EELNÕU
| TARTU LINNAVOLIKOGU |
| MÄÄRUS |
|
Tartu
|
07. juuni 2006. a. nr LVK-M-0036 |
| Sotsiaalhoolekandealastele projektidele toetuste andmise kord |
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 3 punkti 1 ja § 22 lg 1 punkti 5 alusel.
1.peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Reguleerimisala
(1) Sotsiaalhoolekandealastele projektidele toetuste andmise kord (edaspidi kord) sätestab Tartu linna eelarvest sotsiaalhoolekandealastele projektidele (edaspidi projekt) toetuse taotlemise, taotluste menetlemise, taotluste rahuldamise või rahuldamata jätmise ja toetuste kasutamise üle järelevalve teostamise korra.
§ 2. Üldsätted
(1) Projekt on korra mõttes sotsiaalhoolekandealane tegevus, millel on kindel eesmärk, oodatav ja hinnatav tulemus, detailne tegevuskava ja eelarve, määratletud on tegevuste alustamise ja lõpetamise kuupäev.
(2) Projektidele võivad toetust taotleda mittetulundusühingud ja sihtasutused, milliste eesmärgiks on sotsiaalhoolekandealane tegevus. Taotlejad võivad projektide läbiviimisel kasutada partnereid.
(3) Korra alusel ei toetata projekte, mida rahastatakse või millele soovitakse toetust saada Euroopa Liidu tõukefondidest või mõne muu rahvusvahelise toetusfondi vahenditest.
(4) Korda ei rakendata sotsiaalhoolekandealaste organisatsioonide igapäevase tegevuse toetamiseks ja nende organisatsioonide jooksvate tegevuskulude katmiseks, kui neid tegevusi ei ole võimalik läbi viia projekti põhimõtteid rakendades.
(5) Toetuse taotlusi menetleb Tartu Linnavalitsuse sotsiaalabi osakond (edaspidi osakond).
§ 3. Toetuse andmise eesmärgid ja toetatavad tegevused
(1) Eesmärk on toetada projekte, mille tegevused toimuvad Tartus või on suunatud Tartu linna kodanikele ning mõjuvad sotsiaalset elukvaliteeti parandavalt või sotsiaalseid probleeme ennetavalt laste, perede, tööealiste, eakate ja puuetega inimeste sihtrühmas ning kogukonnas;
(2) Laiem eesmärk on arendada sotsiaalse olukorra parandamiseks laiapõhjalist partnerlust tartlaste heaks tegutsevate mittetulundusühingutega ja toetada kodanikualgatust.
(3) Osakonnal on õigus sotsiaalhoolekande arengukava ülesannetest lähtuvalt määrata igaks toetuse taotlemise ja rahastamise perioodiks eelistatud toetatavad tegevused.
§ 4. Toetus, toetuse määr ja projektide kestvus
(1) Toetus on korra mõistes rahaline abi, millega kaasrahastatakse projekte Tartu linna eelarvest.
(2) Toetus võib moodustada maksimaalselt 90% projekti abikõlblikest kogukuludest.
(3) Taotleja oma- või kaasfinantseerimine peab kokku moodustama vähemalt 10% projekti abikõlbulikest kogukuludest. Oma- või kaasfinantseerimise vahendid võivad olla rahalised või mitterahalised.
(4) Toetuse määr projektile on kuni 150 000 krooni.
(5) Toetust antakse projektidele, mille abikõlbulikud kulud on vähemalt 5000 krooni.
(6) Projekti kulud ei tohi olla ebaproportsionaalselt suured ning need peavad olema vastavuses heade finantsjuhtimise põhimõtetega, eriti ökonoomsuse põhimõttega. Projekti juhtimiskulud (projektijuhi, raamatupidaja, tehniliste töötajate jmt töötasu koos maksudega) ei tohi ületa 20% projekti eelarvest.
(7) Toetust saab taotleda projektidele, mille tegevuse kestvus on kuni üks eelarveaasta.
1) Toetust saab taotleda taotluse esitamisele järgnevaks eelarveaastaks.
2. peatükk
TAOTLUSE MENETLEMINE
§ 5. Taotlusvooru väljakuulutamine
(1) Osakond kuulutab taotlusvooru välja üldjuhul üks kord aastas.
(2) Teade taotlusvooru väljakuulutamise kohta avaldatakse internetis Tartu linna veebilehel aadressil www.tartu.ee ja vähemalt ühes eestikeelses üleriigilise levikuga päevalehes vähemalt ühel korral arvestusega, et toetuse taotlejale jääks taotluse esitamiseks aega mitte vähem kui 30 päeva alates teate avaldamisest.
