Õigusakti eelnõu: Informatsioon kriisikomisjoni tööst ja koostatud riskianalüüsist

Tartu linna kriisikomisjoni eelmine koosseis kinnitati 16.11 2004 ja seda muudeti peale linnavalitsuse koosseisu muutumist 02.12.2006. Kriisikomisjoni juhib linnapea Laine Jänes, asetäitja abilinnapea Aksel Kivi. Koos eelpool nimetatutega on Tartu linna kriisikomisjon 20-ne liikmeline. Siia kuuluvad peale linnavalitsuse liikmete ja ametnike ka jõustruktuuride esindajad ja võrguvaldajad.
Kriisikomisjoni esimene kogunemine toimus 21.12.2004 ja teemaks oli tulevane töökorraldus ja komisjoni pädevus. Esinejaks oli Jaan Tross Päästeametist.
Kriisikomisjon on pidanud sel perioodil kümme koosolekut, millest osa on toimunud seminari vormis.

Koosolekutel aruteluks olnud probleemid:
Kriisireguleerimisalane seadusandlus, kriisikomisjoni töötamine hädaolukorras, kriisikommunikatsioon, kriisireguleerimismeeskonna moodustamine, kriisireguleerimismeeskonna juhtimine ja paiknemine, sidevahendid, informatsiooni hankimine kriisi kulgemisest, kes ja kuidas teeb otsuse kriisikomisjoni kokkukutsumiseks, erinevad kriisitsenaariumid olukordadest, mis Tartu linnas juhtuda võivad.
On pandud paika, et kriisireguleerimise üldjuht on Tartu linnapea (tulenevalt seadusest) ning kriisireguleerimise meeskonda juhib Tartumaa Päästeteenistusest vastutav ametnik. Kriisireguleerimise meeskonna põhituumikusse kuulub linnavalitsuse esindaja (koordinaator), politsei, side, kiirabi ja avalike suhete spetsialist. Teised organisatsioonid kaasatakse vastavalt konkreetse kriisi iseloomule.
Esimene konkreetne probleem oli 2005 aasta jaanuaris toimunud torm ja sellele järgnenud üleujutuse oht Tartus. Koostati üleujutatava ala kaart linna piires ja kutsuti kodanikke üles valmistuma selle põhjal veetõusuks.
Kriisikomisjoni esimese aasta plaani võeti ka mitme seminari, ühe staabiõppuse ja ühe väliõppuse korraldamine. Seminar toimus 13. mail ja selle viisid läbi siseministeeriumi, kaitseministeeriumi, TÜ Kliinikumi ning Eesti Raudtee esindajad, kes tutvustasid olemasolevaid kogemusi kriisiolukorras tegutsemisel. Staabiõppus viidi läbi Waide motellis 22. 08. 2005 ja käsitles tegevust raudteel toimunud õnnetuse tagajärgede likvideerimisel.
Väliõppus viidi läbi raudteel toimunud ohtlikke veoste vaguni õnnetust simuleerides ja osalesid jõustruktuurid, vaatlejad teistest omavalitsustest ja siseministeeriumist, kogunes kriisikomisjon, evakueeriti kaks kooli. Toimunust on põhjalik kokkuvõte.
Kriisikomisjoni töös on läbiva teemana olnud raudtee vedude ohutuse tagamine Tartu linna piires.
Raudteega seotud probleemid:
Raudtee tehnilise infrastruktuuri korrasolek – rööpmete seisukord, ülesõitude turvalisus, müra tase, rongide liiklusgraafik ja seisuajad Tartu jaamas ning raudtee riskianalüüsi ja hädaolukorras tegutsemise plaani nõue. Kõigi linna turvalisust tagavate meetmete kontrolliks moodustati Tartu linna kriisikomisjoni juurde raudtee alakomisjon 31.mail 2005, kuhu kuuluvad Tartu LV esindajad, Tartu Linnavolikogu esindajad ja Eesti Raudtee esindajad. Komisjoni juhib abilinnapea Anto Ili. Raudtee alakomisjon on pidanud kolm koosolekut ja ühe väljasõidu Saksamaa Liitvabariiki Ludwigshafenisse, kus tutvus nii linna, kui seal toimiva keemiakontserni BASF ohutuse tagamise meetmetega, mis on seotud keemiasaaduste raudtee transpordiga ja ohutuse tagamise meetmetega.
Raudtee alakomisjoni istungitel on arutatud Eesti Raudtee esialgset riskianalüüsi ja koostatavat hädaolukorras tegutsemise plaani, kui ka võimalusi viia ohtlike veoste seisuajad Tartu linnas minimaalseks ning vältida ohtlikke veoste kuhjumist Tartu jaama, mis võib õnnetuse korral põhjustada ränki tagajärgi Tartu linna elanikele. Komisjonile tutvustati ka Eesti Raudteel ja Tartumaa Päästeteenistusel kasutada olevaid vahendeid õnnetuste tagajärgede likvideerimiseks.

Paraleelselt kriisikomisjoni tööga alustati Tartu linna riskianalüüsi ülevaatamist ja see töö on hanke korras antud Eesti Põllumajandusülikoolile. Töö valmis novembri lõpus ja esialgne variant väljastati kriisikomisjoni liikmetele. Kriisikomisjoni liikmed tegid detsembri kuu jooksul parandusi riskianalüüsile ja jaanuaris viis töö koostaja need parandused riskianalüüsi sisse. Sinna tehti ka täiendusi erinevatelt firmadelt laekunud täiendavate materjalide osas. Riskianalüüsi lõplik variant esitati 31. jaanuar 2006 ja see peab minema LV poolse kaaskirjaga Tartu maavanemale kooskõlastamiseks. Peale kooskõlastuselt saadud märkuste arvestamist/mittearvestamist on Tartu linna esialgne riskianalüüs valmis. Veebruaris 2006 on planeeritud välja kuulutada uus hange hädaolukorras tegutsemise plaani koostamiseks.
Peale väliõppuse läbiviimist sai tehtud kokkuvõtete põhjal pööratud peatähelepanu kriisikommunikatsiooni korraldusele. Selleks sõlmiti leping PR Partneritega, kes tegid Tartu linna jaoks kriisikommunikatsiooni strateegia. Töö toimus Lilian Lukka eestvedamisel.
Paraleelselt kriisikommunikatsiooni strateegiaga tegutses Sakasamaa Liitvabariigi Bundeswehri kolonel Bernhard Klotz kriisikomisjoni juhi loal ka konsultandina ja eksperdina uue Tartumaa Päästeteenistuse juurde rajatava kriisikomisjoni tööruumide tehnilise varustatuse väljatöötamisega kaasates selleks mitmeid maailma juhtivaid tehnoloogiafirmasid. Ka on ta teinud mitmeid järelpärimisi Saksamaa omavalitsustesse, kus on sellised seadmed töös. Selle töö tagajärjel on tekkinud esimene visioon, milline tehniline varustus peaks kriiskomisjoni tööruumis olema, et efektiivselt ja tõrgeteta oleks seal võimalik töötada. Siseministeeriumi ametnike ja Tartu linna kriisikomisjoni liikmete õppereis Saksamaale Elmshorni linna toimub 13 - 15 veebruaril. Seal tutvustatakse kasutatavat süsteemi ja viiakse läbi ühepäevane näitlik õppus.