning hoolekande korraldusest Tartus anti välja üldtutvustavad voldikud ja infomaterjalid.
7.7. Sotsiaalse olukorra seire, hoolekandesüsteemi arendustegevus, andmehaldus
Sotsiaalse olukorra seireks saadi kavandatust rohkem vahendeid ja need kasutati eesmärgipäraselt. Kolmandat aastat anti välja kogumik “Ülikoolilt Tartu linnale: Sotsiaaltöö-teemaliste üliõpilasuurimuste kogumik”. Tegemist on traditsioonilise koostööga Tartu Ülikooli ja sotsiaalabi osakonna vahel. Kogumik sisaldab üliõpilaste aasta jooksul tehtud teadustöid Eesti ja Tartu linna hoolekande arendamiseks olulistel teemadel. Kirjastati sotsiaalabi osakonna tellimusel valminud uuring “Sotsiaaleluaseme kasutamise kogemus Tartu linnas”. Uuring keskendub sotsiaaleluruumi elanike probleemidele ning aitab spetsialistidel planeerida vajalikke teenuseid sihtrühmadele.
7.8. Sotsiaalhoolekandesüsteemi inimressursi ja töökeskkonna arendamine, sotsiaaltöö maine kujundamine
Valdkonna ülesannete täitmiseks saadi kavandatust märkimisväärselt rohkem vahendeid, mida kasutati eesmärgipäraselt. Jätkati 2005. aastal käivitunud superviseerimissüsteemi, Ülejõe piirkonnakeskuses avati uued tööruumid ning piirkonnakeskustesse paigaldati turvasüsteemid.
***
Kogu valdkonna arendamiseks oli 2006. aastaks kavandatud 14 ülesannet, millest täielikult või osaliselt täideti 13(92,9%), mis on võrreldes 2005. aastaga märkimisväärselt parem tulemus.
Sotsiaalhoolekande ülesannete täitmiseks planeeriti 38,9 miljonit krooni ja saadi 43,4 miljonit, sh 6,7 miljonit krooni eelarvevälist raha. Saadud vahendid on kasutatud otstarbekohaselt 2006. aastaks kavandatud ülesannete täitmiseks, mis kõik olid püstitatud eesmärgi – linnaelanike sotsiaalne turvalisus-inimeste võimalikult iseseisva toimetuleku toetamine-saavutamiseks.
2006. aastal pandi sotsiaalhoolekande valdkonnas põhirõhk sotsiaalhoolekandeteenuseid pakkuvate asutuste arendamisele. Kolme hoolekandeobjekti valmimine võimaldas oluliselt parandada intellektipuude ja psüühikahäirega inimeste hoolekandevõimalusi ja suurendas teenuskohtade arvu. Investeeringutega erinevate hoolekandeasutuste renoveerimisse tagati edaspidiseks kaasajastatud ja nõuetele vastavad tingimused kvaliteetsete hoolekandeteenuste osutamiseks. Oluline on esile tõsta ka sotsiaalhoolekande arengukava aastani 2012 ülevaatamist 2006. aastal, mille käigus analüüsiti koos huvigruppide ja sotsiaalteenuste osutajatega sotsiaalhoolekande hetkeolukorda ja koostati tegevuskava arengukava perioodi lõpuni.
8. Kultuur, sport ja vaba aeg
Eesmärk:
Tartu kui Eesti professionaalse ja rahvuskultuuri keskus. Tartu kui hansakultuuri keskus.
8.1. Kultuuritöö
Kultuuritöö arendamiseks saadi eelarvevahendeid kavandatust rohkem ning lisaks saadi üle 2,8 miljoni krooni eelarvevälist raha.
Kultuurilinna imagot toetavatele summadele saadi lisa Phare CBC programmist. Saadud vahenditega anti välja kultuurikalendrit, rahastati kultuuriakna raadiosaadet, toimus ideeturg ning jätkati turundusstrateegia täiendamist.
Emajõe laialdasema kasutuselevõtu populariseerimiseks algatati uue traditsioonina projekt “Emajõe festival”. Tänu tulemuslikule projektile saadi ürituste läbiviimiseks lisaraha Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt.