§ 6. Taotluse esitamine ja taotlusele esitatavad nõuded
(1) Taotleja esitab toetuse saamiseks osakonnale taotlusvooru väljakuulutamise teates nimetatud tähtajaks kirjaliku taotluse ja selle elektroonilise koopia. Taotlus esitatakse taotlusvormil koos kohustuslike lisadega.
1) Taotluse vormi kinnitab Tartu linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus).
(2) Toetuse taotlusele lisatakse järgmised dokumendid
1) Maksu- ja Tolliameti tõend maksuvõlgnevuste puudumise kohta, mis on väljastatud mitte enam kui 2 nädalat enne taotluse esitamist;
2) partneri olemasolul selle kirjalik kinnitus projektis osalemise kohta ja garantii projekti kaasfinantseerimiseks (kaasfinantseerimise summa ja vahendid nii rahalised kui mitterahalised).
(3) Kui taotleja ei ole esitanud § 6 lõikes 1 ja 2 nimetatud dokumente või neis esineb puudusi, määrab osakond taotlejale kirjalikult tähtaja puuduste kõrvaldamiseks või selgituste andmiseks. Tähtaeg ei tohi olla lühem kui 10 päeva.
(4) Taotlus on nõuetekohane kui:
1) toetust on taotletud §-s 3 nimetatud eesmärkide saavutamiseks või tegevuste jaoks;
2) toetust taotletakse §-s 4 sätestatud määras;
3) toetust taotletakse abikõlblike kulutuste tegemiseks;
4) toetatava tegevuse kestvus on kuni üks aasta ning tegevus toimub taotluse esitamisele järgneval eelarveaastal;
5) taotlus on vormikohane ja sisaldab nõutud andmeid;
6) taotlus on allkirjastatud allkirjaõigust omava isiku poolt.
§ 7. Taotleja ja taotlejale esitatavad nõuded
(1) Toetust võib taotleda mittetulundusühing või sihtasutus.
(2) Taotleja:
1) omab projekti teostamiseks vajalikke vahendeid, mis on vajalikud taotluses kirjeldatud tegevuste läbiviimiseks;
2) omab projekti teostamiseks vajalikku kogemust;
3) omab kinnitust § 4 lõikes 3 nimetatud finantseeringu olemasolu kohta;
4) suhtes ei ole algatatud likvideerimismenetlust ega tehtud pankrotiotsust;
5) ei või olla maksuvõlglane.
§ 8. Taotluse läbivaatamata jätmine ja läbivaatamata jätmisest teatamine.
(1) Osakond jätab taotluse läbivaatamata kui:
1) taotleja ei esita taotlust määratud tähtajaks;
2) taotleja ei kõrvalda taotluses olevaid puudusi või ei anna taotluse kohta selgitusi määratud tähtaja jooksul.
(2) Osakond teavitab taotlejat läbivaatamata jätmise otsusest 30 päeva jooksul.
§ 9. Taotluste läbivaatamine
(1) Nõuetekohaselt esitatud taotlused vaadatakse osakonna poolt läbi ja hinnatakse.
(2) Projektide hindamiseks moodustab osakonna juhataja komisjoni, kuhu kuuluvad osakonna teenistujad või vajadusel tema allasutuste töötajad või teiste Tartu linnavalitsuse osakondade teenistujad.
(3) Komisjonil on õigus valida hindamismeetod.
(4) Taotluste läbivaatamisel ja hindamisel arvestatakse järgmisi kriteeriume:
1) projekti sobivus ning vastavus eesmärkidele;
2) sihtrühma määratlemine (sihtrühma suurus, sihtrühma vastavus projekti eesmärkidele);
3) projekti teostatavus (taotleja institutsionaalne suutlikkus, ajakava realistlikkus, kuluartiklite vastavus planeeritud tegevustele, eelarve arusaadavus tegevuste ja kuluartiklite lõikes);
4) projekti teostamise metoodika;
5) projekti seotus Tartu linna arengudokumentidega;
6) uute meetodite kasutamine;
7) projekti meeskonnaliikmete pädevus;
8) soolise, ealise ja sotsiaalsete võrdõiguslikkuse põhimõtte rakendamine;
9) projekti jätkusuutlikkus;
10) projekti seotus Tartuga või tartlastega.
§ 10. Taotluse rahuldamiskõlblikuks või osaliselt rahuldamiskõlblikuks tunnistamine
(1) Komisjoni otsusega tunnistatakse taotlused rahuldamiskõlblikuks järgmistel tingimustel:
1) vastavad taotluse vormile ja sisule kehtestatud nõuetele;
2) komisjoni liikmete toetav eksperthinnang;
3 ) rahastamise summa ei ületa Tartu linna eelarve võimalusi projektide rahastamiseks.
