|
Puiestee 114 krundi, Tüve tn pikenduse, Jaamamõisa tn ja Puiestee tn vahelise ala detailplaneeringu
L Ä H T E Ü L E S A N N E
Töö nr LÜ - 018 - 2006
1. Ülesande koostamise alus
Detailplaneeringu koostamise algatamise ettepaneku tegija on Tartu Linnavalitsus.
2. Planeeringu eesmärk, planeeritava ala suurus, andmed planeeringualal olevate kruntide kohta ja lähteülesande kehtivusaeg
Detailplaneeringu eesmärgiks on planeeritava ala maakasutuse sihtotstarvete määramine, krundipiiride täpsustamine ning ehitustingimuste määramine sotsiaalobjektide ja elamute rajamiseks. Planeeritava ala pindala on ca 13,36 ha.
Andmed planeeritava ala kruntide kohta:
Lähteülesanne on kehtiv 18 kuud.
3. Arvestamisele kuuluvad kehtestatud planeeringud ja muud dokumendid
3.1 Tartu Linnavolikogu 06.10.2005. a määrus nr 125 “Tartu linna üldplaneeringu kehtestamine”.
3.2 Tartu Linnavalitsuse 30.07.1998. a korraldus nr 2112 "Puiestee 126, 128 ja Jaamamõisa 16, 19, 20, 22 kruntide detailplaneeringu kehtestamine".
3.3 Tartu Linnavalitsuse 21.06.2001. a korraldus nr 402 "Puiestee tn 114 detailplaneeringu kehtestamine".
3.4 Tartu Linnavalitsuse 04.03.2004. a korraldus nr 262 "Krundi Puiestee 128 detailplaneeringu kehtestamine".
3.5 Tartu Maarja kooli arengukava (2006).
3.6 "Reostuse likvideerimise eelprojektid Raadi ja Jaamamõisa valglates" (koostajad AS K&H, OÜ Raadi Arendus).
3.7 "Jaamamõisa 38 sotsiaalse rehabilitatsioonikeskuse eskiisprojekti projekteerimine ja projekteerimise lähteülesande koostamine" (koostaja AS RTG Projektbüroo).
3.8 Tartu Linnavolikogu 19.06.2003. a määrusega nr 33 kinnitatud Tartu linna ehitusmäärus.
3.9 Tartu Linnavalitsuse 25.11.2003. a korraldusega nr 4305 kinnitatud juhend "Detailplaneeringu koosseis ja vormistamise nõuded".
Arvestamisele kuuluvad kehtestatud planeeringud ja muud dokumendid asuvad linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna arhiivis ning/või Tartu linna veebilehel.
4. Lähteseisukohad planeeringu koostamiseks
Planeeringuga esitada:
4.1 Olemasoleva olukorra iseloomustus:
- planeeritava ala piir, krundipiirid;
- kruntide kasutamise sihtotstarbed;
- planeeringualal asuvate või sellele ulatuvate kitsenduste asukoht;
- senised kokkulepped maakasutuse kitsenduste kohta;
- ehitusluba omavate ehitiste asukohad ja nende kasutamise otstarbed;
- võimalikku keskkonnaohtu kujutavate ehitiste ja maa-alade asukohad;
- olemasolevat olukorda iseloomustavad muud andmed, sh olemasolev kõrghaljastus.
4.2 Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed:
- lähiümbruse olemasolev ja planeeritud liiklusskeem, sh juurdepääsud planeeritavale alale, sõiduteed, jalakäijate liikumissuunad;
- kontaktvööndi kruntide struktuur, olemasoleva ja planeeritud hoonestuse tüübi ja mahu ning ehitusjoonte ülevaade ja analüüs.
4.3 Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine: krundipiiride muutmise vajadus määrata planeeringuga. Vajadusel laiendada Maarja koolile kuuluva ala piire ja planeerida kooli erinevatele hoonetele iseseisvad krundid.
