EELNÕU
TARTU LINNAVALITSUS |
KORRALDUS |
|
Tartu
|
24. märts 2006. a. nr LV-K-0500 |
Krundi Paju 1a välja arvamine planeeringualast ning Emajõe, Sõpruse silla, Pikk ja Fortuuna tänavatega piiratud ala detailplaneeringu kehtestamine |
Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 ja § 30 lg 1 p 2, planeerimisseaduse § 24 lg 3, Tartu linna ehitusmääruse § 13 lg 4 ja arvestades Tartu Linnavolikogu 06. oktoobri 2005. a määrusega nr 125 kehtestatud Tartu linna üldplaneeringut ning Tartu maavanema 27.03.2006 kirjaga nr. 2.1-6/622-2 antud heakskiitu detailplaneeringule, Tartu Linnavalitsus
o t s u s t a b:
1. Jätta välja Paju 1a krunt Emajõe, Sõpruse silla, Pikk ja Fortuuna tänavatega piiratud ala detailplaneeringust ja kehtestada nimetatud detailplaneering osaliselt vastavalt lisale.
2. Korraldus jõustub 13. aprillil 2006. a.
3. Käesoleva korralduse vaidlustamiseks on igal isikul õigus ühe kuu jooksul, arvates päevast, millal isik sai teada või pidi teada saama detailplaneeringu kehtestamisest, pöörduda Tartu Halduskohtusse, kui ta leiab, et see korraldus on vastuolus seaduse või muu õigusaktiga või selle korraldusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi.
Õiend
Tartu Linnavalitsuse korralduse eelnõu "Krundi Paju 1a välja arvamine planeeringualast ning Emajõe, Sõpruse silla, Pikk ja Fortuuna tänavatega piiratud ala detailplaneeringu kehtestamine " juurde
Tartu Linnavalitsuse 20.03.2003 korraldusega nr 886 kinnitatud lähteülesandele vastavalt on esitatud Emajõe, Sõpruse silla, Pikk ja Fortuuna tänavatega piiratud ala detailplaneering. Planeeringu tellijaks on Tartu Linnavalitsus, koostajaks Tinter-Projekt OÜ.
Planeeritav ala paikneb Tartu linnas, Emajõe vasakkaldal, Annelinna ja Ülejõe linnaosades. Planeeritavaks alaks on Anne kanali kesklinna poolse osa ümbrus, mida piiravad Emajõgi, Sõpruse sild, Pikk ja Fortuuna tänavad. Detailplaneeringuga on antud puhke- ja spordikeskusele (s.h kämpingute maa-alale) vajalik ruumiline ja funktsionaalne lahendus; piiritletud on Anne kanali supelranna ala; antud on planeeringuline lahendus Fortuuna, Pikk ja Paju tänavate ning Emajõe vahelise ala hoonestamise põhimõtted.
Planeeringuga on paika pandud kruntimise ja hoonestamise põhimõtted, arhitektuursed tingimused ning muud nõuded planeeritu realiseerimiseks.
Planeerimisseaduse § 23 lg 3 p 5 kohaselt esitame Teile Emajõe, Sõpruse silla, Pikk ja Fortuuna tänavatega piiratud ala detailplaneeringu järelevalve teostamiseks lahendamata jäänud planeeringuvaidluse osas.
Emajõe, Sõpruse silla, Pikk ja Fortuuna tänavatega piiratud ala detailplaneeringu avalik väljapanek oli 28. novembrist - 11. detsembrini 2005. Avaliku väljapaneku jooksul laekus kaks vastuväidet (ASilt Linnaehitus, kes on kruntide Fortuuna 40 ja Pikk 59 omanik ja OÜlt Lion House, kes on Paju 1A krundi omanik) ja üks ettepanek (ASilt Tartu Veevärk, kes on Paju 3 krundi omanik). Tartu Linnavalitsus ei arvestanud OÜ Lion House ja AS Tartu Veevärk ettepanekuid. Avalik arutelu toimus 05.01.2006. Arutelul ei osalenud OÜ Lion House ega AS Tartu Veevärk esindajaid. 01.02.2006. a toimus täiendav arutelu AS Tartu Veevärk esindaja ja OÜ Lion House esindaja ning linnavalitsuse esindajate vahel. Vastavalt 01.02.2006. a koosolekul arutatule esitasid AS Tartu Veevärk ja OÜ Lion House uued ettepanekud. AS Tartu Veevärk teatas 08.02.2006. a e-kirjaga, et võtab tagasi oma 09.12.2005. a esitatud ettepaneku ning arvestades avaliku arutelu tulemusi, tegi ettepaneku väikesemahulise toitlustusasutuse rajamiseks ehitusõiguse määramiseks. Kuna ettepanek oli kooskõlas linna nägemusega piirkonna arengust ja põhimõtetega ning antud kohta sobilik, otsustas linnavalitsus seda arvestada. OÜ Lion House esitas 13.02.2006. a kirja, milles tegi ettepaneku näha Paju 1A krundi ehitusõigus ette järgmiselt: sihtotstarve - 50% ärimaa, 50% korruselamumaa; hoonete arv krundil - üks põhihoone; hoone lubatud suurim absoluutkõrgus 46 m (ca 12-13 m kõrgune hoone); ehitusalune pindala kuni 80% (ca 900 m²).
