| TARTU LINNAVALITSUS | |
| ISTUNGI PROTOKOLLI KANTAV OTSUS | |
| Tartu |
15. veebruar 2006. a. nr LV-IP-0059 |
| Informatsioon üleujutusriske hinnanud töödest | |
| KUULATI: | Urmas Ahven`a ettekannet |
| OTSUSTATI: |
1. Võtta informatsioon teadmiseks
2. Arvestada koostatud materjalidega Tartu linna riskianlüüsi koostamisel ja planeerimistegevuse korraldamisel üleujutusriskiga aladel |
| Juhataja: | |
| Protokollija |
Õiend
Tartu Linnavalitsuse istungi protokolli kantava otsuse eelnõu "Informatsioon üleujutusriske hinnanud töödest " juurde
Tartu linnas on Suure-Emajõega (edaspidi Emajõgi) piirnevat ala, mille absoluutkõrgus on 33m või madalam, ca 880 ha. Emajõe keskmine veetase kesklinnas on 30,6m, absoluutne maksimum saavutati 6. mail 1867.a, mil veetase kerkis 33,34m üle Kroonlinna nulli. Suurimad üleujutatavad alad on Supilinnas, Kvissentalis ja Vana-Ihastes.
2004.a Tartu Ülikooli(TÜ) geograafia instituudi poolt koostatud töös määratleti tulvaveeriskide mõju Tartu linnas, kaardistati mõjude ulatus ning esitati ka prognoos kliimamuutuste mõjust sademete hulgale ja ühtlasi ka Emajõe veetasemele.
Olulisemad järeldused TÜ geograafiainstituudi poolt koostatud töös on seotud kliimamuutustest tingitud sademete suurenemise ja seega vooluhulga olulise suurenemisega talvel, sügisese tipuvooluhulga kestuse pikenemisega. Ühtlasi võib suureneda võimalus paduvihmade ja Emajõe kõrge veetaseme kokkulangemiseks, mis võib põhjustada ajutisi üleujutusi linna madalamates piirkondades, samas tipuvooluhulgad mõnevõrra ühtlustuvad.
Eriti ilmekas on järgnev joonis Emajõe veetasemete potentsiaalsest muutumisest Saksa ja Inglismaa arvutusmudelite (arvestab kasvuhoonegaaside õhkupaiskamise erinevaid stsenaariumeid MIN/MID/MAX) järgi 2100.a
- meetmete rakendamine, mis võimaldaksid ehitusaladel vihmavee imbumist (murukatused jt alternatiivsed sademeveesüsteemid)
- Ihaste lammiala säilitamine loodusliku mahutina üleujutusvee reservuaariks
- lahkvoolse kanalisatsiooni rajamine
- erinõuete rakendamine üleujutusohtlikele aladele ehitamiseks
- üleujutusohtlikel aladel keelata keskkonnaohtlike ehitiste ja rajatiste kavandamine
Töö koostajate poolsed peamised soovitused maa-alade planeerimiseks:
Teiseks tööks on keskkonnaministeeriumi info ja tehnokeskuse poolt käesoleval aastal koostatud erinevate üleujutustõenäosuste piiride mudel Tartu linnas.
KKM info ja tehnokeskuse ning TÜ geograafia instituudi tööde põhjal koostatud üleujutatavate alade kaart