Õigusakti eelnõu: Määrus nr.LVK-M-0067 Eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse määramisel

EELNÕU

TARTU LINNAVOLIKOGU
MÄÄRUS

Tartu	04. juuni 2007. a. nr LVK-M-0067
Eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse määramisel

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 5 ja sotsiaalhoolekande seaduse § 22² lg 5 ja 6 alusel.

Paragrahv 1. Toimetulekutoetuse määramisel aluseks võetavad kulud

Toimetulekutoetuse määramisel võetakse aluseks eluruumi tegelikud kulud, kuid mitte üle linnavolikogu poolt käesolevas määruses kehtestatud piirmäärade.

Paragrahv 2. Toimetuleku arvestamisel arvesse võetatavad jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluruumi alaliste kulude piirmäärad

Alates 01. juulist 2007. a on toimetulekutoetuse arvestamisel arvesse võetavate jooksval kuul tasumisele kuuluvate eluruumi alaliste kulude piirmäärad järgmiselt:
1) korteriüür või hooldustasu – kuni 40 krooni 1 m² kohta kuus;
2) kütteks ja soojaveevarustuseks tarbitud soojaenergia või kütuse maksumus:
a) kaugküttega, soojaveevarustusega eluruum - kuni 35 krooni 1 m² kohta kuus;
b) kaugkütteta (ahi-, gaasi- ja elektriküttega eluruum) – kuni 30 krooni 1 m^² kohta kuus;
c) juhul kui kuludokumendil kajastub taotlusele järgneva perioodi küttekulu, kompenseeritakse see kuludokumendi esitamisele järgnevatel kuudel vastavalt kehtestatud piirmäärale kuludokumendil näidatud summa kompenseerimiseni või kuni uue kuludokumendi esitamiseni.
3) tarbitud vee ja kanalisatsiooniteenuste maksumus - kuni 4 m³ üheliikmelise pere kohta kuus ning kuni 3 m³ iga järgneva pereliikme kohta kuus;
4) tarbitud elektrienergia maksumus - kuni 250 krooni üheliikmelise pere kohta kuus ning kuni 140 krooni iga järgneva pereliikme kohta kuus;
5) tarbitud majapidamisgaasi maksumus - kuni 100 krooni üheliikmelise pere kohta kuus ning kuni 75 krooni iga järgneva pereliikme kohta kuus. Balloonigaasi kasutamisel kompenseeritakse kulu vastavalt kehtestatud piirmäärale vajadusel ka kuludokumendi esitamisele järgnevatel kuudel kuludokumendil näidatud summa kompenseerimiseni või kuni uue kuludokumendi esitamiseni.
6) maamaksukulud – kuni 2 krooni 1 m² kohta kuus;
7) hoonekindlustuse kulud – kuni 2 krooni 1 m² kohta kuus;
8) tegelik olmejäätmete veotasu – kuni 70 krooni üheliikmelise pere kohta kuus ning kuni 55 krooni iga järgneva pereliikme kohta kuus.

Paragrahv 3. Rakendussätted

(1) Tartu Linnavolikogu 18. mai 2006. a määrus nr 26 ”Eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse määramisel” tunnistatakse kehtetuks.

(2) Määrus jõustub 1. juulil 2007. a.

Esimees

Õiend
Tartu Linnavolikogu määruse eelnõu "Eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse määramisel " juurde

Sotsiaalhoolekande seaduse § 22 ² lg 6 sätestab, et toimetulekutoetuse arvestamisel võetakse arvesse jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluruumi alalised kulud vastavalt elamuseaduse § 7 lg 1 p 2 alusel kehtestatud eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normile ning kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kehtestatud kulude piirmäärade ulatuses. Alalisteks kuludeks loetakse:

1) tegelik korteriüür või hooldustasu;

2) kütteks ja soojaveevarustuseks tarbitud soojaenergia või kütuse maksumus;

3) tarbitud vee ja kanalisatsiooniteenuste maksumus;

4) tarbitud elektrienergia maksumus;

5) tarbitud majapidamisgaasi maksumus;

6) maamaksukulud, mille arvestamise aluseks on kolmekordne elamualune pind;

7) hoonekindlustuse kulud, mis on arvestatud kasutatavale eluruumile;

8) tegelik olmejäätmete veotasu.

Käesoleval ajal kehtivad piirmäärad eluruumi alalistele kuludele on kehtestatud Tartu Linnavolikogu 18.05.2006. a määrusega nr 26 “Eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse määramisel”.