Linna arengu kontseptsiooni kohaselt on Paju 1A krundile mõeldud rannahoone rajamine, mille võimalikud funktsioonid on toitlustus, teenindus (laenutuspunkt - uisud, rulluisud, rattad, suusad, paadid jne), rannaklubi (ürituste paik) jms. Planeeringulahenduse õnnestunud realiseerumisel saab Anne kanal ja selle ümbrus olema aktiivse kasutusega vaba-aja, sportimise ja erinevate ürituste toimumise kohaks. Üksikute korterite planeerimine rannahoonega ühte mahtu ja planeeringuala piirkonda üldse toob suure tõenäosusega endaga kaasa konfliktsituatsiooni, mida tuleb vältida. Samuti on taotletud hoone maht sobimatu supelranna vahetus läheduses, mis toob kaasa parkimisprobleeme(igale korterile vajalik vähemalt üks koht) ning paiknedes Anne kanalist lääne pool, heidab suurem maja suuremat varju rannale.
Linnavalitsus otsustas mitte arvestada OÜ Lion House esitatud ettepanekut ja jääda krundi Paju t 1A osas planeeringu avalikul väljapanekul olnud lahenduse juurde ning suunas planeeringu järelevalve teostamiseks maavanemale. Maavanema juures toimus osapoolte ärakuulamine, kus linna esindaja selgitas veelkordselt seisukohti, mille alusel ei antud krundile Paju 1a täiendavat ehitusõigust. Samuti tõdeti, et juba lubatud hoonestusala jääb osaliselt Anne kanali ehituskeeluvööndisse.
Maavanem on teinud ettepaneku kehtestada planeering osaliselt jättes välja vaidlustatud lahendusega ala.
Kuna OÜ Lion House ei ole oma ettepanekuid tagasi võtnud, teel osakond ettepaneku planeeringu osaliseks kehtestamiseks.
Samas juhib osakond tähelepanu, et planeeringut on osakond läbi vaadanud enam kui neljal korral ning vaatamata märkustele on igakordsel lahenduse muutmisel ilmnenud uued vead. Järgnevalt esitatud märkused on osakonna poolt koostatud 27. mail laekunud planeerińgu kohta:
1. Kuna planeeritav hoone on üle 45 meetri maapinnast (55 m) tuleb planeering kooskõlastada lennuametiga (tegelikult omavalitsuse ülesanne).
2. Pos 2 hoonestusõigus on segaselt määratud, (hoonete arv krundil 1, hoonete alune pind -, parkimine arvutatud 87 m2 kohta).
3. Pikk 63 ja Paju 1a kruntide liitmine on kajastatud ainult maakasutuse joonisel ja ka seal segaselt.
4. Pikk tänava laiendus kavandada vastavalt varem koostatud projektile (AS K&H 2002 Pika tänava Roosi – Paju tänava lõigu rekonstrueerimine II etapp).
5. Planeeringu rakendamise osas sätestada, et vajalikud ümberehitused avalikel tänavatel teeb vastavalt silla poolele pos 4 ja 1 omanik.
6. Pos 4 ees juurdepääsu tee ees puud, mis on säilitatavad. Kuidas ja miks neid peab säilitama?
7. Pos 3 mitte ette näha eraldi juurdepääsuteed vaid parkimine.
8. Soojavarustuse osas sätestada konkreetselt, et hoonete kütmine on lubatud vastavalt üldplaneeringule.
9. Pos 4 peasisse pääsu ees ja põhjaosas on vana hoonestus, mis ei ole likvideeritavaks määratud. Miks ei ole? Kuidas saab säilida kui uus maja ehitatakse otsa.
10. Pos 3 tagant läheb jalakäijate tee sillale üle kiviparkettplaatide. Tundub, nagu oleks sillalt mahatulek sealt kõrgem. Kas see on reaalselt ka võimalik, et jalakäijad sealt käia saavad? Kas seal pole mitte piire ees, jalakäijad ronivad üle piirde?
11. Pos 1 hoone säilib nagu aru võib saada, likvideeritavaks pole määratud. Kuskil ei ole öeldud ehitusõigust samas. Seletuskirjas on kriips selle koha peal, kus peaks olema hoonealune pindala. Anda üheselt mõistetavalt.
