Õigusakti eelnõu: Tartu Linnavolikogule otsuse "Teemaplaneeringu "Supilinna linnaosa miljööväärtusega hoonestusala kaitse- ja kasutustingimuste ning linnaosa maa- ja veealade üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste täpsustamine ning täiendamine" koostamise algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine" eelnõu esitamine

Supilinna Selts esitas 17. mail 2006 ettepaneku algatada Supilinna linnaosa uus üldplaneering. Supilinna Selts on koostanud 2006. aastal töö "Supilinna edendamise kava 2006 - 2016".

Tartu linn on seisukohal, et kehtivas Supilinna linnaosa üldplaneeringus (Tartu Linnavolikogu 04. mai 2006. a otsusega nr 77 ümber nimetatud Tartu linna üldplaneeringut täpsustavaks teemaplaneeringuks) ei ole piisava täpsusega määratletud hoonete kaitsetingimused, samuti vajavad üle vaatamist lubatud korruselisus ning krundi täisehitatus. Tartu linn soovib määrata ka kvartalite või selle osade kaupa kruntide üldise koormusindeksi - lubatud vähima krundi osa suuruse ühe korteri kohta.

Algatatava teemaplaneeringu planeeringualasse kaasatakse lisaks Supilinna miljööväärtusega hoonestusalale selle lähipiirkond nii, et planeeritava ala piirideks jäävad Kroonuaia tn, Tähtvere tn, Kauna tn ja Emajõgi vastavates lõikudes. Planeeringuala pindala on umbes 50 ha.

Tartu linna üldplaneeringu kohaselt on planeeringuala juhtfunktsiooniks väikeelamute maa, väiksemas mahus on tegemist segahoonestusala, puhke- ja virgestusrajatiste maa, haridus- ja teadusasutuste maa ning veekogude aluse maaga. Planeeritaval alal asub ülelinnalise tähtsusega puhkeala- dendroparki ja linna ühendav rohekoridor.

Tartu linn on seisukohal, et teemaplaneeringu koostamine on põhjendatud otsuses toodud tingimustel.

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1, planeerimisseaduse § 8 lg 2 p 2 ja § 10 lg 4, Tartu linna ehitusmääruse § 4 lg 4 p 2, lg 6, Tartu linnavara eeskirja § 7 lg 2, Tartu Linnavolikogu

o t s u s t a b:

1. Algatada teemaplaneeringu "Supilinna linnaosa miljööväärtusega hoonestusala kaitse- ja kasutustingimuste ning linnaosa maa- ja veealade üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste täpsustamine ning täiendamine" koostamine.

2. Kinnitada planeeritava ala piir vastavalt lisale (Kroonuaia tänava äärsete kruntide linnapoolne serv, Tähtvere tn koos vahetult tänavaga külgnevate õlletehase krundil paiknevate rajatistega, Kauna tn, Emajõgi).

3. Planeeringu koostamisel tuleb arvestada planeeringualal järgmiste kehtivate planeeringute, projektide, uurimuste, arengukavadega ja muude andmetega:
3.1 Tartu Linnavolikogu 6. oktoobri 2005. a määrusega nr 125 kehtestatud Tartu linna üldplaneering;
3.2 Tartu Linnavolikogu 18. oktoobri 2001. a määrusega nr 88 kehtestatud Supilinna linnaosa üldplaneering;
3.3 Tartu Linnavalitsuse 18. aprliili 1007.a istungi protokollilise otsusega nr 19 teadmiseks võetud Tartu linna jalgrattaliikluse arenguskeem;
3.4 Tartu Linnavolikogu 13. veebruari 2003. a määrusega nr 22 kehtestatud Emajõe kalda- ja sildumisrajatiste teemaplaneering;
3.5 Tartu Linnavolikogu 18. novembri 1999. a määrusega nr 3 asutatud Tartu linna kultuuriväärtusega asjade ja -mälestiste registrisse kantud asjad ja mälestised;
3.6 Tartu Linnavalitsuse tellitud ja Arc Projekt OÜ poolt 2004. a koostatud töö "Muinsuskaitse eritingimused Tartu Supilinna tänavaruumi visuaalsete elementide kavandamiseks ja ehitustegevuseks üksikobjektide kaitsevööndites tänavamaa ulatuses";
3.7 Tartu Linnavalitsuse tellitud ja ASi K&H poolt 2004. a koostatud eelprojekt "Supilinna kuivenduse ja sademevee kanalisatsioonisüsteemid";
3.8 Supilinna Seltsi poolt koostatud töö "Supilinna edendamise kava 2006 - 2016".

