Õigusakti eelnõu: Tartu Linnavolikogule määruse eelnõu "Sotsiaaleluruumide üürileandmise korra" esitamine

Akti väljaandja: Tartu Linnavalitsus
Akti liik: Istungi protokolli kantav otsus
Teema: Tartu Linnavolikogule määruse eelnõu "Sotsiaaleluruumide üürileandmise korra" esitamine
Reg. number: LV-IP-0231
Seisund: Lõpetatud
Koostamise kp: 06.06.2007
Koostaja: Karin Traks
Ettekandja: Kunnar Jürgenson
EELNÕU

TARTU LINNAVOLIKOGU
MÄÄRUS
Nr ......
Tartus, ...................... 2007. a


Sotsiaaleluruumide üürileandmise kord

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 5, elamuseaduse § 8 p 2, sotsiaalhoolekande seaduse § 14 lg 1 alusel.

§ 1. Üldsätted

(1) Sotsiaaleluruumide üürile andmise kord (edaspidi kord) sätestab Tartu linnale kuuluvate sotsiaaleluruumide üürile andmise ja sotsiaaleluruumide taotlemise, taotluste menetlemise ning sotsiaaleluruumide üürile andmist taotlevate isikute üle arvestuse pidamise korra.

(2) Sotsiaaleluruumide üürileandmisega täidab Tartu linn sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud kohustust anda eluruum isikutele, kelle elukohana Eesti Rahvastikuregistris on registreeritud Tartu linn ja kes ise ei ole suutelised ja võimelised seda endale või oma perekonnale tagama.

(3) Sotsiaaleluruum käesoleva korra mõttes on korter või muu eluruumidele esitatavatele nõuetele vastav ruum (edaspidi eluruum), mis on tunnistatud sotsiaaleluruumiks. Sotsiaaleluruum võib olla kohandatud erivajadustega isikute majutamiseks.

(4) Käesolev kord ei reguleeri sotsiaalabi vajavate isikute öiseks või ööpäevaringseks lühiajaliseks majutamiseks sotsiaalelamus, varjupaigas või muus sotsiaalhoolekande asutuses asuvate ruumide kasutamist. Selliste ruumide kasutusse andmine toimub Tartu Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu) ja Tartu Linnavalitsuse (edaspidi linnavalitsus) õigusaktidega sätestatud korras.

(5) Tartu linna omandis oleva eluruumi tunnistamise sotsiaaleluruumiks ja elamu tunnistamise sotsiaalelamuks otsustab linnavolikogu.

§ 2. Sotsiaaleluruumi taotlemine

(1) Eluasemeteenuse vajajana arvele võtmiseks esitatakse vormikohane kirjalik taotlus (edaspidi taotlus) isiklikult või seadusliku esindaja või volitatud esindaja poolt elukohajärgse linnavalitsuse sotsiaalabi osakonna piirkonnakeskuse sotsiaaltöötajale. Taotlusele kirjutavad alla kõik taotlejaga ühist eluruumi taotlevad täisealised perekonnaliikmed (edaspidi kaastaotlejad)või nende seaduslikud esindajad.

(2) Taotlus peab sisaldama arvele võtmise otsustamiseks vajalikke alusandmeid, sh:
1) taotleja ja kaastaotlejate isiku- ja kontaktandmeid;
2) andmeid isiku(te) perekonnaliikmete kohta;
3) andmeid isiku(te) seotuse kohta Tartu linnaga;
4) andmeid isiku(te) elukoha ja endiste elukohtade kohta, elukohtade vahetamise põhjuseid;
5) elamistingimuste halvenemise või eelmise elukoha kaotamise põhjuseid;
6) arvele võtmise taotlemise põhjendust;
7) vajadusel taotluse seisukohast olulisi andmeid tervisliku seisundi kohta;
8) teisi linnavalitsuse poolt käesoleva korra § 2 lg 4 alusel nõutavaid andmeid.
9) andmed taotleja või tema perekonna majandusliku seisu kohta (kinnisvara, sõidukid, väärtpaberid, arvelduskontol olevad rahalised vahendid jms).

