EELNÕU
| TARTU LINNAVALITSUS |
| KORRALDUS |
|
Tartu
|
10. aprill 2006. a. nr LV-K-0634 |
| Vabaduse autosilla keskkonnamõju hindamise aruande avalikustamine |
Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 3 p 1 ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 21, Tartu Linnavalitsus
o t s u s t a b:
1. Korraldada Vabaduse autosilla rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamine aruande avalik väljapanek ajavahemikus 21. aprill - 05. mai 2006. a. Avaliku arutelu toimumise ajaks määrata 08. mai 2006. a.
2. Korraldus jõustub 19. aprillil 2006. a.
Õiend
Tartu Linnavalitsuse korralduse eelnõu "Vabaduse autosilla keskkonnamõju hindamise aruande avalikustamine " juurde
Vabaduse autosillaga rajamisega kaasnevat keskkonnamõju hindas OÜ Alkranel (litsenseeritud ekspert Alar Noorvee). Keskkonnamõju hinnati AS Kommunaalprojekti töö "Tartu linnas, Vabaduse autosilla rajamisega kaasneva lähiümbruse tänavavõrgustiku muutmise eelprojekt"põhjal.
Hindamise käigus telliti ka täiendavaid uuringuid (müra ja vibratsiooni mõõtmine; kinnisvaraekspert Kaarel Sahk hindas kavandatava tegevuse mõju kinnivara hindadele; teostati liiklusloendused; telliti täiendavad liiklusmodelleerimised uute liiklusloenduste andmetega).
Töös analüüsiti järgmisi variante:
· Null-alternatiiv – säilib praegune olukord ja silda ei rajata;
· Alternatiiv I – kavandatav tegevus ehk ehitatakse Vabaduse autosild, Lai tänav muudetakse 2-suunaliseks, ehitatakse välja Vene tänava pikendus ning ülejäänud osas säilib praegune liikluskorraldus;
· Alternatiiv II – rajatakse Vabaduse autosild, kuid Lai tänav jäetakse 1-suunaliseks, ehitatakse välja Vene tänava pikendus ning ülejäänud osas säilib praegune liikluskorraldus;
· Alternatiiv III – Kroonuaia ja Vabaduse sillad on 1-suunalised, Lai tn. muudetakse 2-suunaliseks ning Jakobi-Baeri-Kroonuaia ja Jakobi-Veski ristmikud rekonstrueeritakse;
· Alternatiiv IV – Kroonuaia ja Vabaduse sillad tehakse 1-suunaliseks ja Lai tn. jäetakse 1-suunaliseks.
Keskkonnamõju hindamise aruandest võib välja tuua järgmised järeldused:
1. Parimaks alternatiiviks osutus keskkonnamõju hindamise tulemusel kavandatav tegevus (Alternatiiv I). Kõige olulisemad mõjud on seotud liiklussageduse kasvuga ja sellega kaasneva müraga. Liikluskorralduslikult täidab oma eesmärki kõige paremini kavandatav tegevus. Selle tulemusena kasvab liiklussagedus küll Laial tänaval, kuid kahaneb nt Kroonuaia tänaval oluliselt. Vastavalt on koondmõjud kogu piirkonnale tasakaalus. Kõige negatiivsemaks alternatiiviks osutus keskkonnamõju hindamise tulemusel null-alterntiiv (kui Vabaduse autosilda ei rajataks)
2. Mõju inimeste tervisele ja heaolule on eeskätt seotud võimaliku müra, vibratsiooni ja õhusaaste avaldumisega. Vibratsiooni ja õhusaaste osas pole olulist mõju inimeste heaolule ja tervisele ette näha. Müra osas kaasneb kavandatava tegevusega oluline negatiivne mõju Laial tänaval ja oluline positiivne mõju Kroonuaia tänaval. Mõningast negatiivse mõju kasvu on oodata ka Jakobi mäel ja Narva mäel.
3. Müra piirtaset ületatakse hetkel Laial tn, Kroonuaia tn ning hinnanguliselt ka Sauna tänaval. Kavandatava tegevuse ellurakendamine suurendab mürataset Laial tn ja mõnevõrra ka Jakobi mäel, samuti Vene tn pikendusel ja ka Narva mäel. Müratase väheneb oluliselt Kroonuaia tn ja Ujula tänava Vene ja Sauna vahelisel lõigul, vähesel määral ka Oa tn.
4. Botaanikaaia siseterritooriumil ei ületa müra piirtaset (v.a. Botaanikaaia Laia tn värava juures), kuna Botaanikaaeda ümbritsev müür toimib edukalt mürabarjäärina.
5. Müra tase Lai 34/36 õppehoones ületab piirtaset.
6. Müra leevendamiseks on vajalik rakendada leevendavaid meetmeid olenemata alternatiivist (ka null-alternatiivi korral). Kroonuaia tänaval, mille puhul on sisuliselt täies ulatuses tegemist elamualaga, on parimaks müra leevendavaks meetmeks kavandatava tegevuse ellurakendamine.
7. Arvestades, et vibratsioon jääb mõõdetud punktides oluliselt alla piirväärtust ning kõigi alternatiivide korral teostatakse ka teekatte uuendustööd, pole ühegi alternatiivi ellurakendamisel ette näha vibratsiooni piirväärtuste ületamist.
8. Õhusaaste ei muutu problemaatiliseks ei kavandatava tegevuse, ega ka kavandatava tegevuse alternatiivide ellurakendamisel
9. Olulisi mõjusid põhjaveele ei ole ette näha, kuna kavandatav sild ja ka tänavad jäävad välja Meltsiveski veehaarde sanitaarkaitseala I ja II vööndist, lõigates minimaalselt sanitaarkaitseala III vööndisse. Lisaks jääb Meltsiveski veehaare põhjavee liikumise suunal ülesvoolu. Seega kavandatava tegevuse elluviimisel otsest ohtu Meltsiveski veehaardele ei ole ette näha.
10. Vältimaks võimaliku õlireostuse jt liikluse käigus tekkivate saasteainete sattumist Emajõkke, tuleb silla planeerimise käigus lahendada ka sadevee ärajuhtimine sillalt.
11. Emajõe ristlõike pindala vähenemisega on tegu vaid ~15m pikkusel lõigul jõe mõlemal kaldal (Tartu linna piires on Emajõe kaldajoone üldpikkus ca 8 kilomeetrit), mis moodustab kogu Emajõe kaldajoone pikkusest Tartu linnas vaid 0,2%. Seetõttu võib lugeda üldist mõju kaldajoonele vähe oluliseks.
12. Heljumi levik võib ajutiselt mõnevõrra kasvada tööde teostamise käigus. Viimast võib suurendada ka silla rajamise käigus kaldalt pinnase eemaldamine. Tööde teostamise käigus peab võtma kasutusele meetmed, et võimaliku heljumi kandumist maksimaalselt vältida. Tuleb maksimaalselt vältida vana kaldakindlustuse osade ja kaldapinnase sattumist Emajõkke.
13. Olulist mõju jõe elustikule pole silla rajamisest tingituna ette näha.
Keskkonnamõju hindamise aruande avalik väljapanek on 2 nädalat, selle aja jooksul on elanikel jt huvigruppidel võimalik esitada ettepanekuid, arvamusi jms. Pärast avalikustamist toimub avalik arutelu ning kõige lõpuks esitatakse aruanne heakskiitmiseks Tartumaa keskkonnateenistusele.