4. Planeeringu lähteseisukohti ja eskiislahendusi tutvustavate avalike arutelude korraldamine on vajalik.

5. Planeeringu juurde koostada muinsuskaitse eritingimused, milles kirjeldada Supilinna linnaosa linnaehituslikku kujunemist, tuua välja ajalooliselt väljakujunenud ja säilinud krundistruktuuriga alad, iseloomustada ajaloolist krundi täisehitust ning tuua välja Supilinna ajaloolistele kruntidele iseloomulik täisehitusprotsent. Näidata linnaosale tüüpiline miljöölist, kultuurilist ja sotsiaalset väärtust omav kohustuslikult säilitatav hoonestus, abihooned, arhitektuursed detailid, piirded, väikevormid ja muud rajatised, tavapärased liikumisteed, kogunemiskohad, iseloomulikud ja säilitamist vajavad vaated. Teha ettepanekud riikliku kaitse all olevate üksikobjektide kaitsevööndite täpsustamiseks. Eritingimused peavad sisaldama illustratsioone, fotosid ja jooniseid.

6. Teemaplaneeringu koostamisel arvestada järgnevate täiendavate seisukohtadega:

6.1 Planeeringu kaardid anda mõõtkavas M 1:2000 (olemasolev olukord, põhikaart (maa-ja veealade üldised kasutus- ja ehitustingimused, miljööväärtusliku hoonestusala kaitse- ja kasutustingimused), liiklusskeem).

6.2 Olemasoleva olukorra analüüsil arvestada punkti 5 kohaselt koostatud muinsuskaitse eritingimustega, näidata linnaosale tüüpiliste ja väärtuslike objektide amortisatsiooniaste, kirjeldada olemasolevat sotsiaalset olukorda ja hinnata kuritegevusriskide taset. Kirjeldada rohestruktuuride ajaloolist rolli ja seisundit, täpsustada alleede ja põlispuude asukohad ja väljavahetamise vajadus. Kanda kaardile ja kirjeldada kehtivad kitsendused.

6.3 Anda Supilinna linnaosa ruumilise arengu põhimõtted ja seosed lähipiirkonnaga tänavaruumi ning hoonestuspõhimõtete osas. Määrata kavandatava ruumilise arenguga kaasneda võivad majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised mõjud ning mõjud looduskeskkonnale ja ajaloolisele miljööle ning seada selle alusel säästva ja ruumilise arengu tingimused. Teha ettepanekud linnaosa elanike sotsiaalse sidususe säilitamiseks planeerimise kaudu.