(3) Taotluses peab esitama ja põhjendama minimaalseid nõudeid taotletavale eluruumile (edaspidi miinimumnõuded), mis lahendaksid taotleja või tema perekonna eluasemeprobleemi, sh nõuded:
1) tubade arvu kohta;
2) pinna suuruse kohta;
3) veevärgi olemasolu sh asukoha kohta;
4) ahi- või keskkütte kohta;
5) ligipääsetavuse sh korrus, lift, kaldtee jms kohta;
6) taotleja või tema perekonnaliikmete erivajaduste kohta.

(4) Arvele võtmise taotlusele lisatavate dokumentide loetelu kinnitab linnavalitsus.

§ 3. Taotluste menetlemine

(1) Sotsiaaltöötaja kontrollib koheselt esitatud taotluse ja lisatud dokumentide vastavust käesoleva korra nõuetele. Kui taotlus on täidetud ebaselgelt, mittetäielikult, selles esineb muid puudusi või on vajalik täiendavate dokumentide esitamine, määrab sotsiaaltöötaja puuduste kõrvaldamiseks tähtaja, selgitades, et tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võidakse jätta taotlus läbi vaatamata. Taotluse läbivaatamata jätmisel teavitab sotsiaaltöötaja isikut sellest kirjalikult.

2) Sotsiaaltöötaja kontrollib taotluse põhjendatust ja selles esitatud andmete õigsust. Kuulab ära taotleja arvamuse, osutab sotsiaalnõustamise teenust ning rakendab abivajaduse selgitamiseks juhtumitöö põhimõtteid. Koostab taotleja abivajaduse kohta põhjaliku kirjaliku hinnangu ja isiku arvele võtmise osas motiveeritud ettepaneku.

(3) Sotsiaaltöötaja esitab arvele võtmise taotluse koos lisamaterjalidega linnavalitsuse elamukomisjonile (edaspidi elamukomisjon).

§ 4. Sotsiaaleluruumi taotlejate arvele võtmine

(1) Eluasemeteenuse vajajana arvele võtmist võib taotleda isik või perekond, kelle elukohana Eesti Rahvastikuregistris on registreeritud Tartu linn ja kes:
1) ebapiisavate füüsiliste võimete või psüühiliste erivajaduste tõttu ei ole võimeline tagama endale või oma perekonnale eluruumi kasutamise võimalust;
2) oma materiaalse seisundi tõttu ei suuda tagada endale või oma perekonnale eluruumi kasutamise võimalust.

(2) Eluasemeteenuse vajajana arvele võtmise otsustab elamukomisjon. Elamukomisjoni otsus peab olema põhjendatud, tuginema selle tegemise aluseks olnud tehioludele, seadustele ja muudele õigusaktidele ning sisaldama vaidlustamisviidet.

(3) Arvele võtmisel hindab elamukomisjon taotleja poolt esitatud miinimumnõuete põhjendatust ning otsustab, milline on põhjendatud miinimumnõuetega eluruumi eraturult üürimise hind.

(4) Elamukomisjon ei rahulda arvele võtmise taotlust, kui taotluses esitatud andmete põhjal selgub, et isik ei vasta käesoleva korra § 4 lg 1 nõuetele.

(5) Isiku arvele võtmise või arvele jätmise otsus tehakse isikule teatavaks kirjalikult sotsiaaltöötaja poolt.

(6) Arvele võetud isikute arvestust peetakse sotsiaalabi osakonnas.

(7) Otsuse teatavakstegemisena käsitletakse korra tähenduses otsuse isikule kättetoimetamist postiga või allkirja vastu teatisel. Dokumendi postiga kättetoimetamise korral saadetakse dokument isikule taotluses märgitud aadressil tähtkirjaga. Korraga reguleerimata juhtudel juhindutakse haldusmenetluse seaduse vastavatest sätetest.

§ 5. Arvel olevate isikute andmete uuendamine

(1) Arvele võetud isik(ud) on kohustatud taotluses ja sellele lisatud dokumentides esitatud andmete muutumisel uuendama esitatud andmed.