- maakasutuse koondtabel (planeeringu algatamise eelsed ja järgsed kruntide pindalad, kruntide kasutamise sihtotstarbed, s.h avalikku kasutusse planeeritud maa-alad).
4.4 Kruntide ehitusõigused: esitada olemasolev ja säilitatav/renoveeritav hoonestus, lammutatavad ehitised ning uusehituse tingimused. Kruntidel Jaamamõisa 28, 30 asuvad laohooned ja kruntidel Jaamamõisa 38, 36 olevad hooned on lubatud lammutada. Kruntidele Puiestee 114 I ja Puiestee 114 planeerida korterelamud, millest viimasele kavandada vähemalt neli sotsiaalmaja. Jaamamõisa 36, 38 kruntidele on planeeritud rajada sotsiaalne rehabilitatsioonikeskus (aluseks võtta nimetatud eskiisprojekti projekteerimistööd - lähteülesande punkt 3.7). Puiestee 114 krundi baasil näha lisaks ette perspektiivse Raatuse tänava ja Puiestee tänava ristmiku lähedusse jaekaubandushoone ehitamise võimalus.
4.4.1 kruntide kasutamise sihtotstarbed: väikeelamumaa, korruselamumaa, ärimaa, ühiskondlike hoonete maa, transpordimaa ja riigikaitsemaa (tulenevalt lähteülesande punktist 3.1);
- Planeeringuga anda ehitise kasutamise otstarbed vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 26.11.2002. a määrusele nr 10 "Ehitise kasutamise otstarvete loetelu".
4.4.2 hoonete suurim lubatud arv kruntidel: määrata planeeringuga. Jaamamõisa 38 sotsiaalse rehabilitatsioonikeskuse planeerimisel teha koostööd nimetatud objekti projekteerimistööde koostajaga (lähteülesande punkt 3.7).
4.4.3 hoonete suurim lubatud ehitusalune pindala: määrata planeeringuga. Ehitusala määramisel tagada normidekohane parkimiskohtade arv krundil.
4.4.4 hoonete suurim ja vähim lubatud kõrgus: arvestada Tartu linna üldplaneeringuga kehtestatud korruselisust ja piirkonnas väljakujunenud hoonestust. Jaamamõisa 38 sotsiaalse rehabilitatsioonikeskuse planeerimisel arvestada nimetatud objekti eskiisprojektiga (lähteülesande punkt 3.7). Planeeritavate hoonete kõrgus anda absoluutkõrgusena kõikide planeeritud tasapindade lõikes.
4.5 Kruntide hoonestusalade piiritlemine: hoonestusalad siduda krundipiiridega.
4.6 Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus:
Vastavalt Eesti Standardile EVS 843:2003 "Linnatänavad".
Kvartalisisese liikluskorralduse planeerimisel arvestada planeeringualal kehtivates detailplaneeringutes (lähteülesande punktid 3.2-3.4), Maarja kooli arengukavas (lähteülesande punkt 3.5) ja Jaamamõisa 38 sotsiaalse rehabilitatsioonikeskuse eskiisprojektis (lähteülesande punkt 3.7) kavandatut.
4.6.1 tänavate maa-ala piirid (punased jooned) ja nende elementide (sõidutee, jalgrattatee, kõnnitee, eraldusriba) kirjeldus ning kavandatavad laiused;
4.6.2 juurdepääsuteede ja tänavate ristprofiilid;
4.6.3 tänavate ning kruntide kõrgusarvud;
4.6.4 liikluskorralduse põhimõtted (juurdepääsude liikluskorraldus, autoliikluse ja kergliikluse sõidurajad, sõidusuunad ja nende eraldatus, ristmike liikluskorralduse põhimõtted): ühe kvartalisisese tee asukoht planeerida Maarja kooli krundi põhjapiirile. Täpsustada üldplaneeringuga määratud Raatuse tänava pikenduse koridori asukoht.