Toetati linnaosade kultuuripäevade korraldamist. Traditsiooniks on saanud Karlova, Tammelinna ja Supilinna päevade korraldamine.
Tartu Linnamuuseumi püsiekspositsiooni uuendamiseks saadi lisaks eelarvevahendeile lisaraha ka Tartu Kultuurkapitalilt ja Phare programmist. Püsiekspositsiooni lisandusid uued keskaegsed kostüümid, soetati LCD teler ja Phare programmi raames virtuaalne eksponaat.
O. Lutsu majamuuseumi ekspositsiooni uuendamiseks saadi kavandatust rohkem vahendeid, tänu millele sai vastrenoveeritud muuseumisse kujundatud, valmistatud ja paigaldatud uus püsiekspositsioon.
Kavandatust tunduvalt rohkem vahendeid kulutati Kultuuripealinna projekti väljatöötamiseks ja vormistamiseks, alameesmärk saavutati ja projekt valmis, kuid lõppeesmärk jäi saavutamata, kuna Tartut 2011. aasta kultuuripealinnaks ei valitud.
Kultuuriprojektide toetamiseks saadi märkimisväärselt rohkem eelarvevahendeid kui kavandati ning lisaks ligi 2,3 miljonit krooni erinevatest eelarvevälistest allikatest (Euroopa Liidu fondid, ministeeriumid, Kultuurkapital, Mitte-eestlaste Integratsiooni SA). Olulisematest projektidest võib nimetada filmifestivali tARTuFF, mis tõi Tartu linnapilti vabaõhukino ja hõlmas lisaks väärtfilmide näitamisele ka harivat kultuuritolerantsi eriprogrammi. tARTu kunstikuu 2006 oli esmakordselt rahvusvaheline ning sisaldas 48 näitust ja 100 erinevat kunsti- ja kultuuriüritust 30 eri paigas. XV üliõpilaste laulu- ja tantsupidu Gaudeamus oli pühendatud Baltimaade tudengite laulu- ja tantsupidude 50. aastapäevale ning sellel osales ligi 6000 lauljat, tantsijat ja muusikut.
Seoses programmi muutmisega ei käivitatud KVIS-museaalide ülelinnalist andmebaasi ja selleks kavandatud linnapoolne toetus jäi tegemata. Museaalide digitaliseerimise toetamise vajadus langes samuti ära, kuna Kultuuriministeeriumi poolt koordineerimine soikus ja sellega tegeleb ministeerium oma rahadega. Tartu rahvakultuuri tegijaid ja üritusi tutvustava vihiku koostamiseks ja trükkimiseks ning Tiigi Seltsimaja interaktiivse kodulehekülje uuendamise toetamiseks puudusid rahalised vahendid.
Kultuuritööks kavandatud vahendid kasutati eesmärgipäraselt ning enamus ülesannetest täideti.
8.2. Noorsootöö
Noorsootöö arendamiseks püstitatud ülesannete täitmiseks saadi kavandatust rohkem vahendeid, mis kasutati eesmärgipäraselt. Kõik ülesanded täideti ja 2006. aastaks püstitatud eesmärgid saavutati.
Noortekeskuste mainekujunduse projekti raames toimus noortekeskuste sise- ja välishindamine, anti välja huvitegevuse võimalusi toetav trükis ning Tartu Ülikoolilt telliti noortekeskuste uuring, mis valmib 2007. aasta kevadel. Avatud noortekeskuste toetussummadest toetati 9 mittetulundusliku noortekeskuse tegevust. Kriminaalpreventiivseks tegevuseks mõeldud vahenditest toetati 27 sotsiaalhariduslikku projekti. Noorsooröö võimaluste tutvustamiseks anti välja noorsootöö-alaseid trükiseid, kord kuus toimus raadios noorteakna saade. 2006. aastal kuulutati Raekoja platsil välja üleriigiline Koolirahu ja toimus UNICEF´i Sinine Nädal Tartus. Korraldati konverents “Kuidas olla laste- ja noortesõbralik”, mille raames võeti kokku kahe viimase aasta tegevused ning visandati lastesõbraliku linna tulevikuvisioon.
