EELNÕU
| TARTU LINNAVALITSUS |
| MÄÄRUS |
|
Tartu
|
10. märts 2006. a. nr LV-M-0009 |
| Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hindade kehtestamine |
Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lg 1 p 2, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 14 lg 2 ja lg 4, Tartu Linnavolikogu 29. aprilli 1999. a määruse nr 84 "Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinna kehtestamise korra kinnitamine" ning Tartu Linnavolikogu 27. aprilli 2000. a määruse nr 25 lisa 2 "Tartu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri" p 6.4., p 16. ja p 17. ning arvestades ASi Tartu Veevärk 09. märtsi 2006. a ettepanekut, Tartu Linnavalitsus
m ä ä r a b:
1. Kehtestada alates 01. juulist 2006. a Tartu linna elanikkonnale ja ettevõtetele ühtsed veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinnad (krooni/m3) järgnevalt:
| Teenuse liik | Teenu-
se hind | Puhastus-tasu | Kokku teenuse hind käibemaksuta | Käibe-
maks | Teenuse hind koos käibemaksuga |
| Abonenttasu | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |
| Tasu võetud vee eest | 9,15 | - | 9,15 | 1,65 | 10,80 |
| Tasu heitvee ärajuhtimise eest (I grupp) | 6,69 | 4,50 | 11,19 | 2,01 | 13,20 |
| Tasu heitvee ärajuhtimise eest (II grupp) | 6,69 | 9,00 | 15,69 | 2,82 | 18,51 |
| Tasu heitvee ärajuhtimise eest (III grupp) | 6,69 | 18,00 | 24,69 | 4,44 | 29,13 |
1.1. Aastas 100 000 m3 või rohkem veevarustuse või heitvee ärajuhtimise teenuseid kasutavale kliendile võib vee-ettevõtja kliendi taotlusel teha hinnasoodustust aastas kuni 15% ulatuses tingimusel, et ärajuhitav reovesi ei ületa maksimaalseid piirkontsentratsioone.
1.2. Elanikkonna olmereovesi kuulub I gruppi.
2. Hinnagruppide jaotus saasteainete kontsentratsiooni alusel on alljärgnev:
| Saasteaine näitaja | I grupp | II grupp | III grupp | Maksimaalne piir-
kontsentratsioon |
| Hõljuvaine mg/l | kuni 300 | 301-720 | 721 kuni 1300 | üle 1300 |
| BHT7 mg/l | kuni 290 | 291-750 | 751 kuni 1400 | üle 1400 |
| Üldfosfor mg/l | kuni 5 | 6-15 | 16 kuni 30 | üle 30 |
| Üldlämmastik mg/l | kuni 25 | 26-75 | 76 kuni 90 | üle 90 |
| pH | 6 kuni 9 | 6 kuni 9 | 6 või 9 | alla 6 või üle 9 |
| KHT mg/l | kuni 500 | 501-1500 | 1501 kuni 2500 | üle 2500 |
| Nafta-
saadused mg/l | kuni 0,3 | 0,3-1,0 | 1,1 kuni 5,0 | üle 5,0 |
2.1. Hinnagrupp määratakse kliendi reoveest võetavate analüüside põhjal maksimaalse saasteaine sisalduse järgi.
2.2. Kasvõi ühe saasteaine osas grupile ettenähtud kontsentratsiooni ületamisel võetakse reovee eest tasumisel aluseks järgmine grupp.
2.3. Kasvõi ühe saasteaine osas maksimaalse piirkontsentratsiooni ilmnemisel määratakse ülereostuse (reostus, mis ületab III grupi näitajat) eest hinnalisand keskkonnatasude seaduses toodud saastetasumäärade alusel.
3. Tunnistada kehtetuks Tartu Linnavalitsuse 09. oktoobri 2003. a määrus nr 10 ”Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hindade kehtestamine”.
4. Määrus jõustub ..............
Õiend
Tartu Linnavalitsuse määruse eelnõu "Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hindade kehtestamine " juurde
Vastavalt Tartu Linnavolikogu 29. aprilli 1999.a määrusele nr 84 "Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinna kehtestamise korra kinnitamine", kehtestab teenuse hinna linnavalitsus vee-ettevõtja ettepanekul.
AS Tartu Veevärk poolt on põhjendatud hindade muutus alljärgnevatest teguritest:
I) Kiire majandusareng, toornafta hinnatõus maailmaturul, teenuste hinna tõus ning seadustega vastuvõetud kõrgemad aktsiisid ning ressursi- ja saastetasud on oluliselt tõstnud veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuste hinna kulukomponente.
a) Võrreldes 2003.a detsembriga on 2006.a alguseks saastetasu määrad suurenenud 2,8 korda ning alates 01.01.07 tõuseb veel 20%; ning vee erikasutustasu on sama perioodi jooksul suurenenud 33% ning alates 01.01.07 tõuseb 10…11% sõltuvalt kasutatava põhjavee kihist.