Elektrienergia, kütuse ja prügiveo ning muude teenuste ja materjalide hinnatõusu mõju hindamiseks toimetulekuraskustes isikute ja perekondade toimetulekule analüüsis sotsiaalabi osakond kehtivate piirmäärade põhjendatust toimetulekutoetuse arvestamisel ajavahemikul 01.01.-31.03.2007. a. Võrreldi toimetulekutoetuse taotleja esitatud tegelikke eluasemekulusid ja toetuse arvestamisel arvessevõetavaid eluasemekulusid vastavalt eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normile. Analüüsi teostamisel lähtuti eeldusest, et taotleja poolt kasutatav üldpind on võrdne normpinnaga.

Tegelik korterüür või hooldustasu

Korteriüüri või hooldustasu tõendeid esitati kokku 383, millest 101 juhul, so 26% ületas esitatud kulu kehtestatud piirmäära, mis on kuni 30 krooni 1m² kohta kuus. Taotluse kohta jäi kompenseerimata keskmiselt 784 krooni.

Korteriüürile või hooldustasule kehtestatud piirmäär katab taotleja tegeliku kulu, kui taotleja või tema pereliige on ise eluruumi omanik või elatakse sotsiaaleluruumis, st puudub üüri tasumise kohustus. Eraturult eluruumi üürimisel ületab tegelik kulu kompenseerimisele kuuluva, mistõttu on taotleja sunnitud puuduva osa tasuma toimetulekupiiri arvelt. Samas jääb inimese otsustada, millises seisukorras ja üüriga on ta võimeline eluruumi üürima ning võetud kohustusi täitma. Toimetulekutoetus ei saa olla eraturu üürihindade 100% katmise vahendiks, kuid peaks soodustama toimetulekuraskustes isikute toimetulekut eraturult eluruumi üürimisel. Linna eluasemefond on piiratud ega võimalda kõigile abivajajatele eluruumi eraldamist. 2007. a I kvartali seisuga on eluasemeteenuse vajajana arvel 45 isikut või perekonda.

Kinnisvarabüroode andmetel on võimalik minimaalselt heakorrastatud ja minimaalsete mugavustega eluruumi (ahiküttega, vesi ja käimla õues) üür keskmiselt 38 krooni 1m² kohta ja minimaalselt heakorrastatud keskküttega eluruumi üür keskmiselt 67 krooni 1m² kohta. Võrreldes 2006. a on mõlemal juhul üürihinnad tõusnud keskmiselt 8 krooni 1m² kohta.

2. Kütteks ja soojaveevarustuseks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus.

Vastavaid tõendeid esitati kokku 364, millest 297 olid kaugküttega ja soojaveevarustusega eluruumi ja 67 kaugkütteta (ahi-, gaasi- ja elektriküttega) eluruumi küttekulu tõendid.

2.1. Kaugküttega ja soojaveevarustusega eluruumi elanike keskmine kompenseerimata küttekulu oli 175 krooni piirmäära, mis on kuni 30 krooni 1m² kohta kuus, ületanud taotluse kohta.

Võrreldes eelneva aastaga on piirmäära ületanud kulude hulk ja maht kasvanud, mis on seotud maagaasi hinna tõusuga 01. juunist 2006. a ja mis mõjutas soojatarbijaid, kelle kaugküttesüsteem baseerub maagaasil. Samuti mõjutab edaspidi kaugkütte hindu alates 1. juulist 2007. a

kütte ja soojusenergia käibemaksu 13% tõus ehk senise 5% käibemaksu asemel 18%, nagu näeb ette Euroopa Liiduga sõlmitud ühinemisleping ning mida reguleerib käibemaksu seadus.

Kaugkütte ja soojaveevarustusega eluruumides elavad inimesed ei saa ise oluliselt reguleerida küttekulu, seetõttu on põhjendatud kehtestatud kõrgem piirmäär küttele ja soojaveevarustusele võrreldes kaugkütteta eluruumidega.

2.2. Kaugkütteta (ahi-, gaasi- ja elektriküttega) eluruumi elanike esitatud küttekulust ületas 43% kehtestatud piirmäära, mis on kuni 20 krooni 1m² kohta kuus.

Piirmäära ületavad reeglina elektrikütte ja –soojaveevarustusega eluruumide küttekulud. Elektrituruseaduse kohaselt muutusid 1. maist 2007. a võrguettevõtjate tariifid ning tarbija on kohustatud 1. juunist tasuma muuhulgas taastusenergia toetusele kuuluva osa, mistõttu tõuseb elektrienergia hind 10%, Eesti Tarbijakaitse Liidu arvutustel on hinnatõusuks 20%.