Toetati vaba aja laagrite, vähekindlustatud perede laste laagrite ja töökasvatuslike laagrite korraldamist. Töömalevas osales 790 ja projektilaagrites 2586 noort tartlast.
Huvitegevuse edendamiseks sai linnapoolset toetust 50 noorsootööühingut, kes pakkusid erinevaid huvitegevusi 3047-le noorele.
8.3. Sporditöö
Sporditööks ettenähtud summad kulutati spordiklubide esindajate koolitustest osavõttude toetusteks ning spordiklubide ja spordiprojektide toetuseks. Toetati 56 noortespordiga tegelevat spordiklubi ja 2 eraspordikooli. Spordiklubide toetus jagunes 4500 õpilase vahel ja maksimaalne toetuse summa ühe õpilase kohta aastas oli 3000 krooni. Suurematest üritustest väärivad esiletõstmist Tartu Maratoni neliküritus, XXII SELL-i mängud ning Euroopa meistrivõistluste ja maailma karika etapi toimumine orienteerumises.
Jäähallis pakutava teenuse ostuks kulus vastavalt lepingule miljon krooni. Leping näeb ette koolidele tasuta jääaegu ning spordiklubidele soodushindadega jääaegade renti Lõunakeskuse jäähallis.
8.4. Uued hooned ja rajatised
Uute hoonete ja rajatiste ehitamiseks saadi kavandatust vähem vahendeid ja need kasutati eesmärgipäraselt arengukavas püstitatud ülesannete täitmiseks. Olulisema saavutusena tuleb nimetada A.Le Coq SPORT spordimaja valmimist Ihaste teel, millele kuluski suurem osa saadud vahendeist. Hoone valmimisega avardusid nii tipp- kui harrastussportlaste sportimisvõimalused. Kaasaegsetes tingimustes saavad uues spordimajas treenida sulg-, võrk- ja korvpallurid, iluvõimlejad, jalgratturid ning judokad.
Lõpetati 2005. aastal alustatud Antoniuse õue ja Lutsu 5 hoonega seotud töid. Projekteeriti ja ehitati tulemüür. 2006. aastaks püstitatud eesmärk saavutati.
Laste lõbustuspargi rajamiseks teostati projekteerimistöid. Vahendid eraldati SAle Tähtvere Puhkepark ning valmis sai perepargi projekt. Lõbustuspargi rajamine lükkus uue arengukava perioodi.
Algselt 2005. aastaks kavandatud Tartu Ülikooli kergejõustikuhalli juurdeehitist toetati vastavalt Tartu Ülikooliga sõlmitud lepingule 3 miljoni krooniga, lisaks eraldas riik selleks 14,5 miljonit krooni.
Linna keskraamatukogu hoonega seotud tegevusteks eraldati eelarvest vahendid ruumiprogrammi koostamiseks uues võimalikus asukohas krundil Riia 2. Ruumiprogrammi alusel valmis esialgne eskiis. Raamatukogu ehitustööd lükkusid uue arengukava perioodi.
Kuigi Tamme staadioni tribüünihoone ehitus oli algselt kavandatud aastasse 2007, tehti 2006. aastal projekteerimistööd ja saadi linnaeelarvest vahendid ehituseks. Kuna hanke tulemused ületasid eelarve võimalusi, siis lükkus ehitus edasi.
Uue arengukava perioodi lükkus ka Raadi universaalhalli ehitus ning tegemata jäid linnapoolsed kaasfinantseeringud Lammi tänava staadioni ja Eesti Maaülikooli spordihoone ehitamiseks, kuna ehitustöid 2006. aastal ei alustatud. Tartu linnavalitsuse valmisolek toetada kõrgkoolide spordirajatiste renoveerimist väljendub aga jätkuvalt uues arengukavas.
8.5. Olemasolevad hooned ja rajatised
Saadud vahendeid kasutati SA Tähtvere Puhkepargi tegevuse toetamiseks (sh valmis perepargi projekt). Tervisespordirajatiste renoveerimiseks eraldatud summad kasutati hooldustehnika soetamiseks ning Tähtvere spordipargi ja Jänese matkaraja hoolduseks.
