EELNÕU
| TARTU LINNAVOLIKOGU |
| OTSUS |
|
Tartu
|
12. september 2006. a. nr LVK-O-0141 |
| Hooldajatoetuse määra kehtestamine |
Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 ja § 22 lg 1 p 37, sotsiaalhoolekande seaduse § 23, Tartu Linnavolikogu 17. märtsi 2005. a määruse nr 98 "Hooldajatoetuse maksmise kord" p 3.1, Tartu Linnavolikogu
o t s u s t a b:
1. Kehtestada hooldajatoetuse määraks alates 1. oktoobrist 2006. a 600 krooni.
2. Tunnistada kehtetuks Tartu Linnavolikogu 17. märtsi 2005. a otsus nr 406 "Hooldajatoetuse määra kehtestamine".
3. Otsus jõustub 1. oktoobril 2006. a.
Hooldajatoetust on raske ja sügava puudega isiku hooldajatele makstud alates 2001. aastast. Kuni 2005. a aprillini toimus hooldajatoetuse maksmine "Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse" alusel üleriiklikult ühtsetel alustel pensioniametite kaudu.
Puuetega isikute hoolekande korraldamise kohustus ja rahalised vahendid anti kohalikele omavalitsustele üle alates 1. aprillist 2005. a. Hooldajatoetuse maksmiseks kinnitas Tartu Linnavolikogu 17. märtsi 2005. a määrusega nr 98 "Hooldajatoetuse maksmise korra" ja otsusega nr 406 "Hooldajatoetuse määra". Hooldajatoetuse määraks kinnitati 400 krooni, mis tagas hooldajatoetuse maksmise kohustuse ülemineku järgselt hooldajatele senikehtinud toetuse. Hooldajatoetust makstakse puuetega inimeste hooldajatele lähtuvalt hinnatud hooldusvajadusest 100% või 60% ulatuses vastavalt 400 või 240 krooni. Hooldajatoetuse rahaline määr on püsinud muutumatuna alates 2001. a.
Hooldatavate ja hooldajate arv ei ole pärast hooldajatoetuse maksmise kohustuse ülevõtmist kuude lõikes oluliselt muutnud. 2006. aasta I poolaasta lõpuks oli sotsiaalinfosüsteemi kantud hooldajatoetuse saamise õigusega isikuid 2670, kes abistasid kokku 2980 hoolealust.
Puuetega inimeste hoolduse korraldamiseks 2005. aasta 9 kuu vältel eraldati Tartule vahendeid kokku 13,1 mln krooni. Hooldajatoetuseks maksti sellest 9,6 mln krooni keskmiselt 2576 hooldajale kuus. Maksukuludeks, sotsiaalmaksu tasumiseks tööealiste hooldajate eest summas 233 krooni keskmiselt 1300 hooldajale kuus, kulus 2,4 mln krooni. Puuetega inimestele teenuste osutamiseks kasutati 500 tuhat krooni ja muudeks hooldajatoetuse väljamaksmisega seotud kuludeks 556 tuhat krooni.
2006. a sotsiaalhoolekande eelarvesse on hooldajatoetuseks kinnitatud 12 mln krooni ja sotsiaalmaksuks 6,4 mln krooni, arvestusega 462 krooni kuus tööealise hooldaja kohta. Arvestuslikult on Tartu linna 2006. a tulubaasi arvestatud puuetega inimeste hoolekandeks kokku 24,7 mln krooni, sealhulgas tasandusfondi eraldis 19,9 mln krooni ja arvestuslik kohalikule omavalitsusele laekuv tulumaksu osa suurenemine 4,8 mln krooni.
Seoses sotsiaalmaksuseaduse muudatusega 1. juulist 2006. aastast jääb osa sotsiaalmaksuks planeeritud vahenditest kasutamata. Vastavalt seadusemuudatusele ei tasu hooldajatoetust maksev kohalik omavalitsus topeltmaksustamise vältimiseks töötavate ja riiklike pensione saavate hooldajate eest. Seoses selle muudatusega vähenes hooldajate arv, kelle eest Tartu linn maksab sotsiaalmaksu, keskmiselt 1300-lt 800-le.
Käesoleva aasta 8 kuu kulu hooldajatoetuseks on 7,2 mln ja maksukulu on 4,2 mln, kokku 11,4 mln krooni. Hooldajatoetuse maksmise jätkamisel praegustes määrades on prognoositav kulu alljärgnev:
hooldajatoetus 1800 hooldatava eest summas 240 krooni x 4 kuud = 1,73 mln
hooldajatoetus 1200 hooldatava eest summas 400 krooni x 4 kuud = 1,92 mln
sotsiaalmaks 800 hooldajale summas 462 krooni x 4 kuud = 1,48 mln
kokku: 5,13 mln krooni.
Prognoositav jääk aasta lõpuks on senikehtivate hooldajatoetuse määrade korral 1,87 mln krooni.
Kui kehtestada alates 1. oktoobrist 2006. aastast hooldajatoetuse määraks 600 krooni, millest makstakse hooldajatoetust vastavalt 100% või 60%, oleks täiendav vahendite kulu:
hooldajatoetuse tõus 120 krooni võrra 1800 hooldatava eest x 3 kuud = 648 000
hooldajatoetuse tõus 200 krooni võrra 1200 hooldatava eest x 3 kuud = 720 000
kokku: 1 368 000 krooni.
Prognoositav jääk aasta lõpuks oleks 0,5 mln krooni.
2007. aasta prognoositavad kulud hooldajatoetuseks oleks sel juhul:
hooldajatoetus 1800 hooldatava eest summas 360 krooni x 12 kuud = 7,8 mln
hooldajatoetus 1200 hooldatava eest summas 600 krooni x 12 kuud = 8,6 mln
sotsiaalmaks 800 hooldaja eest summas 462 krooni x 12 kuud = 4,4 mln
kokku: 20,8 mln krooni
Hooldajatoetuse määramise ja maksmise esmasteks eesmärkideks "Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduses" oli kompenseerida hooldaja kõrvalejäämine tööst ja tagada sotsiaal- ja tervisekindlustus hooldajale. Arvestades, et hooldajatoetuse määr on püsinud muutumatuna viimased kuus aastat, ei täida hooldajatoetus enam püstitatud eesmärke ja ei motiveeri hooldajaid emotsionaalselt ja füüsiliselt raskes tegevuses. 2005. aastal hinnati kõikide seniste hooldatavate tegelik hooldusvajadus üle ja käesoleval ajal makstakse hooldajatoetust vaid juhul, kui see on kõige otstarbekam hoolduse korraldamise viis. Hooldajatoetuse praegune määr ei väärtusta hooldamist hooldatava loomulikus elukeskkonnas kui puuetega inimeste hoolekandes olulist tegevust.
Puuetega inimeste hoolekande korraldamiseks eraldatud vahendite prognoositavast jäägist peab sotsiaalabi osakond põhjendatuks hooldajatoetuse määra tõstmist alates 2006. aasta oktoobrist. 2007. aasta sihtotstarbeliste laekumiste puhul vähemalt 2006. aasta tasemel on hooldajatoetuse väljamaksmiseks vajalikud vahendid tagatud.
Eeltoodust lähtuvalt peab sotsiaalabi osakond vajalikuks hooldajatoetuse määra tõsta 600-le kroonile.
Hooldajatoetuse määra tõstmisega alates oktoobrikuust tõusevad praegu makstavad hooldajatoetused vastavalt 600-le ja 360-le kroonile.
Meida Griin
sotsiaalabi osakonna juhataja
Sotsiaalkomisjoni protokoll nr 11, 21.09.06