(2) Arvele võtmise aluseks olnud andmete muutumisel tuleb arvel oleval isikul esitada sotsiaaltöötajale uus vormikohane taotlus ühe kuu jooksul vastava muutuse toimumisest. Andmete uuendamiseks esitatud taotlust menetletakse käesoleva korra § 3 ja 4 sätestatud korras. Isiku- ja kontaktandmete muutumisest tuleb sotsiaaltöötajat kohe teavitada.
(3) Kui 12 kuu möödumisel arvele võtmisest või viimasest andmete uuendamisest ei ole taotluses ja sellele lisatud dokumentides esitatud andmed muutunud, on isik kohustatud seda kirjalikult sotsiaaltöötaja juures kinnitama.

(4) Paragrahvis 5 lg 1-3 nimetatud kohustuste täitmata jätmine on aluseks isiku arvelt kustutamisele. Andmete muutumise faktist teadasaamisel või 12 kuu möödumisel arvele võtmisest või viimasest andmete uuendamisest saadab sotsiaaltöötaja arvel olevale isikule meeldetuletuse vastava kohustuse kohta. Meeldetuletuses nimetatud tähtaja jooksul kohustuse täitmata jätmisel kustutatakse isik arvelt, millest taotlejat kirjalikult teavitatakse.

(5) Andmete uuendamise taotlusele rakendatakse esmase arvele võtmise tingimusi.

§ 6. Isiku arvelt kustutamine

(1) Sotsiaaltöötaja kustutab isiku arvelt:
1) käesoleva korra § 5 lg 1-3 nimetatud kohustuste täitmata jätmisel;
2) isiku sellekohase kirjaliku avalduse alusel;
3) elamukomisjoni otsuse alusel.

(2) Elamukomisjon otsustab isiku arvelt kustutamise, kui:
1) andmete uuendamisel muutuvad oluliselt arvel oleku aluseks olevad andmed;
2) selgub, et isik on arvele võtmise taotluses esitanud valeandmeid või esitanud võltsitud dokumente;
3) isik ei ole käesoleva korra § 7 lg 6 sätestatud tähtaja jooksul teavitanud linnavarade osakonda nõusolekust üürilepingu sõlmimiseks või eraldatud eluruumi sobimatusest.
4) isik ei ole käesoleva korra § 7 lg 8 sätestatud tähtaja jooksul ilmunud linnavarade osakonda üürilepingut sõlmima;
5) isik on käesolevas korras sätestatud tähtaja jooksul põhjendamatult keeldunud vastu võtmast elamukomisjoni otsusega eraldatud eluruumi või ei ole sõlminud üürilepingut;
6) ilmnevad muud asjaolud, mille tõttu ei ole põhjendatud isiku arvel olek.

(3) Arvelt kustutamine, kustutamise põhjused ja õiguslik alus tehakse isikule teatavaks kirjalikult sotsiaaltöötaja poolt.

(4) Arvelt kustutamisel käesoleva korra § 5 lg 4 ja § 6 lg 2 p 5 sätestatud alustel on isikul õigus taotleda elamukomisjonilt oma arveloleku taastamist. Taotlus koos põhjendustega tuleb esitada sotsiaalabi osakonnale.

§ 7. Sotsiaaleluruumi üürile andmine

(1) Sotsiaaleluruume antakse üürile eluasemeteenuse vajajana arvele võetud isikutele.

(2) Näitajad käesoleva korra § 4 lg 1 nimetatud alustel isikute eluasemeteenuse vajajana arvele võtmiseks ja vastavate toimingute tegemise tähtajad kehtestab linnavalitsus.

(3) Sotsiaaleluruumi vabanemisel või eluruumi sotsiaaleluruumiks tunnistamisel esitab linnavarade osakond sotsiaalabi osakonnale andmed eluruumi kohta. Sotsiaaltöötaja esitab elamukomisjonile loetelu arvel olevatest isikutest.

(4) Sotsiaaleluruumi üürile andmise otsustab elamukomisjon. Elamukomisjon arvestab üürileandmise otsustamisel isiku arvele võtmise põhjuseid, isiku eluasemeprobleemi tõsidust, isiku arvel oleku aega.