Linnamuuseumi juurdeehitise ja renoveerimisega seotud töödest tehti õuerõdu remonditööd, valmis muuseumi juurdeehitise eskiisprojekt ning renoveeriti O. Lutsu majamuuseumi ruumid. Vahendid kasutati maksimaalselt ning 2006. aastaks püstitatud eesmärgid saavutati.
Kavandatust pea poole rohkem saadi eelarvevahendeid Lille Maja renoveerimiseks. Teostati projekteerimistöid ning vahetati katusekate. Lille Maja renoveerimistöid jätkatakse ja objekt on lülitatud linna uude arengukavasse.
Mänguasjamuuseumi teatrimaja Lutsu 2 renoveerimisega seotud töödest valmis hoone rekonstrueerimisprojekt ja 2006. aastaks püstitatud eesmärk saavutati. Hoone kavatsetakse rekonstrueerida uue arengukava perioodil.
Veski spordibaasis remonditi sööklat, sauna, olmehoonet ja varjualust ning Annemõisa hoki- ja jalgpallikeskuse olmehoones remonditi soklikorruse riietusruume. Mõlema objekti renoveerimiseks saadud vahendid kasutati eesmärgipäraselt.
Alustati Laulupeomuuseumi hoone Jaama 14 renoveerimistöödega, mis jätkuvad 2007. aastal.
Vastavalt maksegraafikule teostati Aura Veekeskuse ehituslaenu viimane tagasimakse.
Kavandatule lisaks saadi vahendid Kaunase pst 23 haruraamatukogu hoone renoveerimise lõpetamiseks, mida alustati juba 2005. aastal. Hoone avati renoveerituna 2006. aasta veebruaris ja püstitatud eesmärk saavutati.
Lisaks alustati algselt 2007. aastaks kavandatud Visa Halli ja Mäe-Kääraku spordibaasi renoveerimise eeltöödega. Teostati Visa Halli projekteerimistöid ning Mäe-Kääraku spordibaasi inventeerimist ning pisiremonte. Nendeks töödeks eraldatud eelarvevahendid kasutati eesmärgipäraselt.
Kavandatust jäid tegemata laululava väljakuosa rekonstrueerimistööd. Vahendeid ei eraldatud Tamme staadioni ja Tiigi seltsimaja renoveerimiseks, mõlemad objektid on lülitatud uude arengukavasse. Tegemata jäi linna kaasfinantseering Kalevi 13, 15 ja 17 hoonete renoveerimisse, kuna 2006. aastal nendel objektidel tegevust ei toimunud.
8.6. Rahvusvaheline koostöö
Rahastati erinevaid kultuuri- ja kunstiprojekte. Kultuuriteenistus juhtis rahvusvahelist projekti “Kultuurijuhtimine muutuvas keskkonnas”, mille raames korraldati rahvusvaheline kultuurijuhtimise konverents. Konverentsil esinesid nii kohalikud kui väliseksperdid ettekannetega Euroopa Liidu, riikliku ja kohaliku tasandi kultuuripoliitikatest, rahvusvahelisest kultuurialasest koostööst ning kultuuriorganisatsiooni juhtimise erinevatest aspektidest. Konverentsil oli üle 350 osaleja Eestist ja Tartu sõpruslinnadest. Konverentsi raames toimunud seminaril jagati kogemusi kultuurivaldkonna arengukavade koostamise valdkonnas.
Rahvusvahelise koostöövõrgustikes osalemise raames osaleti konverentsil “Festivals and Identities: People, Places and Programmes”, tutvuti IFEA (International Festivals and Events Association) liikmete võrgustikuga ja osaleti IFACCA (International Federation of Arts Councils and Culture Agencies) ülemaailmsel konverentsil.
Täitmata jäi rahvusvahelise koostöö edendamine sihtprogrammi “Kultuur 200” kaudu, kuna Tartu projektid ei sobitunud programmi prioriteetidega. Noorsootööalastest projektidest esitati Euroopa Sotsiaalfondile noortekeskuste koolitusprojekt “Koos paremaks”, mis ei leidnud rahastaja poolt toetust ja selleks kavandatud eelarvevahendid jäid kasutamata. Spordiprojektidele 2006. aastal rahvusvahelistest programmidest toetust ei taotletud.