Seoses kütte ja soojusenergia käibemaksu muutmisega alates 1. juulist 2007. a tõuseb oluliselt küttekulu küttepuude, -turba ja kivisöe tarbijatel. Võrreldes 2006. a kallineb küttepuude ruumimeetri hind automaatselt 74 krooni. Küttepuude müügiga tegelevate ettevõtete hinnangul ostab keskmine tarbija, st majapidamine talveks puid 15-18 ruumimeetrit, seega tõuseb hind tarbijale ligikaudu 1200 krooni.

3. Elektrienergia

Esitati 335

tõendit, millest 79 juhul e 24% ületas esitatud kulu kehtestatud piirmäära, mis on kuni 200 krooni üheliikmelise pere kohta kuus ja kuni 90 krooni iga järgneva pereliikme kohta kuus. Üldkulust jäi kompenseerimata 16%.

Piirmäära tõstmine on vajalik seoses prognoositava elektrienergia hinnatõusuga 2007. a mahus 10-20%.

4. Maamaksukulud

Esitati 16 tõendit, millest 4

juhul e 25% ületas esitatud kulu kehtestatud piirmäära, mis on kuni 1 kroon 1m² kohta kuus.

Üldkulust jäi kompenseerimata 26%.

Maamaksu tasutakse arvepõhiselt kord kvartalis e üks makse sisaldab kolme kuu kulu, mida kompenseeritakse tasumise kuul. Seega on olukordi, kus makstav summa ületab kompenseeritavat kordades. Maamaksukulu ei sõltu isiku tarbimisharjumusest ning ainus võimalus antud kulu mõjutada oleks kulukate ja aeganõudvate kinnisvaratehingute teostamine (ost, müük, planeeringud, kinnistu jagamine, üüripinna vahetus jms).

5. Hoonekindlustus

Esitati 23

tõendit, nendest 8 korral so 35% ületas esitatud kulu kehtestatud piirmäära, mis on kuni 1 krooni 1m² kohta kuus. Kompenseerimata jäi 29% üldkulust.

Vara kindlustamine on iga kinnisvara omaniku vaba tahe, va juhud, kui kindlustamist nõuavad laenuandjad. Samas võtab kinnisvara omanik vara kindlustamisega vastutuse enda toimetuleku eest õnnetusjuhtumi korral. Seega ei ole hoonekindlustus kulu, mida võiks väheste sissetulekute juures pigem vältida.

6. Tegelik olmejäätmete veotasu

sitati 294 tõendit, nendest 20 juhul ületas esitatud kulu kehtestatud piirmäära, mis on kuni 55 krooni üheliikmelise pere kohta kuus ning kuni 40 krooni iga järgneva pereliikme kohta kuus. Keskmine kompenseerimata kulu oli 47 krooni piirmäära ületanud taotluse kohta, mis on antud kululiigi puhul suhteliselt kõrge.

Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonna keskkonnateenistuse andmetel toodab üks inimene aastas 300 kg olmejäätmeid, seega 25 kg ehk 5/6 140 l konteinerit kuus. Ragn-Sells AS-i 01.01.2007. a hinnakirja alusel ja Cleanaway AS Tartu osakonna andmetel maksab 140 liitrise konteineri tühjendus regulaarse veo korral 38-62 krooni, mis on eelneva aastaga võrreldes 11 krooni kõrgem.

Suuremahuline olmejäätmete veotasu suurte korterelamute puhul on hinnanguliselt poole odavam eramaja konteineri tühjendamisest. Olmejäätmete veo eest tasumist reguleerib kliendi ja teenust pakkuva ettevõtte vaheline leping, mistõttu säästlik tarbimine ei taga olmejäätmete veotasu kokkuhoidu.

oimetulekuraskustes isikule tähendab iga piirmäära ületava kulu tasumine olukorda, kus talle jääb tagamata seadusega ettenähtud toimetulekupiir, kuna kulu kantakse toidu ja vajalike esmatarbekaupade arvelt.

Eeltoodust lähtuvalt ei ole toimetulekutoetuse taotlemisel kompenseerimisele kuuluv üüri või hooldustasu, kütteks ja soojaveevarustuseks tarbitud soojusenergia või kütuse, elektrienergia, maamaksu, hoonekindlustuse ja olmejäätmete veotasu maksumuse piirmäär optimaalne.

Tarbitud vee- ja kanalisatsiooniteenuste ja majapidamisgaasi maksumuse kompenseerimiseks kehtestatud piirmäär võib jääda samaks.