12. Pos 4 ees, põhja- ja läänepoolsel küljel, parkimis- ja juurdesõidualal tänavavalgustuspostid säilitatavad?! Kuidas see võimalik on? Ongi nii mõeldud? Reaalselt ju suht võimatu.
13. Kõiki tingmärke pole eksplikatsioonis.
14. Miks servituudialad on dubleeritud nii maakasutuse kui tehnovõrkude joonisel? Pole vaja.
15. Kruntimise joonis sellisel kujul suht mõttetu ja sisulage. Tabel oli enne vigane, selle asemel, et tabel kaardile vastavalt sisule korda teha, on see lihtsalt maha võetud. Nüüd ei ole ju aru saada, mis krundist mis moodustub ja suurused. Teha korda.
16. Tabel 1 on nimeks kruntide ehitusõigus. Samas on antud ka arhitektuuri ja muud nõuded. Panna siis tabelile õige pealkiri. Tabel teha korda vastavalt teadmistele, et ehitusõigus koosneb neljast asjast: 1. krundi kasutamise sihtotstarve; 2. hoonete suurim lubatud arv krundil; 3. hoonete suurim lubatud ehitusalune pindala; 4. hoonete suurim lubatud kõrgus. Ja sellises sõnastuses ka ehitusõigust kasutada. Muud nõuded on vastavalt muule sisule (nt arhitektuurinõuded, milleks on ka korruselisus, see ei käi kõrguse alla).
17. Tabelis 1 on tingimus, et hoone peasissepääsu poolse külje põhimaht ei tohi olla lähemal kui 8 m krundi piirist. Mälu järgi tundub, et sellest nõudest oli juttu siis, kui krundi piir oli teise koha peal. On kindel, et sellise lahenduse kohaselt on see nõue soovitav pos 4 realiseerija poolt.
18. Ahven käskis kunagi sõnastada see nii: “projekteerimisel tuleb tagada lahendus, kus uus hoonemaht arvestaks kruntide Pikk 68, 70, 76 ja 80 senist kasutust;”.
19. Mahu kõrgus on 55 m/ 15 korrust/89,5 m üle mere pinna, hoone 1-3 korruselise põhimahu maksimaalne kõrgus on 46,5m üle mere pinna, hoone ±0.00 on 34,5m. Praegu on 44,5 m.
20. Tabelis kohati on L-transpordimaa, kohati tänava ja kõnniteede maa. Kõikjal peab olema transpordimaa.
21. Pos 3 parkimist ei ole üldse lahendatud. Pole ka seletuskirjas lahti kirjutatud, kus on võimalik.
22. Pos 1 parkimine ei vasta ka normile. Kus saab parkida, pole öeldud.
23. Põhijoonise asemel peab olema põhikaart.
24. lk 20 lõppeb peatükk nr 16. Järgmine on peatükk 19. Kus on vahelt puudu 17 ja 18? Anda korrektselt järjest.
25. Keskkonnamõju hindamise vajadus määrata vastavalt kehtivale seadusele seletuskirjas nimetatud seadust pole olemas.
26. Planeering on osakondades ja päästekeskuses kooskõlastamata.
27. Puuduvad tehnovõrkude omanike originaal kooskõlastused, muidu väga vanad siis oli lahendus ju teistsugune.
28. Silla parklas olevad olemasolevad objektid on likvideeritavatena näitamata.
29. Planeeritavaid tehnovõrk mitte kavandada olemasolevatele säilivatele puudele mitte lähemale kui 2 m.
30. Asfalteeritavale alale jäävad puud näidata likvideeritavana.
31. Näidata kõigile erakruntidele kavandatavatele tehnovõrkudele servituudialad.
32. Pos 5.
33. Lisade kaust on nummerdamata.
34. Põhikaustas joonised ja kaardid nummerdamata ja kiledes.
35. Kitsenduste punktis tuleb käsitleda ka kalda ehituskeelu vööndit.
36. Tehnovõrkude joonisele ei ole kantud positsioonide numbreid.
37. Kui on planeeritud sadam (ehitise kasutuse järgi) on vaja määrata ka akvatoorium ja maa sihtotstarve peab siis olema tootmismaa.
38. Likvideerida planeeringust ka muud hooletusvead.
Linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonnal tuleb korraldada vähemalt nädal aega enne avaliku väljapaneku algust järgmise teate ilmumine ajalehes “Postimees”: "Tartu Linnavalitsus kehtestas osaliselt Emajõe, Sõpruse silla, Pikk ja Fortuuna tänavatega piiratud ala detailplaneeringu jättes planeeringualast välja krundi Paju 1a).