***
Kultuuri-, spordi ja vaba aja valdkonna arendamiseks oli 2006. aastaks püstitatud 47 ülesannet, millest täideti eesmärgipäraselt 33 ehk 70,2%. Lisaks kavandatule täideti 6 ülesannet, millest kolm oli edasi lükkunud varasemast ajast ja kolme täitmist alustati kavandatust varem.
Valdkonna ülesannete täitmiseks oli kavandatud 143,9 miljonit krooni ja tegelikult saadi 125,6 miljonit krooni, sh 18,1 miljonit eelarveväliseid vahendeid. Saadud vahendid kasutati eesmärgipäraselt.
Kõik kultuurivaldkonna ülesanded olid püstitatud valdkonna strateegilise eesmärgi - Tartu kui Eesti professionaalse ja rahvuskultuuri keskus, Tartu kui hansakultuuri keskus – saavutamiseks ning täitsid erinevaid lõike selle saavutamisel.
***
Kõikide valdkondade 2006. aastaks püstitatud 240st ülesandest täideti osaliselt või täielikult 190 ülesannet ehk 79,2%. Lisaks kavandatule täideti 17 ülesannet, millest 12 olid täitmata jäänud varasematel aastatel ning 5 ülesandega alustati kavandatust varem. Täitmata jäänud ülesannetest jäi pisut üle kolmandiku täitmata objektiivsetel põhjustel (vajadus langes ära; kaasfinantseerimist ei toimunud, kuna töid ei alustatud; esitatud projektid ei leidnud rahastamist), ülejäänud jäid täitmata ressursside puudumise tõttu. Kõik seni erinevatel põhjustel täitmata jäänud, kuid linna arendamiseks olulised ülesanded on lülitatud linna uude arengukavasse aastateks 2007-2013.
2006. aasta ülesannete täitmise kogumaksumuseks oli arengukavas planeeritud ligi 645 miljonit krooni, tegelikult kasutati arengukavaliste ülesannete täitmiseks ligi 545 miljonit krooni ehk 84,5%. Eelarveväliseid vahendeid saadi sealhulgas 42,4 miljonit krooni, mis on üle 10 miljoni krooni rohkem kui 2005. aastal. Osa nendest vahenditest kulus varasematel aastatel täitmata jäänud või hilisemaks kavandatud ülesannete täitmiseks.
Täidetud ülesannete mõju linna arengule tervikuna on positiivne. Ülevaate linna arengus toimunud muutustest saab anda igal aastal koos linna statistilise ülevaatega avaldatavate linna arengutaseme näitajate põhjal. Nii näiteks on 2005. aastaga võrreldes maakasutuse osas suurenenud linna arenguks olulise munitsipaalmaa osakaal 16,4%-lt 18%-ni. Juurde on ehitatud ligi 4 km uusi tänavaid ja asfalt-betoonkattega kaetud tänavate pikkus on suurenenud üle kahe kilomeetri. Bussiliinidega kaetud tänavate pikkus on kasvanud 85 km-ni ja lisandunud on kaks uut bussipeatust ning 7 uut bussiootepaviljoni. Keskkonnakaitse seisukohast on oluline osa vee- ja kanalisatsioonisüsteemi väljaehitamisel ja uuendamisel. Ühisveevärk pikenes 2005. aastaga võrreldes 22 km ja kanalisatsioonitorustikku lisandus 28 km, mille tulemusena puhastatakse 99,8% tekkinud reoveest. Taaskasutatavaid jäätmeid koguti 2005. aastaga võrreldes poole rohkem. Hariduse valdkonnas on oluline, et üldhariduskoolide teises vahetuses õppivate laste arv on 5,5%-lt kahanenud 5,2%-le ja koolieelsetes lasteasutustes sai käia 213 last rohkem kui 2005. aastal. Positiivne muutus toimus puhke- ja spordiasutuste osas, mille tulemusena avardusid linlaste puhke- ja sportimisvõimalused. Spordisaalide arv kasvas kolme võrra ja staadionide arv 7 võrra. Spordiklubide arv kasvas 143-lt 149-ni.
