EELNÕU
| TARTU LINNAVOLIKOGU |
| OTSUS |
|
Tartu
|
11. aprill 2006. a. nr LVK-O-0083 |
| Tartu linna üldplaneeringu ülevaatamise tulemused |
Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1, planeerimisseaduse § 29 lg1 ja lg 3 ning arvestades planeeringust huvitatud isikute pöördumisi linnavalitsuse poole ning välja selgitanud Tartu Linnavolikogu 06. oktoobri 2005. a määrusega nr 125 kehtestatud Tartu linna üldplaneeringu planeeringu kohase arengu tulemused ja planeeringu senise elluviimise võimalused, Tartu Linnavolikogu
o t s u s t a b:
1. Tunnistada Tartu Linnavolikogu 06. oktoobri 2005. a määrusega nr 125 kehtestatud Tartu linna üldplaneeringu põhilahendus muutmist mittevajavaks.
2. Linnavalitsusel taotleda veelkordselt keskkonnaministrilt nõusolekut Suur-Emajõe kalda ehituskeeluvööndi laiuse vähendamiseks Ülejõe linnaosas Ujula-Kvissentali asumis määratud hoonestusalal (Kvissentali põik 10, Kvissentali tee 34, Aruküla tee 30 ja Aruküla tee 34 krundid) ulatuses 100 meetrini tavalisest veepiirist ning krundil Ihaste tee 11 50 meetrini tavalisest veepiirist.
3. Tunnistada kehtetuks Hipodroomi tänava edelaküljel paikneva Vana- Ihaste kiviaja asulakoha kaitse arheoloogilise miljööpiirkonna koosseisus.
4. Käsitleda Tartu linna üldplaneeringu seletuskirja punktis 1 nimetatud järgmisi üldplaneeringuid Tartu linna üldplaneeringut täpsustavate teemaplaneeringutena:
4.1. Tartu vanalinna regenereerimisprojekt ja kesklinna osaüldplaneeringu korrektuur (Tartu Linnavalitsuse 19. oktoobri 1995. a määrus nr 74);
4.2. Filosoofi, Riia, Väike-Tähe, Võru tn piirkonna üldplaneering (Tartu Linnavolikogu 08. mai 1997. a otsus nr 90);
4.3. Vana-Ihaste üldplaneering (Tartu Linnavolikogu 09. septembri 1999. a määrus nr 98);
4.4. Supilinna linnaosa üldplaneering (Tartu Linnavolikogu 18. oktoobri 2001. a määrus nr 88);
4.5. Tartu Raadi lennuvälja ja selle lähiala üldplaneering (Tartu Linnavolikogu 20. juuni 2002. a määrus nr 113).
5. Tunnistada kehtetuks Tartu Linnavolikogu 21. detsembri 1995. a määrusega nr 81 kehtestatud Tartu linna kirdeosa üldplaneering.
6. Pidada otstarbekaks võimaldada vajadusel algatada Tartu linna üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldavaid detailplaneeringuid:
6.1. elamupiirkondade vahele jäävatel tööstusettevõtete ja ladude maadel ning väike- ja äriettevõtete maadel eesmärgiga määrata maa-ala segahoonestusalaks;
6.2. kruntidel Võru 55 ja 55f kavandatud teenindusettevõtete maadel eesmärgiga määrata maa-ala segahoonestusalaks;
6.3. haridus- ja teadushoonete maadel eesmärgiga täpsustada alus- põhi- ja kõrgharidusasutuste ning teadusasutuste ruumilisi vajadusi;
6.4. Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa maantee kaitsetsooni jäävatel elamumaadel eesmärgiga määrata maa-ala teenindusettevõtete maadeks.
7. Otsuse punktis 6 nimetatud tingimustel detailplaneeringu algatamine on lubatav vaid juhul, kui detailplaneeringuga käsitletakse vähemalt Tartu linna üldplaneeringus piiritletud ühe funktsiooniga ala terviklikuna.
