EELNÕU
TARTU LINNAVALITSUS |
KORRALDUS |
|
Tartu
|
21. november 2005. a. nr LV-K-1992 |
Tartu Ülikoolis ja Eesti Maaülikoolis kaitstud lõputööde eest stipendiumite määramine |
Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lg 1 p 2 ja arvestades Tartu Linnavolikogu 24. mai 2001. a määrusega nr 70 kinnitatud "Tartu linna ettevõtluse arengukava 2001-2006" p 5.2.5, Tartu Linnavalitsus
o t s u s t a b:
1. Tunnustada ja määrata ühekordsed stipendiumid Tartu Ülikooli majandusteaduskonnas ning Eesti Maaülikooli tehnikainstituudis 2005.aastal kaitstud lõputööde eest alljärgnevalt:
1.1. Kalle Sõber, bakalaureusetöö "Tasakaalus tulemuskaardi rakendamise täiustamine A. Le Coq Tartu Õlletehases" eest 4000.- krooni;
1.2. Tõnis Tamm, bakalaureusetöö "Isotermiliste veovahendite diagnostika OÜ Eurosert katselaboris" eest 4000.- krooni;
1.3. Kert Soo, bakalaureusetöö "Tootmise operatiivplaneerimine A. Le Coq Tartu Õlletehas AS näitel" eest 4000.- krooni.
2. Tartu Linnakantselei raamatupidamisteenistusel kanda punktis 1 nimetatud isikutele üle stipendiumid kogusummas 12000.-.
3. Korraldus jõustub punktis 1 nimetatud isikutele teatavakstegemisest.
4. Käesoleva korralduse peale võib esitada Tartu Linnavalitsusele vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tartu Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest.
Õiend
Tartu Linnavalitsuse korralduse eelnõu "Tartu Ülikoolis ja Eesti Maaülikoolis kaitstud lõputööde eest stipendiumite määramine " juurde
Tartu linnavalitsuse ettevõtluse osakond on Tartu Ülikoolis ja Eesti Maaülikoolis kaitstud lõputöid hinnanud ja premeerinud alates 2002. aastast. Konkurssi eesmärgiks on tugevdada ülikoolide ja ettevõtjate vahelist koostööd ning suurendada tudengite huvi panustada oma lõputööde kaudu enam regiooni ettevõtluse arengusse.
Käesoleval aastal esitati konkurssile kokku 8 tööd - 5 bakalaureusetööd Tartu Ülikooli majandusteaduskonnast ja 3 bakalaureusetööd Eesti Põllumajandusülikooli tehnikainstituudist.
Lõputöid hinnati alljärgnevate kriteeriumide alusel:
- lõputöö kaitsmine vähemalt hindele "A" või "B";
- lõputöö praktiline väärtus ettevõtluse või ettevõtte arengu seisukohast;
- teema aktuaalsus ja ajakohasus Tartu linna ettevõtluse arengu seisukohast.
Premeerimiseks esitas ettevõtluse osakond 3 bakaureusetööd (2 tööd Tartu Ülikoolist ja 1 töö Eesti Maaülikoolist):
1. Kert Soo bakalaureusetöös "Tootmise operatiivplaneerimine A. Le Coq Tartu Õlletehas AS näitel" analüüsiti Tartu Õlletehase tootmise operatiivplaneerimise süsteemi. Autori eesmärgiks oli uurida, kuidas võiks tootmise operatiivplaneerimine olla üles ehitatud nimetatud ettevõttes nii, et see võimalikult hästi vastaks ettevõtte vajadustele. Samuti andis autor väga sisuka ülevaate Tartu Õlletehase operatiivplaneerimise ülesehitusest käesoleval hetkel. Töö tulemusena jõudis autor järeldusele, et Tartu Õlletehase planeerimissüsteem tervikuna täidab oma eesmärki ning ettevõtte töötajad ja allüksused saavad oma tööd selle järgi tõhusalt korraldada. Samas leiab töö autor, et on mitmeid võimalusi, kuidas süsteemi parandada ja seda veelgi efektiivsemaks muuta ning seeläbi ettevõtte tegevust tervikuna efektiivsemaks muuta.