6.4 Toetudes punkti 5 kohaselt koostatud muinsuskaitse eritingimustele ning olemasoleva olukorra analüüsile, anda kvartalite või vajadusel kvartali osade kaupa planeeringuala üldised kasutus- ja ehitustingimused ning miljööväärtusliku hoonestusala kaitse- ja kasutustingimused järgnevalt:
6.4.1 nõuded krundistruktuuri kujundamisele (säilitatava krundistruktuuriga piirkonnad, kruntide soovitav konfiguratsioon ning suurim ja väikseim lubatud elamu- ja äriotstarbelise krundi pindala). Krundistruktuuri kujundamise põhimõtete väljatöötamisel arvestada, et kavandatavad uushoonestusalad peavad külgnema kas olemasolevate või planeeringuga kavandatavate tänavatega.
6.4.2 kohustuslikult säilitatavad hooned ning regulatsioon erijuhtudel nimetatud hoonete lammutamiseks;
6.4.3 piirangud kohustuslikult säilitatavate hoonete välisviimistluse, katuse, avatäidete ja välisviimistlusmaterjalide osas ning trepikodade, rõdude, uukide ja verandade juurdeehitamisele;
6.4.4 uushoonestuse alad ning hoonete paigutamise põhimõtted kruntidel; uushoonestuse lubatud korruselisus koos korruse soovitava kõrgusega, hoone lubatud vähim ja suurim ehitusalune pindala, lubatud katuse ja välisviimistluse materjalid, katusetüübid ja -kalded, avatäidete suurus, kuju ja jaotus, tuulekastide lubatavus ja osakaal, uukide (vintskappide, erkerite) ehitamise põhimõtted, sokli lubatud vähim ja suurim kõrgus jms nõuded;
6.4.5 uushoonestus peab paiknema ajalooliselt väljakujunenud tänavajoonel;
6.4.6 uute hoonete arhitektuur ei tohi ajaloolistele hoonetele kontrastselt vastanduda, arhitektuur peab sobima ajaloolisse keskkonda;
6.4.7 kohustuslikult lammutatavad ehitised;
6.4.8 tänava-äärsete ja krundisiseste piirete tüübid ja kõrguste vahemik;
6.4.9 tänavaruumi elementide üldine kirjeldus lähtuvalt hoonestuspõhimõtetest ja p 3.6. esitatud eritingimustest. Vajadusel esitada ettepanekud p 3.6 nimetatud eelprojektis esitatud lahenduste täiendamiseks.
6.4.10 reklaami paigaldamise põhimõtted;
6.4.11 kruntide koormusindeks - väikseim krundi pindala ühe korteri kohta;
6.4.12 avalikult kasutatavate alade (v.a tänava maa-alad) ja hoonestatavate kruntide haljastamise põhimõtted. Näidata kohustuslikult säilitatavad põlispuud ja puud, mille asukoht ja senine seisund võimaldab puude võra takistamatut väljaarenemist. Kvartali, vajadusel selle osa või erandjuhul ka krundi haljastuse ja kõrghaljastuse kohustuslik alammäär.
6.4.13 nõuded vaadete säilitamiseks väärtuslikele maastikele ja linnavaadetele;
6.4.14 sildumisalade asukoht ja nõuded välisviimistlusele, kaldarajatiste tüüp ja nõuded välisviimistlusele;
6.4.15 ettepanekud maapealsete tehnorajatiste (alajaamad, elektrikilbid, gaasi rõhuregulaatorkapid jms) kujunduse ja asetuse kohta;
6.4.16 tänava maa-alad anda vastavuses kehtiva Supilinna linnaosa üldplaneeringuga. Planeeringuga anda tänavate asukohad ja liikluskorralduse üldised põhimõtted. Juhul, kui hoonestuse mahud muutuvad oluliselt võrreldes kehtiva Supilinna linnaosa üldplaneeringuga, tuleb anda tehniliste ressurside (elekter, vesi, kanalisatsioon, gaasivarustus) vajaduse analüüs.
6.4.17 tuginedes p 3.2 nimetatud planeeringu mahus teostatud ehitusgeoloogilistele uuringutele määrata alad, kus enne projekteerimistööde alustamist või detailplaneeringu kehtestamist on vajalikud ehitusgeoloogilisi tingimusi täpsustavad tööd.

6.5 Vajadusel teha ettepanekud maa-alade ja üksikobjektide kaitse alla võtmiseks või nimetatud maa-alade piiride muutmiseks ning kaitse alla võetud maa-alade ja üksikobjektide kaitserežiimi, s.h kaitsevööndi täpsustamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks.