8. Tartu linna üldplaneeringu seletuskirja punktis15 "Detailplaneeringute koostamise vajadus ja järjestus ning majanduslikud võimalused üldplaneeringu elluviimiseks" sätestada, et Tartu Linnavalitsusel on õigus loobuda eraõiguslikul krundil detailplaneeringu algatamise otsuse tegemisest, juhul kui ei ole kehtestatud ruumilise arengu üldpõhimõtete elluviimiseks vajalikke teemaplaneeringuid, liiklusskeemi realiseerimiseks vajalikud detailplaneeringud või rajatavate üldkasutatavate haljasalade ning puhke- ja virgestusrajatiste maadele koostatavad detailplaneeringud.
9. Otsus jõustub ..................................
Vastavalt planeerimisseadusele peab kohalik omavalitsus kehtestatud üldplaneeringu üle vaatama ja ülevaatamise tulemused maavanemale esitama hiljemalt kuue kuu jooksul pärast kohaliku omavalitsuse korralisi valimisi-s.o 16. maiks 2006.a. Planeeringute ülevaatamisega selgitatakse välja planeeringukohase arengu tulemused, planeeringute edasise elluviimise võimalused ja planeeringu põhilahenduse muutmise vajadus. Käesoleva eelnõuga tehakse ettepanek jätta kehtima kõik detailplaneeringud, kuna planeerimisseadusele vastavalt tühistub detailplaneering või selle osa pärast uue detailplaneeringu kehtestamist samal alal või selle osal.
Küll aga vajavad linnaosade üldplaneeringud ümber nimetamist Tartu linna üldplaneeringu teemaplaneeringuteks, kuna vastasel juhul kehtiks sama ala kohta kaks samaliigilist planeeringut.
Eelnõus nimetatud Tartu linna kirdeosa üldplaneering vajab kehtetuks tunnistamist, kuna 1995. aastal kehtestatud planeeringu põhieemärgiks oli äsja tsiviilkasutusse jõudnud linnaosa esmane tsoneerimine eesmärgiga vältida ala kaootilist linnaehituslikku arengut. Nimetatud planeeringu alusel on välja ehitamisel Jaamamõisa elamupiirkond, määratletud Raadi kruusakarjääri edasine kasutus vabaõhu puhkealana, reserveeritud perspektiivsete Vahi ja Raatuse tänavakoridoride maa jne. Samas ei ole realiseerunud planeeringukohaselt Kaitseministeeriumi territoriaalne areng, ERMi peahoone teenindamiseks ei ole reserveeritud piisava suurusega maa-ala, ei ole piisavalt arvestatud Maarja Kooli arenguks vajaliku maaga jne. Samas on käsitletava planeeringu üldistusaste samane Tartu linna üldplaneeringuga ning seega puudub põhjus jätta see kehtima.
Tartu linna üldplaneeringu ülevaatamise juures saab linnavalitsuse seisukohalt analüüsida vaid selle edasise elluviimise võimalusi, kuna planeering on kehtestatud alles hiljuti. Vaadanud üle linna üldplaneeringu, ei näe linnavalitsus põhjust selle põhilahenduse muutmiseks või üldplaneeringu kehtetuks tunnistamiseks. Üldplaneeringu elluviimine elamute, äri- ja teeninduskeskuste kultuuri- ja spordiobjektide ehitamise osas ning Ravila ja Ropka Tööstusparkide arendamisel jätkub, linna liiklusskeemi realiseerimine toimub sellega vastavuses.
Täpsustamist vajavad vaid mõningad planeeringu kehtestamise järel ilmnenud aspektid.
1. Tartu Linnavalitsus on enne üldplaneeringu kehtestamist pöördunud kirjaga keskkonnaministri poole koos taotlusega vähendada eelnõus nimetatud aladel ehituskeeluvööndit. Kuna keskkonnaministrilt vastust ei saabunud, jäeti üldplaneeringus nimetatud kaldalõikude vähendamine fikseerimata. Kvissentali piirkonnas on ehituskeeluvööndi vähendamine 100 meetrini tavalisest veepiirist põhjendatud seoses ehitussoovidega perioodiliselt üleujutataval, madala puhkeväärtusega Kvissentali luhal. Ehitustegevuse käigus toimuks ala täitmine ja selle kasutusele võtmine. Väärtuslik kalda-ala jääks aga siiski elanikele avalikku kasutusse.