4.6.5 parklate asukohad, suurus ja kuju, krundi planeeritavatele kasutusotstarvetele ja hoonestusele vastav parkimiskohtade arv koos vastava arvutusega: parkimine lahendada kruntidel;
4.6.6 kruntidele pääsude asukohad jalakäijatele ja sõidukitele, lubatavad pöörded tänavatelt või piiride osad, kust väljasõitude rajamine on keelatud;
4.6.7 vajadusel eramaal asuvad tänavad, mis peavad olema avalikult kasutatavad;
4.6.8 nõuded puuetega inimeste liikumise tagamiseks: arvestada lähteülesande punktiga 3.5.
4.7 Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted:
4.7.1 säilitatav ja likvideeritav kõrghaljastus: määrata planeeringuga;
4.7.2 planeeritav kõrg- ja madalhaljastus;
4.7.3 kruntide piirded: piirete planeerimise vajadusel esitada piirde materjal, kõrgus ja tüüp.
4.7.4 ala vertikaalne planeerimine (maapinna kõrguse muutmine, iseloomulikud kõrgusmärgid ja jooned, sademevee ärajuhtimine jmt).
4.8 Ehitistevahelised kujad: vastavalt normatiivdokumentidele koos viitega seadusandlikule aktile.
4.9 Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad:
4.9.1 planeeritavate hoonete ja rajatiste tehnovarustuse arvestuslikud põhinäitajad, asukoht ja põhimõtteline lahendus (veevarustus, heitvee ja sademevee kanalisatsioon, soojavarustus, elektrivarustus, välisvalgustus, sidevarustus) kuni ühenduseni olemasoleva tehnovõrguga. Tehnovõrkude dimensioneerimisel arvestada laiema piirkonna teenindamise vajadusega (arvestades üldplaneeringuga lähipiirkonda kavandatud maakasutust).
4.9.2 lubatud lahendused hoonete ja rajatiste tehnovarustuse tagamisel: soojavarustus lahendada vastavalt Tartu linna üldplaneeringule.
4.9.3 tehnovõrkudele ja -rajatistele reserveeritavad maa-alad;
4.9.4 hüdrantide paiknemine;
4.9.5 tehnovõrkude koondtabel (nende planeeringu algatamise eelne olemasolu ja planeeringuga kavandatud tehnovõrkude maht meetrites).
4.10 Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava elluviimiseks ning vajaduse korral ehitised, mille ehitusprojekti koostamisel on vaja läbi viia keskkonnamõju hindamine või riskianalüüs: koostada põhjalik keskkonnatingimuste peatükk, kus anda ülevaade planeeritaval alal oleva reostuse iseloomust ja asukohast ning planeerida saaste likvideerimise meetmed. Valdavalt on planeeringualal tegemist olmejäätmete reostusega. Eraldi tuleb analüüsida Juudaoja (Jaamamõisa oja) valgala ulatust ja kaitset. Selleks teha koostööd AS-ga K&H ja OÜ-ga Raadi Arendus (tulenevalt lähteülesande punktist 3.6).
4.10.1 lahendada jäätmekäitluse korraldamine.
4.11 Vajaduse korral ettepanekud kaitse alla võetud maa-alade ja üksikobjektide kaitserežiimi täpsustamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks, ettepanekud maa-alade või üksikobjektide kaitse alla võtmiseks: planeeritava ala kõrvalkrundil Puiestee 130 asub arheoloogiamälestis Juudaoja (asustusajalooline veekogu), mille puhul arvestada nimetatud alale koostatava eelprojektiga (lähteülesande punkt 3.6) ning teha koostööd ASga K&H ja OÜga Raadi Arendus.
4.12 Vajaduse korral miljööväärtusega hoonestusalade määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine: Puiestee 126 krunt (Maarja kool) ja selle lähiümbrus asuvad arheoloogilises miljööpiirkonnas.
4.13 Arhitektuurinõuded ehitistele.
Nõuded planeeritavatele hoonetele anda planeeringuga, Jaamamõisa 38 sotsiaalne rehabilitatsioonikeskus planeerida vastavalt lähteülesande puntkile 3.7:
- arhitektuur peab olema kaasaegne, kõrgetasemeline, piirkonna keskkonda parandav.