6.6 Teha ettepanekud linnaosa kuritegevusriskide ennetamiseks planeerimise kaudu.

Ettepanek 1: Sissejuhatuses määratleda planeerinuga hõlmatava ala ulatus järgnevalt: Planeeritava ala piirideks jäävad Kroonuaia tänava äärsete kruntide linnapoolne serv, Tähtvere tn (koos vahetult tänavaga külgnevate õlletehase krundil paiknevate rajatistega, Kauna tn (spordipargiga külgnevas ulatuses), Oa tn pikendus kuni Tuglase tn pikenduseks oleva alleeni, Tuglase tn. pikendus kuni Emajõeni, Emajõgi.
Vastavad muudatused kajastada ka planeeringu lisaks oleval skeemil.
Linna seisukoht: Arvestada ettepanekuga v.a. lõigus Oa tn pikendus kuni Tuglase tn pikenduseks oleva alleeni, Tuglase tn. pikendus kuni Emajõeni. Supilinna tiigi vee-ala on kehtivas linnaosa üldplaneeringus määratud, määratud on ka kallaste kujundamise põhimõtted.

Ettepanek 2: Punkti 6.3. lisada teise lausesse, milles mainitakse mõjusid looduskeskkonnale, ka osutus mõjudest ajaloolisele miljööle: “Määrata kavandatava ruumilise arenguga kaasneda võivad majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised mõjud, mõjud looduskeskkonnale ja ajaloolisele miljööle, ning seada selle alusel säästva ja ruumilise arengu tingimused.”
Linna seisukoht: Arvestada ettepanekut.

Ettepanek 3: Punkti 6.4. sissejuhatuses asendada sõna “miljööväärtusliku” sõnaga “Supilinna teemaplaneeringuala”.
Linna seisukoht: Ettepanekut mitte arvestada, kuna planeerimisseaduse kohaselt ei saa väljaspool miljööväärtuslikku hoonestusala asuvate hoonestatavate kvartalite kohta määrata kaitse- ja kasutustingimusi.

Ettepanek 4: Punktis 6.4.1. lisada lõpulausesse sõna “jääb” järele “väljaspool miljööala”.
Linna seisukoht: Kuna teemaplaneeringu üheks põhimõtteks on kõigile uushoonestusaladele juurdepääsu tagamine avalikult kasutatavalt tänavalt arvestada ettepanekut ja lisada lähteseisukohtadesse lause: "Krundistruktuuri kujundamise põhimõtete väljatöötamisel arvestada, et kavandatavad uushoonestusalad peavad külgnema kas olemasolevate või planeeringuga kavandatavate tänavatega.

Ettepanek 5: Punktis 6.4.6. jätta ära lauseosa “keelatud on ajalooliste eeskujude võltsimine” või lisada selle järel sulgudesse “(v.a. lammutatavate hoonete puhul)”.
Linna seisukoht: Linnavalitsus on lähtetingimuste edasisel koostamisel asendanud nimetatud lõigu järgmises sõnastuses: ”uute hoonete arhitektuur ei tohi ajaloolistele hoonetele kontrastselt vastanduda, arhitektuur peab sobima ajaloolisse keskkonda”.

Ettepanek 6: Punktis 6.4.9. lisada lõppu “ja p. 3.6. esitatud eritingimustest”. Jätta ära lause “Vajadusel esitada ettepanekud p. 3.6 esitatud lahenduste muutmiseks või täiendamiseks”.
Linna seisukoht: Jätta ära sõna "muutmiseks".

Ettepanek 7: Punktis 6.4.12. lõpulauses “Näidata kohustuslikult säilitatavad põlispuud” jätta ära “põlis”.
Linna seisukoht: Arvestada ettepanekut ja muuta vastava lõigu sõnastust järgmiselt: “Näidata kohustuslikult säilitatavad põlispuud ja puud, mille asukoht ja senine seisund võimaldab puude võra takistamatut väljaarenemist“.

Ettepanek 8: Punkti 6.4.12 lõppu lisada: “kruntide haljastatuse ja kõrghaljastuse kohustuslik alammäär, tagamaks Supilinnale omase aedlinliku miljöö säilimine”.
Linna seisukoht: Arvestada ettepanekut ja muuta vastava lõigu sõnastust järgmiselt: “kvartali, vajadusel selle osa või erandjuhul ka krundi haljastuse ja kõrghaljastuse kohustuslik alammäär. “.