Ihaste tee 11 krundil on taotlus põhjendatud seoses Anne sõudespordikanali rajamise eesmärgiga.
2. Kultuuriministri 17. jaanuari 2006. a käskkirjaga nr 12 võeti arheoloogiamälestisena kaitse alla kiviaja asulakoht Vana- Ihastes. Enne riikliku kaitse alla võtmist teostati asulakohal 2005. a kevadel ja sügisel arheoloogilisi uuringuid, mille käigus selgitati välja asulakoha piirid, mis kinnitati lõplikult Muinsuskaitseameti muinsuskaitse nõukogu koosolekul 05.12.2005. Tartu linna üldplaneeringuga kehtestatud arheoloogiline miljööpiirkond haarab üksikobjektina ka Vana- Ihaste asulakoha, mille piirid on määratud enne väliuuringuid visuaalse vaatluse alusel ning on praegu ebatäpsed. Kõikide miljööpiirkondade määramise põhimõte Tartu linna üldplaneeringus oli, et ei dubleeritaks riikliku kaitse alla võetud objekte. Seoses sellega teeb linnavalitsus ettepaneku tunnistada kehtetuks Ihaste asulakoha kaitse arheoloogilise miljööpiirkonna koosseisus ning eemaldada kõnesolev piirkond miljööväärtusega hoonestusalade arheoloogilise miljööpiirkonna kaardilt.
3. Üldplaneeringu kehtestamisele järgnenud perioodil on linnavalitsusse pöördunud mitmed planeeringust huvitatud maaomanikud, edastades soovi algatada detailplaneering kas äri- või tootmismaa kasutusõigusega ala osaliseks väljaarendamiseks elamupiirkonnaks (näiteks end. Lihakombinaadi territoorium, ASi Külmhoone territoorium, Kastani tn tööstuspiirkond jne). Kuna tööstuse väljaviimine elamupiirkondadest vähendab kahjulikke mõjusid, väheneb raskeveokite osakaal linna südames jne on linnal põhjust nimetatud suunda toetada. Samuti on ülikoolid ja SA TÜ Kliinikum on oma edasise arengu (osaliselt) kavandanud seni hoonestamata aladel ning seetõttu vabanevad kesklinna piirkonnas mitmed krundid. On selge, et kõiki nimetatud krunte ei ole otstarbekas säilitada ühiskondlike hoonete alana ning seetõttu võib vajadusel lubada algatada üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldavat detailplaneeringut. Detailplaneeringu käigus saab linn kaaluda oma vajadusi ühiskondlike hoonete maa reserveerimiseks ning ülejäänud osas lubada maa-aladele muid, keskkonda sobivaid funktsioone.
4. Linna üldplaneeringuga on muuhulgas määratud detailplaneeringute koostamise järjekord. Nimetatud peatükis on välja toodud liiklusobjektid ning linna ruumilist arengut oluliselt suunavad alad. Praktikas on sagenenud juhtumid, kus eraõigusliku krundi omanik taotleb detailplaneeringu algatamist oma krundile piirkonnas, kuhu linn ei ole veel jõudnud kehtestada teema- või detailplaneeringut. Seega ei ole alati selged tänavate võrgustiku, tehnovõrkude arendamise ja arhitektuurse kontseptsiooni põhilised näitajad jne. Eesmärgiga tagada linna ruumiline tasakaalustatud areng peab linnal olema õigus teostada eelnevalt piirkonna üldisem planeering ning alles siis lubada teostada üksikkrundi detailplaneering.
Tartu linna üldplaneeringu ülevaatamise tulemused