TARTU LINNAVALITSUS | |
KORRALDUS | |
Tartu |
12. jaanuar 2006. a. nr LV-K-0075 |
Ringtee 81 ja Aardla 111 kruntide detailplaneeringu koostamise algatamine ja lähteülesande kinnitamine |
Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 ja § 30 lg 1 p 2, planeerimisseaduse § 10 lg 5 ja lg 6, Tartu linna ehitusmääruse § 5 lg 9 ja lg 12 ning arvestades Tartu Linnavolikogu 06. oktoobri 2005. a määrusega nr 125 kehtestatud Tartu linna üldplaneeringut, Tartu Linnavalitsus
o t s u s t a b:
1. Algatada Ringtee 81 ja Aardla 111 kruntide detailplaneeringu koostamine.
2. Kinnitada Ringtee 81 ja Aardla 111 kruntide detailplaneeringu lähteülesanne vastavalt lisale.
3. Volitada linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna juhatajat Urmas Ahven’at sõlmima leping Värvikeskuste Grupp OÜga detailplaneeringu koostamise kohta.
4. Korraldus jõustub 22. veebruarist 2006. a.
Linnapea | |
Linnasekretär |
Lisa | |
Tartu Linnavalitsuse | |
korralduse eelnõu nr LV-K-0075 juurde | |
L Ä H T E Ü L E S A N N E Töö nr LÜ-117-2005 1. Ülesande koostamise alus Värvikeskuste Grupp OÜ (esindaja Olle Saare) 09.12.2005 esitatud detailplaneeringu koostamise algatamise ettepanek. 2. Planeeringu eesmärk, planeeritava ala suurus, andmed planeeringualal olevate kruntide kohta ja lähteülesande kehtivusaeg Detailplaneeringu eesmärgiks on ehitusõiguse määramine äri-, teenindus- ja laohoonete projekteerimiseks. Planeeritava ala pindala: ca 1,1 ha. Andmed planeeringuala ja kruntide kohta: 3. Arvestamisele kuuluvad kehtestatud planeeringud ja dokumendid 3.1. Tartu Linnavolikogu 06. oktoobri 2005. a määrus nr 125 “Tartu linna üldplaneeringu kehtestamine”. 3.2. T-2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt lõigus Ilmatsalu-Uhti eelprojekt. AS Teede Tehnokeskus/Toner Projekt OÜ, töö nr 11/02; 3.3. Maanteeameti 14.10.2005 kiri nr 11.3-2/2248; 4. Lähteseisukohad planeeringu koostamiseks Planeeringuga esitada: 4.1. Olemasoleva olukorra iseloomustus: 4.4.1. kruntide kasutamise sihtotstarve: ärimaa. Lubatud ehitiste kasutamise otstarbed on büroohoone, jaekaubandushoone, teenindushoone, laohoone; 4.4.2. hoonete suurim lubatud arv krundil: kogu planeeringuala kohta kuni 3 hoonet (kas lahushoonetena või ühes hoonestusalas liigendatult); 4.4.3. hoonete suurim lubatud ehitusalune pindala: planeeringuga määrata maksimaalsed võimalikud hoonestusalad. Täisehitus määrata planeeringuga vastavalt krundi siht- ja hoonete kasutusotstarvetele ning piirangutele (teekaitsevöönd, puurkaevu kaitsevöönd), arvestusega, et parkimine tuleb lahendada krundil ja et oleksid tagatud vajalikud manööverdusalad. Olemasolev kõrghaljastus tuleb säilitada. 4.4.4. hoonete suurim lubatud kõrgus (nii suhtelise kui absoluutkõrgusena): põhimahus kuni 12 m. Põhjendatud lahenduse korral on osa hoonestusest lubatud kuni 15 m. Absoluutkõrguste vahemik 88 m kuni 94 m. 4.5. Krundi hoonestusala piiritlemine: hoonestusalad siduda krundi piiridega. 4.6. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus: Vastavalt Eesti Standardile EVS 843:2003 "Linnatänavad": 4.6.1. tänavamaa piirid, selle elementide kirjeldus ja kavandatavad laiused, iseloomulikud kõrgusarvud ning Ringtee teekaitsevöönd (perspektiivne); 4.6.2. liikluskorralduse põhimõtted. Juhul kui kruntidele kavandatakse veoliiklust, tuleb põhikaardil graafiliselt näidata projekteerimisnormile vastavad pöördekoridorid; 4.6.3. parkimine lahendada krundisiseselt: parkla asukoht, suurus ja kuju, krundi planeeritavale kasutusotstarbele ja hoonestusele vastav parkimiskohtade arv; 4.6.4. krundile pääsu asukoht jalakäijatele ja sõidukitele, lubatavad pöörded tänavalt või piiride osad, kust väljasõitude rajamine on keelatud (avaliku ruumi analüüs, Maanteeameti nõuete täitmine): juurdepääs lahendada Aardla tänavalt allee kõrvalt (lääne poolt) seda kahjustamata. Juurdepääsude kavandamisel tuleb arvestada Aardla- Ringtee ristmiku rekonstrueerimisest tulenevate muudatustega. Olemasolevat Aardla 111 krundil olevat alleed on ühes suunas võimalik juurdepääsuna kasutada ainult sõiduautodel, kergliiklusel ja jalakäijatel. 