(5) Sotsiaaleluruumi üürileandmise otsuse teeb sotsiaaltöötaja isikule teatavaks ja saadab kirjaliku teate eluruumiga tutvumise võimaluse kohta.

(6) Isik on kohustatud linnavarade osakonnale kümne tööpäeva jooksul, arvates käesoleva korra § 7 lg 5 nimetatud teate saamisest, teatama oma nõusolekust üürilepingu sõlmimiseks või eraldatud eluruumi sobimatusest.

(7) Kui isik ei ole nõus talle eraldatud eluruumiga, peab ta sotsiaaltöötajale keeldumist kirjalikult põhjendama. Keeldumise põhjendatuse üle otsustab elamukomisjon. Keeldumise põhjendamatus on aluseks sotsiaaleluruumi üürileandmise otsuse tühistamisele ja isiku arvelt kustutamisele.

(8) Isik on kohustatud linnavarade osakonnas sõlmima hiljemalt viieteist tööpäeva jooksul, arvates § 7 lg 5 nimetatud teate saamisest, sotsiaaleluruumi üürilepingu.

(9) Üürileandmise otsuse kehtetuks tunnistamise ja isiku arvelt kustutamise otsusest käesoleva korra § 7 lg 7 nimetatud alusel, teavitab sotsiaaltöötaja isikut kirjalikult.

(10) Sotsiaaleluruumi kasutamise õiguslikuks aluseks on elamukomisjoni otsuse alusel sõlmitav üürileping. Tartu linna esindab üürilepingu sõlmimisel linnavarade osakond. Sotsiaaleluruumi üürilepingu vormi kinnitab linnavalitsus.

(11) Üürileping sõlmitakse elamukomisjoni otsuses märgitud tähtpäevani kohustusega vabastada eluruum tähtaja möödumisel.

(12) Sotsiaaleluruumi üürnikul ei ole õigust majutada eluruumi teisi isikuid.

(13) Üürilepingu kehtivuse ajal on põhitaotlejal õigus esitada taotlus uute kaastaotlejatega. Sellisele taotlusele kohaldatakse esmase taotluse kohta käivaid sätteid.

(14) Pere koosseisu muutumisel on taotleja kohustatud teavitama toimunud muutustest sotsiaalabi osakonda ja esitama uue taotluse, kus pere koosseisu juurde tulnud liikmed on kaastaotlejateks.

(15) Juhul, kui isik ei asu mõjuva põhjuseta 30 päeva jooksul arvates üürilepingu sõlmimisest temale üürile antud sotsiaaleluruumi elama, on see üürilepingu erakorralise ülesütlemise aluseks ning isiku arvelt kustutamiseks. Üürilepingu erakorralise ülesütlemise otsustab elamukomisjon.

(16) Sotsiaaleluruumi sihtotstarbelist kasutamist kontrollivad linnavarade osakond ja sotsiaalabi osakond, kes üürilepingu mittekohasest täitmisest või täitmata jätmisest teavitavad elamukomisjoni.

(17) Sotsiaaleluruumi alalise elukohana kasutamata jätmisel üle kahe kuu on üürnik kohustatud sotsiaalabi osakonda kirjalikult informeerima. Juhul, kui üürnik jätab teatamise kohustuse täitmata ja ta ise või temaga koos elavad isikud sotsiaaleluruumi nimetatud tähtaja jooksul ei kasuta, loetakse see oluliseks lepingurikkumiseks ning on üürilepingu erakorralise ülesütlemise aluseks.

(18) Üürilepingu lõppemisel uue üürilepingu sõlmimiseks tuleb isikul esitada arvele võtmise taotlus ning teised nõutavad dokumendid hiljemalt kaks kuud enne kehtiva üürilepingu tähtaja möödumist. Uue üürilepingu sõlmimiseks esitatud taotlusele kohaldatakse esmakordse arvelevõtmise taotluse esitamise korra kohta käivaid sätteid.

(19) Uue üürilepingu sõlmimise otsustab elamukomisjon. Otsuse tegemisel arvestatakse eelnevalt lepinguliste kohustuste täitmist üürniku poolt ja isiku arvele võtmise aluseks olnud andmete võimalikku muutumist.

