Õigusakti eelnõu: ALeCoq SPORT spordimaja võimalik omandi- ja tegevusvorm

Vastavalt Tartu linna spordi korralduse arengukavale aastateks 2004 – 2007, on Tartu “A.LeCoq SPORT” Spordimaja (edaspidi Spordimaja) eesmärgiks kaasaja tingimustele vastavate sportimistingimuste loomine erinevatele elanikegruppidele, eelkõige laste ja noorte sporditegevuse tagamiseks.
Eesmärgist lähtuvalt tuleb ka valmivale Spordimajale leida sobilik omandi - ja tegevusvorm, mis võimaldaks täita kõige efektiivsemalt Spordimajale linna poolt pandud ülesandeid.

Omavalitsuste või omavalitsuse poolt rahastatavate spordiobjektide puhul saaks võimalike omandi – ja tegevusvormidena käsitleda kolme erinevat juriidilist omandivormi: sihtasutus, äriühing (OÜ,AS) või linna asutus (linna spordibaasid). Eestis kujunenud praktika kohaselt on kasutuses kõik eelpool nimetatud vormid. Sihtasutuse vormis on spordihooned ja - rajatised Rakveres, Valgas, Võrus, Kuressaares jm. Linnaasutustena Tartus ja osaliselt Tallinnas. Äriühingu vorm on kasutusel Tartu Veekeskuse puhul.

Paljudes Eesti omavalitsustes on viimasel ajal hakatud minema seda teed, et on struktuurist välja viidud majandustegevusega tegelevad valdkonnad,(mille hulka kuuluvad ka spordirajatised), mis otseselt ei ole seotud omavalitsuse tööülesannete ja tegevuse eesmärkidega.

Analüüsides võimalikke erinevaid Spordimajale sobilikke omandi – ja tegevusvorme peame lähtuma eelkõige Spordimaja eesmärkidest, ülesannetest, kasutajate sihtgruppidest ja sellest tulenevalt - milline saab olema Spordimaja turunduseesmärk. Lähtudes Spordimaja eesmärkidest ei ole eesmärgiks kasumi teenimine, vaid elanikkonna teenindamine, kellest põhiosa moodustavad laste– ja noortega tegelavad spordiklubid, üldhariduskoolid, Tartu esindusvõistkonnad ja erinevad harrastajate grupid. Turunduse eesmärk oleks suunatud kvaliteedile, tagades klientide rahulolu ning pakkudes teenust taskukohaste hindadega.

Spordimaja kaudu täidab linn oma sotsiaalseid kohustusi – laste ja noorte vabaaja sisustamine, elanikkonna tervislike eluviiside propageerimine ja selle elluviimiseks võimaluste loomine. Kuigi Spordimaja põhitegevuseks oleks spordialaseks tegevuseks tingimuste loomine on valmisolek ka linnale oluliste kultuurilis–meelelahutuslike tegevuste korraldamiseks.

Spordimaja eelaarve koostamisel on lähtutud kulude – tulude tasakaalustatusest. Tulude planeerimisel ja arvestamisel on lähtutud kasutajate sihtgruppidest, kasutamise intensiivsusest ja optimaalsetest teenuste hindadest. Optimaalsed teenuse hinnad tähendavad teenuste hindasid, mis on lähedased või samad Tartu Linna Spordibaasides kehtestatud hindadele. Seoses sellega tekib esialgsete arvutuste kohaselt vajadus linnapoolsele lisatoetusele, mis võimaldaks linna poolt pearahastatavatele laste– ja noorteklubidele ning üldhariduslikele asutustele müüa teenust alla oma hinna ehk soodustingimustel – s.t. linnapoolse toetuse ulatuses.

Praeguste arvutuste kohaselt oleksid Spordimaja aastased kulud 3,2 milj. krooni, millest 2/3 moodustavad üldhaldus- ja põhitegevuskulud ning 1/3 personalikulud.

Kui liita kokku kõik planeeritavad tulud (saalide ja abiruumide rendid, reklaampinnad, ürituste korraldamise tulud) ja kui võtta arvesse, et noortega tegelevad spordiklubid saavad soodustingimustel (kuni 50% soodsamalt e. 130-180 krooni tund) harjutada ning võistelda, siis kujuneb aastaseks tulubaasiks orienteeruvalt 2,2 milj krooni. Seega tekib vajadus toetada Spordimaja linna poolt kuni 1,0 milj krooni ulatuses aastas. (Lisas on toodud välja tulude ja kulude arvestamise metoodika ning tulude prognoos)

Lähtudes eelpooltoodust ja arvestades spordimaja tegevuse eesmärke ja ülesandeid, oleks linnal mõtekas moodustada Spordimaja haldamiseks sihtasutus “Tartu Spordimaja”. Sihtasutuse asutajaliikmeks võiks 100% olla Tartu linn.

Sihtasutus on eraõiguslik juriidiline isik, millel ei ole liikmeid ja mis on loodud vara valitsemiseks ja kasutamiseks põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Sihtasutuse vorm annab piisavalt paindlikkust kasumit mittetaotleva asutuse tegevuse korraldamisel ja juhtimisel. Erinevalt äriühingust on sihtasutust omavalitsusel õigus otse läbi oma eelarve toetada. Samuti on sihtasutusel võimalik saada toetusi erinevatest fondidest oma tegevuse arendamiseks. Sihtasutuse struktuur on lihtne ja otsene, s.t. linnal kui huvitatud institutsioonil on olemas läbi sihtasutuse nõukogu kõik õigused ja võimalused oma huvide teostamiseks ja kaitsmiseks.