(2) Osakonnal on õigus tunnistada taotlused osaliselt rahuldamiskõlblikuks:
1) kui taotluse rahastamise summa ületab prognoositavalt Tartu linna eelarve võimalusi projekti rahastamiseks;
2) kui projekti kulutused on ebaproportsionaalselt suured ja põhjendamatud vastavalt käesoleva korra § 4 lõikes 6 sätestatule;
3) mitteabikõlbulike kulutuste või põhjendamatute kulutuste olemasolul nimetatud kulutuste ulatuses.
(3) Osakond esitab rahaliste vahendite taotluse linna järgmise aasta eelarve eelnõusse rahuldamiskõlblike või osaliselt rahuldamiskõlblike projektide taotluste toetamiseks.
(4) Rahuldamiskõlblike või osaliselt rahuldamiskõlblike taotluste toetamiseks vajalikud rahalised vahendid planeerib osakond Tartu linna järgmise aasta eelarve eelnõusse.
§ 11. Taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise otsus
(1) Taotlus rahuldatakse vastavalt linnavara eeskirjale pärast Tartu linna eelarve vastuvõtmist.
(2) Taotlust ei rahuldata ja osakond või linnavalitsus teeb rahuldamata jätmise otsuse:
1) korra § 10 lõikes 1 punktis 1 sätestatud juhul;
2) kui linnaeelarvega ei tagata osakonnale toetuse maksmiseks vajalikke vahendeid.
(3) Taotlus rahuldatakse taotluses esitatust vähemas määras:
1) kui linnaeelarvega ei tagata osakonnale toetuse 100%-liseks maksmiseks vajalikke vahendeid;
2) kui projekti kulutused on ebaproportsionaalselt suured ja põhjendamatud vastavalt korra § 4 lõikes 6 sätestatule;
3) mitteabikõlblike kulutuste olemasolul nimetatud kulutuste ulatuses.
§ 12. Otsuse teatavaks tegemine
(1) Taotluse rahuldamisel või rahuldamata jätmisel saadab osakond rahuldamise või mitterahuldamise otsusele järgneva 30 päeva jooksul taotlejale vastava teate.
3. peatükk
ABIKÕLBLIKUD JA MITTEABIKÕLBLIKUD KULUD, TOETUSE VÄLJAMAKSMINE JA SEIRE
§ 13. Kulude abikõlblikkus
(1) Abikõlblikud on kulud, mis on tehtud käesoleva korra § 3 sätestatud eesmärkide saavutamiseks.
(2) Mitteabikõlblikud on järgmised kulud:
1) kulud projekti personali töötervishoiu tagamiseks;
2) kulud, mis ei ole suunatud Tartu linna elanike või siin ajutiselt viibivate ja abivajavate teiste omavalitsuste elanike sotsiaalse olukorra parandamiseks;
3) kulud, mis on seotud tegevustega teiste omavalitsuste territooriumil ja mille puhul ei ole otsesest seost sotsiaalhoolekandealast teenust või toetust saavate tartlastega;
4) kulud, mida projekti läbiviimise perioodil kaetakse samaaegselt teenuse ostmise, tegevustoetuse, sihtotstarbelise eraldise, annetuse, tagastamatu abi või muu sarnase tegevusega Tartu linna või teiste omavalitsuste või riigieelarvest;
5) kulud, mida projekti läbiviimise perioodil kaetakse samaaegselt mõne sise- või välisriikliku fondi vahenditest;
6) kulud, mis on seotud olemasolevate teenuste mahu suurendamisega;
7) maa ja piiramatu kasutusega põhivara ning kinnisvara soetus- ja renoveerimiskulu;
8) trahvid, finantskaristused ja kohtukulud;
9) organisatsioonide liikmemaksud;
10) töötajate töötasu, kui nende ülesanded projektis langevad kokku ülesannetega, mida nad täidavad töötajatena;
11) hüvitised ametist vabastamise ja töölepingu lõpetamise korral;
12) erisoodustusena käsitletavad majutus-, eluaseme-, sõidu- ja toitlustuskulud ning päevarahad;
13) mootorsõidukite soetus- või liisingumaksetega seotud kulud.
(3) Abikõlblikud on kulutused, mis on tehtud alates toetuse taotluse rahuldamise otsuse tegemisest kuni toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud abikõlblikkuse lõppkuupäevani.
§ 14. Toetuse väljamaksmine ja lepingu sõlmimine
(1) Osakond maksab toetuse saajale toetuse lepingu alusel.
(2) Osakond saadab toetuse saajale allkirjastamiseks lepingu 30 päeva jooksul taotluse rahuldamise otsuse tegemisest.
(3) Kui toetuse saaja ei tagasta allkirjastatud lepingut 30 päeva jooksul selle allkirjastamiseks saatmise päevast arvates, on osakonnal või linnavalitsusel õigus toetuse andmise otsus kehtetuks tunnistada.
§ 15. Kontroll toetuse kasutamise üle
(1) Toetuse saaja on kohustatud pidama arvestust linna eelarvest eraldatud vahendite sihipärase kasutamise üle.
