EELNÕU
| TARTU LINNAVALITSUS | |
| ISTUNGI PROTOKOLLI KANTAV OTSUS | |
| Tartu |
14. juuni 2007. a. nr LV-IP-0249 |
| Tartu linna 2006.a majandusaasta aruande kinnitamine | |
| KUULATI: | Karin Jaansoni ettekannet |
| OTSUSTATI: |
1. esitada linnavolikogule otsuse eelnõu "Tartu linna 2006.a majandusaasta aruande kinnitamine";
2. ettekandjaks linnavolikogus määrata Karin Jaanson. |
| Juhataja: | |
| Protokollija |
Lisa
Tartu Linnavalitsuse
Istungi protokolli kantava otsuse eelnõu nr nr LV-IP-0249 juurde
Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p1, valla-ja linnaeelarve seaduse § 26 ja tartu Linnavolikogu 01.juuli 2004 määruse nr 78 " Tartu linna eelarve koostamise, vastuvõtmise ja täitmise kord" ning arvestades AS KPMG Baltics järeldusotsust, Tartu Linnavolikogu
o t s u s t a b:
1. Kinnitada Tartu linna 2006. majandusaasta aruanne, mille koosseisu kuuluvad:
1.1. tegevusaruanne;
1.2. raamatupidamise aastaaruanne;
1.3. audiitori järeldusotsus raamatupidamise aastaaruandele;
1.4. eelarve täitmise aruande seletuskiri;
1.5. reservfondi kasutamise aruanne.
2. Linnavalitsusel esitada majandusaasta aruanne Rahandusministeeriumile ja Tartu Maavalitsusele.
3. Otsus jõustub ................ 2007. a.
Õiend
Tartu Linnavalitsuse istungi protokolli kantava otsuse eelnõu "Tartu linna 2006.a majandusaasta aruande kinnitamine " juurde
- Tartu Linnavalitsuse istungi protokolli kohaselt esitatakse Tartu Linnavolikogule kinnitamiseks Tartu linna 2006. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne, sealhulgas ka eelarve täitmise aastaaruanne. Tartu linna 2006. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne sisaldab informatsiooni linna ametiasutuste ja nende hallatavate asutuste ning linna valitseva või olulise mõju all olevate juriidiliste isikute majandustegevuse tulemuste kohta.
Tartu linna 2006. aasta konsolideeritud majandusaastaaruannet auditeeris audiitorfirma KPMG Baltic AS.
Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne
Tartu linna 2006. a konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud rida-realt konsolideerituna linnavalitsuse ja linna valitseva mõju all olevate üksustega, s.o 7 sihtasutuse ja 8 äriühinguga. Olulise mõju all olevad sidusüksused on kajastatud konsolideeritud aruandes kapitaliosaluse meetodil.
Konsolideeritud bilanss
2006. a konsolideeritud bilansi maht on 3352 miljonit krooni, sh netovara 2324 ja kohustused 1028 miljonit krooni. Võrreldes 2005. a on konsolideeritud bilansi maht suurenenud 267 miljonit krooni, kasv seega 9 %.
Linna konsolideerimisgrupi kohustused suurenesid aastaga 206 miljonit krooni e 25 %, sh pikaajalised laenukohustused vähenesid 17 miljonit krooni võrra.
Linna konsolideerimisgrupi netovara suurenes kokku 61 miljonit krooni, sellest:
47 miljonit krooni maa munitsipaliseerimise arvelt;
-20 miljonit krooni osaluse muutuse arvelt (tütarettevõtte müügiga seonduv);
34 miljonit krooni aruandeperioodi tulemi arvelt (tulude ülekaal kuludest);
Maksevalmidus kohustuste viivitamatuks tasumiseks (st likviidset vara: raha ja lühiajalised väärtpaberid lühiajaliste kohustuste kohta) on üldlevinud normi 0,3 kuni 0,5 piires, konsolideerimisgrupil 0,4 ja linnavalitsusel 0,3. Võlakordaja, mis näitab kohustuste (võõrvahendite) osatähtsust varade finantseerimisel, oli nii 31.12.2006 kui ka 31.12.2005 seisuga 0,3, linnavalitsuse haldusalas 0,2, jäädes üldlevinud normi piiresse.
Konsolideeritud tulemiaruanne
Tegevustulud kasvasid aastaga 17%, tegevuskulud 30 %. 2006. a tegevustuludest moodustasid maksutulud 45 %, tulu toodete ja teenuste müügist 19 %, saadud toetused 32 % ja muud tulud, sealhulgas tulu põhivara ja kinnisvarainvesteeringute müügist, 5 %. Enim suurenesid maksutulud ja saadud toetused. Tulumaksu kasv tulenes peamiselt üldisest majanduskasvust ning sellega kaasnenud tööhõive ja keskmise palga tõusust.