Lisa 1
A.LeCoq SPORT spordimaja
EELARVE 2006 (01.07. – 31.12.)

SELETUSKIRI KOOS KULUDE – TULUDE ARVESTAMISE METOODIKAGA

A.LeCoq SPORT spordimaja valmimistähtajaks on planeeritud 30. juuni 2006. Alates 01. juulist 2006 alustab spordimaja iseseisvat majandustegevust. 2006 a. eelarve koostamise aluseks on võetud perioodi 01.07. – 31.12. 2006 planeeritavad tulud – kulud arvestusega, et kulud – tulud oleksid tasakaalus.

Tulubaas ehk realiseerimise netokäive on eelarve arvestuslikul perioodil planeeritud 1 667 000, mis moodustub ruumide rendituludest, pääsmete müügituludest, jm ettevõtlustuludest. Ruumide renditulude hindamisel on lähtutud spordimaja ülesannetest ja eesmärkidest, olemasolevast turusituatsioonist ja arvestuslikust ruumide omahinna arvestusest. Stabiilsemat ja suuremat tulubaasi saab arvestada alates septembrist, mil alustavad tööd laste– ja noorte spordiklubide rühmad ning võistkonnad. Sellest ka sept. – dets. eelarve tulude suurem planeeritud laekumine võrreldes suvekuudega (juuli – august).

Hinnakujundusel on lähtutud 1m2 omahinna arvestusest planeeritavate kulude põhjal:
Netopind 5425,7 m2, 6 kuu arvestuslikud kulud on 1 677 000.- krooni
Hinnanguline 1m2 kulu on 309,10.- krooni.

Spordi(rendi)ruumide 1 tunni hinna arvestamine on hinnanguline ning lähtutud on planeeritavatest kuludest ja spordihoone hinnangulisest kasutusajast, milleks oleks arvestuslikult 1260 tundi - s.t. kasutuses 10 h päevas, 6 päeva nädalas, perioodil 01.06 – 31.12 hinnanguliselt kokku 21 nädalat.
1 SPORDISAALI 1 h HIND = 1m2 kulu x saali m2 x proportsiooni% üldkasutatavate ruumide üldpinnast : kasutustundidega.
NÄITEKS:
Pallimängusaal I (680 m2) 1h hinna maksumus saadakse:
1m2 hinnanguline kulu perjoodil 01. 06 – 31.12. on 309,10 krooni. Ühe pallimängu saali perjoodi (01.07-31.12) kulu on: 309,10 krooni x 680 m2 = 210 188 krooni. Lisandub üld-kasutatavate ruumide proportsioon spordi(rendi) ruumidesse. Spordi(rendi) ruumide üldpind on 2387,8 m2 , üldkasutatavate ruumide üldpind on 2775,2 m2 – kolfitsent 1,16. Lõplik perioodi (01.07-31.12) omahind ühele pallimängu saalile oleks: 210 188+ (210 188 x 1,16) =454 006 krooni.
1 h arvestuslik pallimängusaali omahind oleks: 454 006 : 1260 = 360.30 krooni.
Ülalpool toodud arvestusmetoodikat on kasutatud pallimängusaalide, võimlemis – ja balletisaali, judosaali rendiarvestusel.
Jalgratturite - , klubi - , taastusravi – ja kohvikuruumide rendihinnamääramisel on lähtutud m2 maksumusest perioodil (1 kuu).
Muude tulude hindamisel on arvestatud eelkõige võistluste ja ürituste rendituludega ning üksikpääsmete hinnangulise müügituluga..
Kulubaasi moodustavad : personalikulud – 576 720 krooni, põhitegevuskulud – 858 000 krooni ja üldhalduskulud – 242 000 krooni. Personalikulu hindamisel on arvestatud hoone ekspluateerimiseks ja haldamiseks vajamineva tööjõukuluga.


Spordimaja personal:
Ametikoha nim. tööt.arv ametipalk kuus 6 kuud
Juhataja 1 15 000 90 000
Tehnik 1 9 000 54 000
Peaadmin. 1 9 000 54 000
Administraator 3 7 000 126 000
Oskustööline 2 6 500 78 000
Raamatupidaja 1 5 000 30 000

Põhitegevuskulude hindamisel on arvestatud hoone haldamisel tekkivate püsikuludega. Püsikulude arvestamisel on lähtutud hoone mahust, kasutuse intensiivsusest ja projektijärgsetest planeeritavatest kommunaalkuludest (elekter, küte, vesi ja kanalisatsioon) . Sisseostetavate teenuste (sise– ja välikoristus ning hooldus) arvestamisel on lahtutud keskmistest kuludest, mille arvutamise aluseks on võetud teenuse maht ja analoogsete objektide keskmised m2 turuhinnad .
Muude kulude alla kuuluvad majandamis- ja jooksvad kulud. Kulude arvestusel on lähtutud hoone haldamisel ja -tegevuse korraldamisel tekkivate kuludega.

Lisa 2