Ettepanek 9: Punkti 6.4. järele lisada omaette punktidena:
a) Näha ette uuringud, tuvastamaks geoloogilist olukorda ja liikluskoormuse mõju hoonete seisundile; lähtuvalt sellest, et tegemist on elurajooniga, teha ettepanekud liikluskoormuse reguleerimiseks ning läbiva liikluse ja sõidukiiruse reaalselt toimivaks piiramiseks liikluse mehaanilise rahustamise meetmetega.
Linna seisukoht: Ettepanekut mitte arvestada geoloogiliste uuringute osas, kuna praegu kehtiva Supilinna linnaosa üldplaneeringu koostamise raames teostati geoloogilisi uurimistöid piisavas ulatuses. Küll aga lisada eelnõusse p.6.4.17. "Tuginedes p. 3.2 nimetatud planeeringu mahus teostatud ehitusgeoloogilistele uuringutele määrata alad, kus enne projekteerimistööde alustamist või detailplaneeringu kehtestamist on vajalikud ehitusgeoloogilisi tingimusi täpsustavad tööd.".

b) Analüüsida täiendavalt Tartu linna üldplaneeringuga ette nähtud nn Tuglase silla mõjusid Supilinna liiklusskeemile ja keskkonnale, samuti dendropargi-spordipargi-Emajõeääre puhkealale; vajadusel esitada ettepanekud korrektuuride tegemiseks Tartu linna üldplaneeringusse, muutes silla asukohta ja/või jättes ära sillalt Supilinna kavandatud peale- ja mahasõidud.
Linna seisukoht: Ettepanekut mitte arvestada, linna liiklusskeem on määratud Tartu linna üldplaneeringuga, kus on arvestatud kogu linna vajadusi ning linna seisukohalt puudub vajadus selle muutmiseks. Tähtvere silla ning silla peale-ja mahasõitude detailplaneering koostatakse eraldi.

c) Tagada liiklusskeemi kujundamisel linnaosa pikitelgedeks olevate tänavate ajalooline pariteetsus (kavandada Oa tänav läbilaskvusvõimelt samasuguseks Herne tänavaga, mitte kujundada temast Tallinna liiklust kandvat magistraali).
Linna seisukoht: Ettepanekut mitte arvestada. Antud teemaplaneeringu eesmärgiks on linnaosa hoonestusalade kavandamise tingimuste väljatöötamine. Tänavaruumi kujundamise küsimused on lahendatud Arc Projekt OÜ poolt 2004. a koostatud tööga "Muinsuskaitse eritingimused Tartu Supilinna tänavaruumi visuaalsete elementide kavandamiseks ja ehitustegevuseks üksikobjektide kaitsevööndites tänavamaa ulatuses", mille muutmist Supilinna Selts ei soovinud (vt. ettepanek 6).

d) Teha ettepanekud linnaosa elanike sotsiaalse sidususe säilitamiseks planeerimise kaudu.
Linna seisukoht: Arvestada ettepanekut(lähteseisukohtade p 6.3).

Ettepanek 10: lisada 7. ja 8. punkti vahele omaette uus punkt:
“Rakendamaks ellu kodanikuühiskonna printsiipe, luua riigihanke võitja selgumisel otsekontakt hanke võitja ja Supilinna teemaplaneeringu koostamises osalemise vastu huvi üles näidanud kodanikeühenduste vahel nende aktiivseks kaasamiseks planeerimistegevusse.”
Linna seisukoht: Arvestada ettepanekut.

Linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonnal korraldada teemaplaneeringu algatamise teate ilmumine ajalehes Postimees ja Tartu linna koduleheküljel ühe kuu jooksul pärast algatamise otsuse tegemist.

Eeldatavalt toimub teemaplaneeringu koostamine üle ühe eelarveaasta. Tartu linnavara eeskirja § 7 lg 2 kohaselt annab riigihanke teostamiseks loa linnavolikogu, kui pakkumismenetluse tulemusel sõlmitakse hankeleping tähtajaga üle ühe eelarveaasta.