b) Elektrienergia hind (hinnapakett M1) on tõusnud 2003.a detsembrist 0,8898 kroonilt kW/h 1,0682 kroonini kW/h 2006.a jaanuariks. Tõus on 20%;
c) Kütuse (diiselküte) hind on tõusnud 2003.a detsembri hinnalt 7,87 krooni liiter 2006.a jaanuariks 12,94 kr liiter. Hind on suurenenud 64%. Lisaks asjaolule, et see suurendab transpordi, torustiku hoolduse ja avariide likvideerimisega seotud kulutusi, on nafta hinna tõus mõjutanud märgatavalt ka plastist torumaterjali ja metallist komponentide hindu, mille toormaterjali hind on korrelatsioonis nafta hinnaga.
d) Tartu Maakonna keskmine töötasu on 2003.a IV kvartali keskmiselt 6685 kroonilt tõusnud 2005.a IV kvartaliks 8297 kr. Tõus on olnud 24%.
Eespooltoodud kulude muutused ei suurenda mitte ainult AS-i Tartu Veevärk ekspluatatsioonikulutusi, vaid oluliselt ka teenustööde (eelkõige torustike ehituse) kulutusi. See toob aga omakorda kaasa suurima kulukomponendi – amortisatsiooni (35% kuludest) kulude kasvu.
II) Vastavalt Tartu Linnavolikogu poolt kinnitatud Tartu Linna ühisveevärgi arengukavale juhindub AS Tartu Veevärk oma tegevuse planeerimisel arengukava variandist “50+50”. Selle kohaselt renoveeritakse 12 aasta jooksul Tartus 60 km vee- ja 65 km kanalisatsioonitorustikku ning rajatakse 50 km uut vee- ning 50 km uut kanalisatsioonitorustikku, mis realiseeritakse rahvusvahelise abi ja omavahendite arvel.
Vastavalt arengustsenaariumile 50+50 ette valmistatud ja Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi poolt kuni 70% ulatuses finantseeritav Tartu Veevõrgu ja Kanalisatsiooni Laiendamise ja Renoveerimise Projekt on käivitunud. Projekteerimistööd teostati aastatel 2003 ja 2004. Ehitustöödega alustati 2005. a. ning käesoleva aasta lõpuks ehitatakse ja renoveeritakse ligi 100 km torustikku. Kogu projekti eeldatav maksumus oli 265 mln kr, millest omafinantseeringu suurus oli planeeritud 80 mln kr. Tulenevalt ehitushindade kallinemisest, suurenes ehituspakkumise tulemusel projekti maksumus 311 mln kroonini. Sellest AS-i Tartu Veevärk omafinantseeringu summa on 93 mln kr. Võrreldes esialgse eelarvega, suurenes omafinantseeringu vajadus 13 mln kr võrra. Eeltoodust lähtuvalt, tuleks korrigeerida ka teenuste hindu, et tagada ettevõttele ressurss täiendava omafinantseeringu tegemiseks. Arengukava “50+50” variandis ettenähtud vee- ja kanalisatsiooniteenuste koguhind 2006. aastaks koos käibemaksuga oli 32,06 kr. Käesoleva ettepaneku kohaselt oleks elanike ja I grupi tööstuse teenuste koguhind koos käibemaksuga 24,00 kr. Koos ÜF abiga on 2006.a AS-i Tartu Veevärk investeeringute maht 188,6 mln kr, omavahendite arvel investeeritakse sellest 72,6 mln kr.
Vastavalt ISPA ja Eesti Vabariigi vahel sõlmitud Tartu projekti finantseerimise memorandumitele võib Euroopa Komisjon ISPA poolt rahastatavates projektides abi määra vähendada juhul, kui tariifid oluliselt erinevad finantseerimise memorandumite alusdokumentides olnud tariifide prognoosist (Tartu linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kavas sisalduv prognoos). Käesoleva muudatusega me vähendame erinevusi ning alandame abi määra vähendamise riski. Tulenevalt AS-i Tartu Veevärk prognoositust paremast finantsolukorrast (võrreldes 2000.a tehtud finantsprognoosiga) on 50+50 projekti abimäära juba alandatud 1% võrra.
50+50 projekti elluviimisega saavutatakse 2006.a lõpuks olukord, kus möödunud kümnendi puudujääk renoveerimises likvideeritakse. Vaatamata sellele on vajalik teenuste kvaliteedi parandamise ja varustuskindluse tõstmise nimel, aga ka karmistuvate keskkonnanõuete ja kõrgeneva avaliku ootuse nimel jätkata investeerimist. 150 km hallmalmist kehva nõukogudeaegse montaažikvaliteediga veetorusikku vajab järjekindlat (vähemalt 2,5% aastas) renoveerimist kõige kehvemates lõikudes, et tartlasi ei tabaks ootamatud veekatkestused. Kanalisatsioonitorustiku renoveerimine peab toimuma samas tempos, et vältida põhjavee infiltreerumist kanalisatsiooni, saasteainete sattumist loodusesse ning tarbijaid häirivaid ja keskkonda saastavaid ummistusi.