7. Teeme ettepaneku kompenseerida:

1. korteriüüri või hooldustasu kuni 40 krooni 1 m

kohta kuus;

2. kütteks ja soojaveevarustuseks tarbitud soojaenergia või kütuse maksumus kaugküttega, soojaveevarustusega eluruumide puhul kuni 35 krooni 1 m

kohta kuus ning kaugkütteta (ahi-, gaasi-, õli- ja elektriküttega) eluruumide puhul kuni 30 krooni 1 m

kohta kuus;

3. tarbitud elektrienergia maksumus kuni 250 krooni üheliikmelise pere kohta kuus ning kuni 140 krooni iga järgneva pereliikme kohta kuus;

4. maamaksukulud kuni 2 kroon 1m² kohta kuus;

5. hoonekindlustuse kulud kuni 2 krooni 1 m2 kohta kuus;

6. tegelik olmejäätmete veotasu kuni 70 krooni üheliikmelise pere kohta kuus ning kuni 55 krooni iga järgneva pereliikme kohta kuus.

Alljärgnev tabel annab ülevaate

toimetulekutoetuse arvestamisel arvesse võetavate jooksval kuul tasumisele kuuluvate eluruumi alaliste kulude piirmääradest ja nende muutmisest

alates 01. juulist 2007. a.

Tabel 1. Toimetulekutoetuse arvestamise aluseks võetavate kulude piirmäärad

kululiik	kehtiv piirmäär	planeeritav piirmäär
1) korteriüür või hooldustasu	kuni 30 krooni 1 m² kohta kuus	kuni 40 krooni 1 m² kohta kuus
2) kütteks ja soojaveevarustuseks tarbitud soojaenergia või kütuse maksumus: a) kaugküttega, soojaveevarustusega eluruum; b) kaugkütteta (ahi-, gaasi- ja elektriküttega eluruum)	a) kuni 30 krooni 1 m² kohta kuus b) kuni 20 krooni 1 m² kohta kuus	a) kuni 35 krooni 1 m² kohta kuus b) kuni 30 krooni 1 m² kohta kuus
3) tarbitud elektrienergia maksumus	kuni 200 krooni üheliikmelise pere kohta kuus ning kuni 90 krooni iga järgneva pereliikme kohta kuus	kuni 250 krooni üheliikmelise pere kohta kuus ning kuni 140 krooni iga järgneva pereliikme kohta kuus
4) maamaksukulud	kuni 1 krooni 1 m² kohta kuus	kuni 2 krooni 1 m² kohta kuus
5) hoonekindlustuse kulud	kuni 1 krooni 1 m² kohta kuus	kuni 2 krooni 1 m² kohta kuus
6) tegelik olmejäätmete veotasu	kuni 55 krooni üheliikmelise pere kohta kuus ning kuni 40 krooni iga järgneva pereliikme kohta kuus	kuni 70 krooni üheliikmelise pere kohta kuus ning kuni 55 krooni iga järgneva pereliikme kohta kuus

Uute piirmäärade kehtestamisel alates 01. juulist 2007. a kulub prognoositavalt toimetulekutoetuse vahendeid 2007. a täiendavalt umbes 200 000 krooni.

2007. aastal on Tartu linnas planeeitud toimetulekutoetuse maksmiseks 7,4 mln krooni. Perioodil 01.01.-30.04.2007. aastal on toimetulekutoetust makstud 1,7 mln krooni ulatuses ehk 23%

. Seega on piirmäärade muutmisest tulenev prognoositud toimetulekutoetuse vahendite kulu kasv eelarvega tagatud.

Inge Kool

sotsiaalabi osakonna sotsiaaltööteenistuse juhataja-sotsiaaltöö peaspetsialist

Akti väljaandja:	Tartu Linnavolikogu
Akti liik:	Määrus
Teema:	Eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse määramisel
Reg. number:	LVK-M-0067
Seisund:	Lõpetatud
Koostamise kp:	04.06.2007
Koostaja:	Signe Leibak
Ettekandja:	Vladimir Šokman
Esitab:	linnavalitsus, 29.05.2007 istungi protokoll nr 24
Juhtiv komisjon:	Sotsiaalkomisjon
Komisjonid:	Rahanduskomisjon
Seosed:	Linnavalitsuses menetletud eelnõu: Sotsiaalkomisjoni protokoll nr 23: Rahanduskomisjoni protokoll nr 26:
Õigusakt:	Eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse määramisel

Õigusakti eelnõu: Eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse määramisel