Käesolevas eelnõus käsitletud teemat on linnavalitsus sel aastal juba korduvalt arutanud. Arutelude tulemusena on jõutud arusaamisele, et kehtiv teehoiukulude hüvitise määrus vajab muutmist ning nimetatud muudatuste väljatöötamise ajaks tuleb rakendada uut praktikat kehtiva määruse tõlgendamisel.
Kehtiva määruse suurimaks puuduseks on teadaolevalt asjaolu, et see näeb teehoiukulude hüvitamisel ette teeseaduse volitussättest mõnevõrra erinevad põhimõtted. Teeseaduse § 32 lg 1 näeb nimelt ette põhimõtte, et tee omanik võib nõuda tee või tee kaitsevööndi kahjustajalt või risustajalt teehoiukulude katteks hüvitist. Ehk siis kompenseerida tuleks tegelikult tekkinud kahju.
Tartus kehtiv määrus näeb aga hüvitise ette peaasjalikult teehoiuvälise töö (kaevetöö jms) käigus teekattekonstruktsiooni homogeensuse kahjustamise eest. Sellisel hüvitamispõhimõttel puudub otsene seos tekkinud kahjuga.
Kehtiv määrus ei arvesta võimalikke erinevaid situatsioone ja ei ole paindlik. Eriti on see välja tulnud projekti 50+50 läbiviimisel.
Kuni uue määruse kehtestamiseni on ettepanek arvestada teehoiukulude hüvitamisel lisaks määruses sätestatule ja määruse sätete tõlgendamisel alljärgnevat:
1. Hüvitist ei määrata, kui kaevetöid teostatakse ja teekatet kahjustatakse tänaval, mille seisund on halb või rahuldav;
Kehtiv määrus näeb ette hüvitise teekattekonstruktsiooni homogeensuse kao eest. Rahuldava või halva seisundiga tänavate puhul on aga homogeensuse kaost rääkimine väga problemaatiline. Ehk siis kehtiva määruse järgi pole nagu midagi hüvitada. Me võime küll öelda, et parandatud ja läbikaevatud tänavad ning ka vajunud asfaldilapid on vägagi häirivad, kuid see on pigem küsimus meie järelevalve tõhususest. Kehtiv määrus ei võimalda hüvitada tänava väljanägemise (täiendavad) halvenemist. Samas on fakt, et paljudel juhtudel on tänavakatte taastamistöödega tänava seisundit hoopistükkis parandatud. See pole aga takistanud linnal nõuda ka hüvitist teehoiukulude katteks.
2. Linnamajanduse osakonnal fikseerida projekti 50+50 läbiviimise käigus 2006. aastal kahjustatavate tänavate seisund.
Osakond on selle töö tegelikult juba ära teinud. Kõnealust materjali on võib olla vaja vaid veidi täpsustada. See ülesanne on 19. maiks täidetav. Kõnealuse punkti eesmärk on veel enne kaevetööde loa väljastamist tekitada selgus teehoiukulude hüvitise nõudmise osas.
3. Tänavate seisundi hindamisel lähtuda kahest põhimõttest:
3.1. Linnamajanduse osakonna käsutuses olevate andmete põhjal määratakse tänavate seisund projekti 50+50 läbiviimise käigus kahjustatavate tänavate või tänavalõikude kaupa (seisund on kas väga hea, hea, rahuldav või halb) hiljemalt 19. maiks;
Siin on silmas peetud nii teeregistri andmeid, andmeid tänavakatete vanuse kohta kui ka osakonna teedeteenistuse ametnike hinnanguid.
3.2. Kavandatava kaevetöö asukohas hinnatakse tänava seisundit lähtudes majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.12.2002. a määrusega nr 45 kehtestatud "Tee seisundinõuete" lisadest 2 ja 3.
Kuigi osakond hindab kõik potentsiaalselt kahjustatavad tänavalõigud eelnevalt ära, on siiski võimalus, et ka hea või väga hea üldseisundiga tänaval võib asuda lõikusid, mille seisukord on halb või rahuldav.
4. Tartu Linnavolikogu 18.12.2003 määruse nr 53 "Teehoiukulude hüvitis" § 2 lg 5 p 2 rakendamisel lähtuda põhimõttest, et tänava kahjustajalt ei võeta hüvitist, kui linnamajanduse osakonnale teadaolevalt linn teostab kahjustatud tänavalõigu kapitaalremondi kahjustaja poolt taastatud tänavakatte garantiiperioodi jooksul.
Õiguslikult on väga keeruline põhjendada olukorda, kus linn nõuab teekatte kahjustajalt teekatte taastamist ja taastatud kohale 2-aastase garantii andmist ja samas nõuab ka hüvitist, kuigi rekonstrueerib sama tänavalõigu eelnimetatud garantiiperioodi jooksul. Seetõttu tuleb kehtiva määruse vastavas punktis sisalduvate sõnade "vahetult enne tänava kapitaalremonti" tõlgendust laiendada ja lugeda vahetuteks ka garantiiperioodi kestel tehtavaid rekonstrueerimistöid.
Kõik eelnõus välja pakutud põhimõtted on iseenesest kooskõlas kehtiva määruse põhimõtetega. Määrust on lihtsalt võimalik erinevalt tõlgendada. Eelnõu heakskiitmise puhul muutub aga kehtiva määruse tõlgendamise praktika. Samu põhimõtteid tuleks kasutada ka tänavate teiste kahjustajate puhul.