|
1) joogivee võtmine ja tualeti kasutamine, peab olema korraldatud pilsivee, kasutatud õlide ja jäätmete vastuvõtt;
2) talveperioodil paatide hoidmine;
3) elektri-ja sidevarustus, slipp või (auto)kraana kasutamise võimalus.
Sadama maa-ala käsitleda veeliiklusobjektide teenindamiseks vajaliku maa-alana. Planeeringuga määrata võimalik maksimaalne sildumiskohtade arv. Määrata veesõidukite tankla asukoht.
4.4.2 hoonete suurim lubatud arv krundil: määrata planeeringuga, tagades p.4.4.1 esitatud nõuete täitmise paadisadama toimimiseks;
4.4.3 hoonete suurim ehitusalune pindala: määrata planeeringuga;
4.4.4 ehitiste vähim ja suurim lubatud kõrgus: määrata planeeringuga.
4.5 Krundi hoonestusala piiritlemine: hoonestusalad siduda krundi piiridega.
4.6 Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus: Vastavalt Eesti Standardile EVS 843:2003 "Linnatänavad".
4.6.1 juurdepääsutänava maa-ala piirid (punased jooned) ja selle elementide (sõidutee, jalgrattatee, kõnnitee, eraldusriba) kirjeldus ja kavandatavad laiused. Tänavamaa ja liikluskorraldus peab olema lahendatud kuni olemasolevate tänavateni, näidata vajalikud liikluskorralduse muudatused. Lahendada mahus, mis tagab lähiristmike tõrgeteta töö ja sujuva liikluse. Lahenduse õigsuse tõestamiseks esitada vajadusel liikluse modelleerimised. Võimalusel (tulenevalt p 4.2 analüüsist) anda Sõpruse sillalt jalakäijate juurdepääsu rajamine.
4.6.2 tänava ristprofiil ja tänava ning ristmike kõrgusarvud;
4.6.3 ala läbiva nõuetekohase kallasraja paiknemine.
4.6.4 parklate asukohad, suurus ja kuju, krundi planeeritavale kasutusotstarbele ja hoonestusele vastav parkimiskohtade arv koos vastava arvutusega;
4.6.5 nõuded puuetega inimeste liikumise tagamiseks;
4.6.6 transpordimaa sihtotstarbega krundid tänavarajatiste kavandamiseks.
4.7 Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted:
4.7.1 säilitatav ja likvideeritav kõrghaljastus;
4.7.2 planeeritav kõrg- ja madalhaljastus;
4.7.3 kruntide piirded (vajadusel materjal, kõrgus, tüüp);
4.7.4 vaatesuunda varjava kõrghaljastuse rajamise keeluala;
4.7.5 vertikaalplaneerimise põhimõtted (maapinna kõrguse muutmine, iseloomulikud kõrgusarvud, sademete vee ärajuhtimine jmt).
Vertikaalplaneerimisel arvestada maapinna minimaalseks kõrguseks 33,5 m absoluutkõrgust.
4.8 Ehitistevahelised kujad: vastavalt normatiivdokumentidele koos viitega seadusandlikule aktile.
4.9 Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad:
4.9.1 olemasoleva olukorra iseloomustus;
4.9.2 planeeritavate hoonete ja rajatiste tehnovarustuse arvestuslikud põhinäitajad ja põhimõtteline lahendus (veevarustus, heitvee ja sademete vee kanalisatsioon, soojavarustus, elektrivarustus, välisvalgustus, sidevarustus) kuni liitumiseni olemasoleva tehnovõrguga (võib ulatuda väljapoole planeeringuala);
4.9.3 näidata rajatiste jaoks vajalik maa-ala;
4.9.4 lubatud/keelatud lahendused hoonete ja rajatiste tehnovarustuse tagamisel;
4.9.5 tehnovõrkudele ja -rajatistele reserveeritavad maa-alad;
4.9.6 vajadusel võimalikud tehnovarustuse variandid;
4.9.7 hüdrantide ja tuletõrje veevõtukohtade paiknemine;
4.9.8 tehnovõrkude koondtabel (planeeringu algatamise eelsed ja planeeringuga kavandatavad tehnovõrgud).
4.10 Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava elluviimiseks ning vajaduse korral ehitised, mille ehitusprojekti koostamisel on vaja läbi viia keskkonnamõju hindamine või riskianalüüs.