(20) Korraga reguleerimata juhtudel juhindutakse võlaõigusseaduse vastavatest sätetest.

(21) Sotsiaaleluruumist kohtuotsuse alusel väljatõstetava isiku suhtes täitemenetluse edasilükkamise, peatamise või lõpetamise avalduse esitamise ning avalduse esitamiseks volituste andmise otsustab elamukomisjoni ettepanekul linnasekretär.

(22) Üürileandja ja üürniku poolt asjale tehtavatele parendustele ja muudatustele kohaldatakse võlaõigusseaduses sätestatut.

(23) Üürileandja pandiõigusele kohaldatakse asjaõigusseaduses vallaspandi kohta sätestatut, kui võlaõigusseaduses sätestatust ei tulene teisiti.

§ 8. Vaidluste lahendamine

Elamukomisjoni otsusega mittenõustumisel on isikul õigus esitada vaie maavanemale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
§ 9. Rakendussätted

(1) Tunnistada kehtetuks Tartu Linnavolikogu 29. juuni 2000.a määrus nr 28 “Sotsiaaleluruumide üürileandmise korra kinnitamine” ja Tartu Linnavolikogu 23. aprilli 2003.a määrus nr 28 “ Sotsiaaleluruumide üürileandmise kord”.

(2) Määrus jõustub 9. juulil 2007.a.





Sotsiaaleluruumide üürileandmise korra muutmine on tingitud praktikast tulenevast vajadusest täpsemalt reguleerida sotsiaaleluruumide üürile andmist.

Sotsiaaleluruumide üürileandmise korda reguleeriv määruse eelnõu on viidud vastavusse Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud õigusaktidele esitatud normitehnilistele nõuetega. Näitena võib nimetada sellest tulenevat määruse vormistamist paragrahvsüsteemis.

Järgnevalt sotsiaaleluruumide üürileandmise korda sisseviidud põhilised muutused:

§ 1. Üldsätted
Täpsustatakse isikud, kellele vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse § 9 lg 1 on Tartu linn kohustatud eluasemeteenuse andmist korraldama, s o isikud kelle elukohana on Eesti Rahvastikuregistris registreeritud Tartu linn.

§ 2. Sotsiaaleluruumi taotlemine
Sotsiaaleluruumi üürile andmist ja eluasemeteenuse vajajana arvele võtmise taotlemise õigust sätestav ning eluasemeteenuse vajajana arvele võtmiseks seatud näitajatele viitav punkt viiakse üle sotsiaaleluruumi üürile andmise ja sotsiaaleluruumi taotlejate arvele võtmist reguleeriva paragrahvi alalõiguks (§ 4 lg 1).
Määratletakse kirjaliku taotluse esitamise nõue elukohajärgse linnavalitsuse sotsiaalabi osakonna piirkonnakeskuse sotsiaaltöötajale. Muudatus on tingitud sotsiaaltööteenistuse töökorralduse muutmisest alates 01. jaanuarist 2007. a, kus eluasemeteenust vajava kliendi juhtumi terviklikuks käsitlemiseks ja kliendile teiste sotsiaaltoetuste- ja teenuste senisest parema juurdepääsu tagamiseks menetletakse sotsiaaleluruumi taotlus kliendi elukohajärgse sotsiaalabi osakonna piirkonnakeskuse sotsiaaltöötaja poolt.
Täpsustatakse taotletavale eluruumile esitatavate miinimumnõuete nimistut. Jäetakse välja nõuded mugavuste ja heakorrastatuse kohta ning lisatakse nõuded veevärgi olemasolu, ahi- või keskkütte ning ligipääsetavuse kohta.

§ 3. Taotluse menetlemine
Tuginedes haldusmenetluse seadusele jäetakse määruse eelnõust välja punkt, mis sätestas nõuetekohase taotluse vastuvõtmisel taotlejale sotsiaaltöötaja poolt vastava teate väljastamise nõuet.