Töö praktiline väärtus seisneb selles, et autor on töö käigus püstitatud ülesanded väga oskuslikult täitnud ja esitanud ettevõttele seoses nendega olulisi parandusettepanekuid - näiteks täiendada planeerimisel kasutatavat mudelit, tõsta mudelis kasutatava informatsiooni kvaliteeti, kinnitada tootmise kuuplaan jne. Tõhus operatiivplaneerimine annab tootmisettevõttele turul tõepoolest tugeva konkuretsieelise, sest tõstab oluliselt ettevõtte tootlikkust läbi ressursside efektiivsema kasutamise. Tartu ettevõtete seisukohast on tegemist olulise aspektiga, kuna Tartu regiooni tootmisettevõtted ei saavuta kunagi Euroopa ettevõtete keskmist mastaapi, mistõttu saab meie kohalik ja rahvusvaheline konkurentsieelis seisneda kõrges tootlikkuses ja tugevas brändis, mitte aga odavate ressurside kasutamisest tulenevatel kulueelistel ega mastaabisäästuefektil. Käesoleva hetkeni pole lõputöö tulemusi ettevõtte tootmisprotsesside täiustamisel otseselt kasutatud, kuid Tartu Õlletehase esindaja sõnul on see kindlasti võimalus, mida tuleb kasutada.
2. Kalle Sõberi bakalaureusetöö "Tasakaalus tulemuskaardi rakendamise täiustamine A. Le Coq Tartu Õlletehases" eesmärgiks oli kirjeldada tulemuskaardi rakendamise kogemusi ning pakkuda võimalusi tasakaalus tulemuskaardi kasutamise tõhustamiseks aktsiaseltsis A. Le Coq Tartu Õlletehas. Tasakaalus tulemuskaardi rakendamine on muutunud maailmas väga populaarseks ning kogub tuntust ka Eestis. Töö käigus jõuab autor järeldusele, et tasakaalus tulemuskaardi rakendamist Tartu Õlletehases võib pidada edukaks ehkki tegemist oli ühega esimestest Eestis sel alal. Süsteemi on juurutatud 5 aastat ning selle aja jooksul on tulnud esile mitmeid probleeme, kuid tänu juhtkonna pühendumusele on vastuabinõud leitud kiiresti. Tartu Õlletehases on tulemuskaardid kasutusel igal juhtimistasandil. Peamised probleemid seoses tulemuskaardi rakendamisega on olnud seotud sobivate, strateegiliselt oluliste näitajate valimisega, tulemuskaardi alase kommunikatsiooniga reatöötajate ning keskastme juhtide kompetentsi tõstmise vajadusega. Töös pakub autor välja mõned suunad tulemuskaardi kasutamise efektiivsemaks muutmiseks ettevõttes - arendada välja tõhusalt toimiv infosüsteem, pöörata suuremat tähelepanu strateegia ja eesmärkide reatöötajaile tutvustamisele, võtta kasutusele rohkem tulemuskaardi võimalusi jne.
Tänu ettevõtte juhtkonna avatusele kogemuste kirjeldamisel on tudeng suutnud tööle väga kõrge praktilise väärtuse anda. Käesoleval hetkel pole kõiki lõputöö tulemusi ettevõttes lõplikult kasutatud, kuid Tartu Õlletehase esindaja sõnul on autor töötanud ettevõttele välja tulemuskaardiga seotud andmete haldamise infosüsteemi.
3. Tõnis Tamme bakalaureusetöö "Isotermiliste veovahendite diagnostika OÜ Eurosert katselaboris" sisuks oli Eestis kasutatavate isotermiliste veovahendite diagnoosimine selleks, et tagada nende soojus-tehniliste parameetrite vastavus ATP nõuetele. 1. maist 2004.a hakkas kehtima uus mõõteseadus, mille järgi on mõõteteenistus riigi metroloogiapoliitika peamine ellurakendaja, koosnedes riiklikest ja eraõiguslikest institutsioonidest. OÜ Eurosert on teatavasti akrediteeritud katselabor. Teema on aktuaalne, kuna Eesti liitumisel Euroopa Liiduga muutus veelgi tähtsamaks kiirestiriknevate toiduainete rahvusvahelise veo ja sellel veol kasutatavate eriveovahendite kokkuleppest kinnipidamine. Seega on OÜ Eurosert kohustatud tegelema uurimistööga veovahendite isotermiliste omaduste määratlemiseks ja nende kvaliteedi parandamiseks, et tagada Eesti mõõtepoliitika ajakohasus Euroopa Liidus. Käesolevas töös on seega käsitletud väga ajakohast ja praktilisest vajadusest tulenevat teemat.
Korraldus saata EVO, tõestatud koopiaid EVO - 3