Planeeringu mahus anda keskkonnatingimused paadisadama rajamiseks. Keskkonnatingimuste seadmisel lähtuda rajatiste kasutusfunktsioonist, veekogu eripärast, veemajanduslikust, looduskaitselisest ja maastikulisest väärtusest ning avalikust huvist. Määrata objektid, mille projekteerimisel on vaja läbi viia keskkonnamõju hindamine ja riskianalüüs.
4.11 Vajaduse korral ettepanekud kaitse alla võetud maa-alade ja üksikobjektide kaitserežiimi täpsustamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks, ettepanekud maa-alade või üksikobjektide kaitse alla võtmiseks.
4.12 Vajaduse korral miljööväärtusega hoonestusalade määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine - vajadus puudub.
4.13 Arhitektuurinõuded ehitistele:
Nõuded planeeritavatele hoonetele:
- lubatud korruselisus: üks;
- katusekalded: määrata planeeringuga;
- katusekatte materjalid: määrata planeeringuga;
- välisviimistluse materjalid: kvaliteetsed esinduslikud materjalid;
- ±0.00 sidumine.
4.14 Servituutide vajaduse määramine. Juhul kui planeeringulahendus tingib servituudi määramise vajaduse väljaspool planeeringuala, näidata see joonisel 5.3 ning võtta krundiomaniku nõusolek.
4.15 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused: vastavalt Eesti standardile EVS 809-1:2002.
4.16 Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused ning nende ulatus.
4.17 Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja.
4.18 Planeeringu rakendamise võimalused: anda vastavalt Tartu linna ehitusmääruse § 13 lg 1 nõutule.
Märkus: Kui planeeringu koostamise käigus muutuvad lähteseisukohad ulatuses, mis ei muuda planeeringu põhilahendust ning linnavalitsus ja linnavolikogu juhtiv komisjon on muudatustega nõustunud, ei kuulu lähteülesanne muutmisele.
5. Detailplaneeringu koosseisus esitatavad kaardid ja joonised
5.1 Situatsiooniskeem, M 1:10 000;
5.2 Olemasolev olukord vastavalt p 4.1, M 1:1000;
5.3 Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed vastavalt p 4.2 M 1: 5000;
5.4 Planeeringu põhikaart vastavalt p 4.3-4.8 ja 4.10, 4.11, 4.13, 4.15, M 1:1000;
5.5 Planeeritud maakasutus ja kitsendused vastavalt p 4.3, 4.12, 4.14, ja 4.16, M 1:1000;
5.6 Tehnovõrkude planeering vastavalt p 4.9, M 1:1000;
5.7 Detailplaneeringu lahendust illustreeriv kolmemõõtmeline joonis M 1:1000;
5.8 Sadama ala detailne lahendus M 1:500.
6. Koostöö detailplaneeringu koostamisel, avaliku väljapaneku ja arutelu korraldamine ning detailplaneeringu kehtestamine
Koostöö detailplaneeringu koostamisel (vastavalt planeerimisseaduse § 16 lõikele 11 ka keskkonnaministeeriumi või keskkonnaministri poolt volitatud isikuga), avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu korraldamine ning detailplaneeringu kehtestamine toimub vastavalt Tartu Linnavolikogu 19. juuni 2003. a määrusega nr 33 "Tartu linna ehitusmäärus" sätestatud korrale.
Planeering esitada vastavalt Tartu Linnavalitsuse 25. novembri 2003. a korraldusega nr 4305 kinnitatud juhendile “Planeeringu koosseis ja vormistamise nõuded”.
Detailplaneeringu lähteseisukohti ja eskiislahendust tutvustavate materjalide esitamine avaliku arutelu korraldamiseks on vajalik.
Detailplaneeringule hangitakse planeeringu koostaja poolt kooskõlastused:
- linnamajanduse osakonnalt;
- arhitektuuri ja ehituse osakonnalt;
- Lõuna-Eesti Päästekeskuselt.
Linnavalitsus kooskõlastab planeeringu:
- Tartumaa Keskkonnateenistusega;
- Veeteede Ametiga.
 planeeringuala piir
 krundipiirid
|
Arengu- ja planeerimiskomisjoni protokoll nr 18, 06.09.06