§ 4. Sotsiaaleluruumi taotlejate arvele võtmine
Lisatakse varem sotsiaaleluruumi taotlemise peatüki all sätestatud eluasemeteenuse vajajana arvele võtmise taotlust esitama õigustatud isikute määratlust käsitlevad punktid.
Seni kehtinud punkt, kus arvele võtmisel või arvele jätmisel hindab elamukomisjon taotleja poolt esitatud miinimumnõuete põhjendatust ning otsustab, milliste miinimumnõuetega taotleja arvele võetakse või arvele jäetakse, tühistatakse. Eluasemeteenuse vajajana arvele võtmisel seatud miinimumnõuded eraldatavale eluruumile on sageli eluasemeteenuse osutamisel takistuseks, sest teenust vajavale isikule ei saa pakkuda miinimumnõuetele mittevastavat eluruumi.
Lisatakse punkt, mille alusel hindab elamukomisjon taotleja poolt esitatud miinimumnõuete põhjendatust ning otsustab, milline on põhjendatud miinimumnõuetega korteri eraturult üürimise hind. Eesmärgiks on selgitada välja eluasemeteenust vajava isiku materiaalsed võimalused eraturult eluruumi üürimiseks.
Elamukomisjoni otsustest isiku teavitamist käsitlevad punktid muudetakse, kuna vastavalt toimivale töökorraldusele teavitatakse klienti komisjoni protokollilise otsusega, mitte teatisega.

§ 5. Arvel olevate isikute andmete uuendamine
Muudetakse punktide sõnastust eesmärgiga täpsustada taotluste menetlemise korda.

§ 6. Isiku arvelt kustutamine

Seni kehtinud punkt, kus sotsiaalabi osakonna töötaja kustutab isiku arvelt sotsiaaleluruumi kasutamiseks üürilepingu sõlmimisel, tühistatakse. Praktikas on eluasemeteenuse vajajana arvel olev isik üürilepingu sõlmimise järgselt eluasemeteenuse saaja, seega ei kuulu isik arvelt kustutamisele, vaid lisatakse teenuse saajate hulka.

§ 7. Sotsiaaleluruumi üürile andmine
Lisatakse varem sotsiaaleluruumi taotlemise peatüki all sätestatud sotsiaaleluruumi üürile andmist käsitlev ja eluasemeteenuse vajajana arvele võtmiseks seatud näitajatele viitav punkt, so § 7 lg 2.
Seoses miinimumnõuete kaotamisega isiku eluasemeteenuse vajajana arvele võtmisel ei arvesta elamukomisjon sotsiaaleluruumi üürile andmisel eluruumi vastavust miinimumnõuetele ja sotsiaaltöötaja esitab sotsiaaleluruumi eraldamiseks elamukomisjonile loetelu kõigist arvel olevatest isikutest.
Kehtestatakse tähtaeg sotsiaaleluruumi üürilepingu sõlmimiseks, mis on viisteist tööpäeva arvates vastava teate saamisest.
Seni kehtinud punkt, kus sotsiaaleluruumi üürnikul on õigus elamukomisjoni otsuse alusel majutada sotsiaaleluruumi oma abikaasat, töövõimetuid vanemaid, alaealisi lapsi või üürileandja nõusolekul teisi isikuid, tühistatakse ning lisatakse punkt, mille alusel sotsiaaleluruumi üürnikul ei ole õigust majutada eluruumi teisi isikuid. Eesmärgiks on saavutada olukord, kus eluasemeteenust taotlevad ja sotsiaaleluruumi ühiselt kasutavad isikud määratlevad end perekonnana, kelle abivajaduse hindamisel arvestatakse kõikide pereliikmete sissetulekuid. Seni kehtinud korra kohaselt ei arvestatud majutatava isiku sissetulekuid eluasemeteenuse osutamisel perekonna sissetulekute hulka, mis ei võimaldanud anda objektiivseid hinnanguid perekonna abivajadusest.
Lisatakse punkt, mille alusel on põhitaotlejal üürilepingu kehtivuse ajal õigus esitada taotlus uute kaastaotlejatega ja millele kohaldatakse esmase taotluse kohta käivaid sätteid. Pere koosseisu suurenemisel on taotleja kohustatud esitama uue sotsiaaleluruumi taotluse, kus liitunud isik märgitakse kaastaotlejaks.



Inge Kool
SAO sotsiaaltööteenistuse juhataja