- olukorra analüüsimiseks on tööprotsessis vajalik maketi esitamine.
- lubatud korruselisus anda vastavalt linna üldplaneeringule;
- katusekatte materjalid;
- välisviimistluse materjalid;
- kohustuslik ehitusjoon: arvestada lähiümbruskonnas kujunenud ehitusjoontega: hea arhitektuurse kontseptsiooni puhul on võimalikud ka erilahendid;
- ±0.00 sidumine.
4.14 Servituutide vajaduse määramine. Kui planeeringulahenduse realiseerimine tingib servituudivajaduse väljaspool planeeritavat ala asuvatele kruntidele, tuleb selle vajadus ja ulatus planeeringus näidata (vajalik vastava krundiomaniku nõusolek).
4.15 Vajadusel riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine: krundi Puiestee 114C maakasutuse sihtotstarve on riigikaitsemaa.
4.16 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused: planeeringulahenduse väljatöötamisel tugineda Eesti standardile EVS 809-1:2002.
4.17 Muud seadusest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused ning nende ulatus.
4.18 Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja.
4.19 Planeeringu rakendamise võimalused: anda vastavalt Tartu linna ehitusmääruse § 13 lg 1 nõutule.
Märkus: Kui planeeringu koostamise käigus muutuvad lähteseisukohad ulatuses, mis ei muuda planeeringu põhilahendust ning linnavalitsus ja linnavolikogu juhtiv komisjon on muudatustega nõustunud, ei kuulu lähteülesanne muutmisele.
5. Detailplaneeringu koosseisus esitatavad kaardid ja joonised
5.1. Situatsiooniskeem, M 1:10 000;
5.2. Olemasolev olukord vastavalt p 4.1, M 1:500;
5.3. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed vastavalt p 4.2. Vajadusel p 4.9.2 ja 4.13, M 1: 2000;
5.4. Planeeringu põhikaart vastavalt p 4.3.-4.8 ja 4.10, 4.11, 4.13, 4.15, M 1:500;
5.5. Planeeritud maakasutus ja kitsendused vastavalt p 4.3, 4.12, 4.14 ja 4.17, M 1:500;
5.6. Tehnovõrkude planeering vastavalt p 4.9, M 1:500;
5.7. Detailplaneeringu lahendust illustreeriv joonis M 1:500.
6. Koostöö detailplaneeringu koostamisel, avaliku väljapaneku ja arutelu korraldamine ning detailplaneeringu kehtestamine
Koostöö detailplaneeringu koostamisel, avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu korraldamine ning detailplaneeringu kehtestamine toimub vastavalt Tartu Linnavolikogu 19.06.2003. a määrusega nr 33 "Tartu linna ehitusmäärus" sätestatud korrale.
Planeering esitada vastavalt Tartu Linnavalitsuse 25.11.2003. a korraldusega nr 4305 kinnitatud juhendile “Detailplaneeringu koosseis ja vormistamise nõuded”.
Detailplaneeringu lähteseisukohti ja eskiislahendust tutvustavate materjalide esitamine avaliku arutelu korraldamiseks on vajalik.
Eskiislahendus koostada kooskõlas eelnimetatud juhendis sätestatuga.
Arhitektuurse kontseptsiooni väljatöötamisel peab osalema vähemalt üks kõrgharidusega arhitekt.
Detailplaneeringule hangitakse planeeringu koostaja poolt kooskõlastused:
- linnamajanduse osakonnalt;
- linnavarade osakonnalt;
- arhitektuuri ja ehituse osakonnalt;
- arhitektuuri ja ehituse osakonna kultuuriväärtuste teenistuselt;
- Lõuna-Eesti Päästekeskuselt.
|
Puiestee 114 krundi, Tüve tn pikenduse, Jaamamõisa tn ja Puiestee tn vahelise ala detailplaneeringu koostamise algatamine ja lähteülesande kinnitamine