2006. a tegevuskuludest moodustasid tööjõukulud 36 %, majandamiskulud 26 %, põhivara amortisatsioon ja väärtuse langus 15 %, antud toetused 12 % ning muud kulud 11%. Tööjõukulud kasvasid 2006. a 8 %. Tööjõukulude suurenemine tulenes peamiselt keskmise palga tõusust. Põhivara amortisatsioonikulu oli 2006. a 1,5 korda suurem kui eelneval aastal, mille peamiseks põhjuseks oli 2005. a läbiviidud põhivara ümberhindlus 895 miljoni krooni võrra, mis suurendas aasta lõpus eelolevateks perioodideks amortisatsiooni arvestamise baasi.
2006. a finantstulud ületasid finantskulusid 8 miljonit krooni.
Intressitulu hoiustelt teeniti 6 miljonit krooni. Suurimad finantskulud olid laenude, emiteeritud võlakirjade ja kapitalirendi intressikulud 16 miljonit krooni.
Linna konsolideerimisgrupi 2006. majandusaasta tulemiks kujunes 38 miljonit krooni, millest 4 miljonit kuulub vähemusosale ning 34 miljonit aruande omanikule. Kokku on aruandeaasta tulem 109 miljonit krooni väiksem kui 2005. aastal peamiselt tegevuskulude suurema kasvu (13%) tõttu tegevustulude kasvust. Suurim kulude kasv on tingitud põhivara amortisatsioonist ja väärtuse langusest ning soojamajanduse laenuvõlgnevuse arvelevõtmisest.
Konsolideeritud rahavoogude aruanne
Raha jääk koos selle ekvivalentidega (lühiajalised osalused investeerimisfondides) vähenes võrreldes aruandeaasta algusega 7 miljoni krooni võrra, moodustades aruandeaasta lõpuks 175 miljonit krooni. Rahavood suurenesid põhitegevuse arvel 182 miljonit krooni ja finantseerimistegevuse arvel 51 miljonit krooni ning vähenesid investeerimistegevuse arvel 240 miljonit krooni.
Konsolideerimata raamatupidamise aruanded
Linnavalitsuse konsolideerimata tulem vähenes võrreldes eelmise aastaga 146 miljonit krooni. Selle peamisteks põhjusteks on 2005. aastal läbiviidud põhivarade ümberhindlusele järgnenud põhivara amortisatsiooni kulu kasv 2006. a ning eraldisena arvelevõetud soojalaenu võlgnevus. Linna bilansi maht oli 2904 ja netovara 2211 miljonit krooni. Bilansimaht kasvas aastaga 9%, netovara 1%.
Tartu linna 2006. a eelarve täitmine
Linna 2006. a eelarve kinnitati Tartu Linnavolikogu 22.12.2005. a määrusega nr 7 tulude-kulude tasakaalus 1361 miljonit krooni.
Aasta jooksul suurenes eelarve 223 miljonit krooni e 16,4%.
Täpsustatud eelarve 1583 miljonit krooni täideti tulude osas 1595 miljonit krooni e 100,7% ja kulude osas 1484 miljonit krooni e 93,7%.
Aastavahetusel oli kontsernikonto arvetel kokku vabu vahendeid 111 miljonit krooni.
Tulubaas kasvas võrreldes 2005 aastaga 273 milj krooni e 20,7%. Tulumaksu laekus enam 111 miljonit krooni ehk 22,3 %.
Maksutulud moodustasid tulubaasist 39,8 %, kaupade ja teenuste müük 6,6%, toetused 31,2%, tulud varadelt 3,2 %, muud tulud 0,5% ning finantseerimistehingud vastavalt 18,7%.
Kulubaas kasvas 2005. aastaga võrreldes 245 miljonit krooni e 19,8 %, sh tegevuskulud 12,5% ning investeeringud 62,2 %.
Suurimad kulud tehti hariduse valdkonnas, moodustades 42,6% eelarve kogukuludest.
Tegevuskuludest suurema osa e 48,5 % moodustasid personalikulud, mis võrreldes 2005. aastaga on kasvanud 9,4%.
Linna 2006. a investeeringute eelarve 512 miljonit krooni täideti 438 miljonit krooni e 85,5%.
Prioriteetsemad valdkonnad olid haridus ja majandus vastavalt 30,7% ja 29,8% osatähtsusega.
Linn emiteeris 2006. aastal investeeringute katteks ning olemasolevate laenukohustuste refinantseerimiseks pikaajalisi võlakirju mahus 214,5 miljonit krooni tähtajaga 10 aastat. Emissiooni korraldajaks oli Svensk Exportkredit AB .