4.7 Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted: 4.7.1. säilitatav ja likvideeritav kõrghaljastus: Aardla 111 krundil olev lehtpuuallee säilitada; Riia 142 krundil olev ja Ringtee 81 krundile ulatuv okaspuuallee säilitada. Hoonestus- ja parkimisala määramisel arvestada piisava kaugusega, et tagada alleede säilimine ja selle rahuldavad kasvutingimused (nt. äärekivi vähemalt 1,2 m kaugusel puude tüvest); 4.7.2. planeeritav kõrg- ja madalhaljastus: kõik hoonestusest ja parkimisest (sh juurdepääsuteed) vabad pinnad haljastada. Haljastatavad alad näha ette võimalikult kompaktsed; parkla liigendada kõrghaljastusega; iga 10 parkimiskoha kohta peab olema 1 katkestus haljasribaga vähemalt parkimiskoha laiuses; 4.7.3. vajadusel kruntide piirded (materjal, kõrgus, tüüp); 4.7.4. vertikaalplaneerimine (maapinna kõrguse muutmine, sademete ja pinnase liigvee ärajuhtimine jmt). 4.8. Ehitistevahelised kujad: vastavalt normatiivdokumentidele koos viitega seadusandlikule aktile. 4.9. Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad: 4.9.1. olemasoleva olukorra iseloomustus; 4.9.2. planeeritavate hoonete tehnovarustuse arvestuslikud põhinäitajad, põhimõtteline lahendus ja asukoht (veevarustus, heitvee ja sademete vee kanalisatsioon, soojavarustus, elektrivarustus, välisvalgustus, sidevarustus) kuni liitumiseni olemasoleva tehnovõrguga; 4.9.3. lubatud lahendused hoonete tehnovarustuse tagamisel; 4.9.4. tehnovõrkudele ja -rajatistele reserveeritavad maa-alad ning ümbertõstetavad tehnovõrgud; 4.9.5. hüdrantide paiknemine; 4.9.6. tehnovõrkude koondtabel (nende planeeringu algatamise eelne olemasolu ja planeeringuga kavandatud tehnovõrkude ulatus meetrites). 4.10. Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava elluviimiseks ning vajaduse korral ehitised, mille ehitusprojekti koostamisel on vaja läbi viia keskkonnamõju hindamine või riskianalüüs: 4.13. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused: planeeringulahenduse väljatöötamisel tugineda Eesti standardile EVS 809-1:2002. 4.14. Muud seadusest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused ning nende ulatus. 4.15. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja. 4.16. Planeeringu rakendamise võimalused: anda vastavalt Tartu linna ehitusmääruse § 13 lg 1 nõutule. Märkus: Kui planeeringu koostamise käigus muutuvad lähteseisukohad ulatuses, mis ei muuda planeeringu põhilahendust ning linnavalitsus ja linnavolikogu juhtiv komisjon on muudatustega nõustunud, ei kuulu lähteülesanne muutmisele. 5. Detailplaneeringu koosseisus esitatavad kaardid ja joonised 5.1. Situatsiooniskeem, M 1:5 000; 5.2. Olemasolev olukord vastavalt p. 4.1., M 1:500; 5.3. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed vastavalt p 4.2., M 1: 2000; 5.4. Planeeringu põhikaart vastavalt p. 4.3.-4.8. ja 4.10., 4.11., M 1:500; 5.5. Planeeritud maakasutus ja kitsendused vastavalt p. 4.3., 4.12., 4.14., M 1:500; 5.6. Tehnovõrkude planeering vastavalt p. 4.9., M 1:500; 5.7. Detailplaneeringu lahendust illustreeriv joonis M 1:500. 6. Koostöö detailplaneeringu koostamisel, avaliku väljapaneku ja arutelu korraldamine ning detailplaneeringu kehtestamine Koostöö detailplaneeringu koostamisel, avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu korraldamine ning detailplaneeringu kehtestamine toimub vastavalt Tartu Linnavolikogu 19. juuni 2003.a. määrusega nr 33 "Tartu linna ehitusmäärus" sätestatud korrale. Planeering esitada vastavalt Tartu Linnavalitsuse 25.11.2003.a korraldusega nr 4305 kinnitatud juhendile “Detailplaneeringu koosseis ja vormistamise nõuded”. Detailplaneeringu lähteseisukohti ja eskiislahendust tutvustavate materjalide esitamine avaliku arutelu korraldamiseks ei ole vajalik. Detailplaneeringule hangitakse planeeringu koostaja poolt kooskõlastused: Detailplaneeringu lähteülesande koostas: LPMKO planeerija Jaana Hämarik |