(2) Osakonnal on õigus kontrollida, kas toetust kasutatakse sihtotstarbeliselt ja lepingu tingimuste kohaselt ning nõuda seletusi ja vahearuandeid ning viibida projektis määratletud tegevuste juures.
(3) Toetuse saaja on kohustatud esitama osakonnale 10 tööpäeva jooksul pärast projekti tähtaja möödumist aruandevormil aruande projekti tulemuste ja linna eelarvest eraldatud vahendite kasutamise kohta. Osakonnal on õigus nõuda aruande juurde kuludokumente.
1) Aruandevormi kinnitab linnavalitsus.
(4) Osakonnal on õigus leping lõpetada ja nõuda antud toetus tagasi või arvutada see ümber, kui:
1) toetuse saaja ei esita toetuse kasutamise kohta käesoleva paragrahvi lõikes 2 ja 3 nimetatud dokumente;
2) toetust ei ole kasutatud sihtotstarbeliselt;
3) toetuse taotlemisel või aruande esitamisel on esitatud valeandmeid;
4) toetuse saaja tegevus lõpeb enne projekti tähtaja lõppu;
5) muudel lepingus sätestatud juhtudel.
§ 16. Rakendussätted
(1) Määrus jõustub ............................. 2006. a
Õiend
Tartu Linnavolikogu määruse eelnõu "Sotsiaalhoolekandealastele projektidele toetuste andmise kord " juurde
Tartu linna eelarvest sotsiaalhoolekandealaste projektide rahastamise korra kehtestamine tuleneb vajadusest korrastada ja ühtlustada projektide menetlemist ning teha raha jaotamise põhimõtted kõigile toetuste taotlejatele mõistetavaks. Samuti annab see toetuse taotlejatele kindlustunde, et erinevatel aastatel toetuse saamiseks kehtestatud reeglid olulisel määral ei muutu.
Tartu linna sotsiaalhoolekande arengustrateegia üheks ülesandeks on Tartu linna sotsiaalse olukorra parandamiseks laiapõhjalise partnerluse loomine. Üks võimalus selle ülesande täitmisel on toetada Tartus või tartlaste heaks tegutsevaid mittetulundusühingud, kelle tegevuse eesmärkide hulka kuulub tartlaste sotsiaalse elukvaliteedi parandamine, probleemide lahendamine või probleemide ennetamine. Samuti on linna sotsiaalhoolekande arengustrateegia ülesandeks teenuste mitmekesistamine, mis on võimalik üksnes kodanikeühendusi ja sihtasutusi kaasates ning toetades.
Sotsiaalhoolekandealastele projektidele toetuste andmise korra kohaselt on rahaeraldise suuruseks ühele projektile kuni 150 000 krooni. Sellest suuremaid rahataotlusi peab osakond otstarbekamaks rahastada välisfondide vahenditest. Antud kord ei näe ette võimalust toetada EL tõukefondidest või teistest välisfondidest rahastamisele kuuluvaid projekte. Sellistel juhtudel rakendatakse välisprojektides osalemise korda.
Kehtestatava korra järgi esitatakse taotlused 01. augustiks sotsiaalabi osakonnale enne järgmise aasta eelarve koostamist. Sotsiaalabi osakond ei otsusta projektide toetamist koheselt, vaid lisab rahastamiskõlblikud projektide rahastamiseks vajaliku summa järgneva eelarveaasta linnaeelarve eelnõusse. Sisuliselt on tegemist rahaliste vahendite broneerimisega projektitegevuste läbiviimiseks järgneval eelarveaastal.
Sotsiaalabi osakond on linnavarade kasutamise eeskirja järgides analoogset korda rakendanud mitmel eelneval aastal ning see on toiminud hästi.
Sotsiaalhoolekandealastele projektidele toetuste andmise kord muudab toetuste jagamise süsteemi läbipaistvamaks, pannakse paika taotluste hindamise alused ja sätestatakse taotluste läbivaatamata jätmise või rahuldamata jätmise võimalused. Lisaks on üheselt määratletud, milliseid kulutusi ei loeta abikõlblikeks.
Aastal 2005 rahuldati Tartu Linnavalitsuse sotsiaalabi osakonnale laekunud projektitaotlusi linnaeelarvest 550 000 krooni ulatuses. Aastal 2006 kulub projektide rahastamisele eraldistena 440 000 krooni.
Sotsiaalabi osakond planeerib, et Tartu linna 2007. a eelarves võiks projektidele eraldatav summa jaotuda järgmiselt:
puudega isikud 150 000,
eakad 50 000,
lapsed ja pered 150 000,
muud riskirühmad 150 000
Indrek Rohtla,
peaspetsialist
Sotsiaalhoolekandealastele projektidele toetuste andmise kord