EELNÕU
| TARTU LINNAVALITSUS |
| ISTUNGI PROTOKOLLI KANTAV OTSUS |
|
Tartu
|
04. september 2024. a. nr LV-IP-0144 |
| Tartu Linnavolikogule määruse "Tartu Linnavolikogu 16. mai 2019. a määruse nr 66 "Eraüldhariduskooli toetus" muutmine" eelnõu esitamine |
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 5 alusel.
§ 1. Tartu Linnavolikogu 16. mai 2019. a määrust nr 66 "Eraüldhariduskooli toetus" muudetakse järgmiselt:
1) määruse paragrahvi 4 lõikes 11 asendatakse sõna "kuuekordses" sõnaga "viiekordses";
2) määruse paragrahvi 4 lõikes 3 asendatakse sõna "0,6-kordne" sõnaga "0,4-kordne".
§ 2. Määrus jõustub 1. juulil 2025. a.
Õiend
Tartu Linnavalitsuse istungi protokolli kantava otsuse eelnõu "Tartu Linnavolikogule määruse "Tartu Linnavolikogu 16. mai 2019. a määruse nr 66 "Eraüldhariduskooli toetus" muutmine" eelnõu esitamine " juurde
Tartu Linnavolikogu võttis 16.05.2019 vastu määruse nr 66 "Eraüldhariduskooli toetus", mis reguleerib Tartu linna eelarvest eraüldhariduskooli pidajale toetuse andmise tingimusi ja korda. 7. oktoobril 2021 täiendati seoses Tartu Luterliku Peetri Kooli Karolini Kooli (edaspidi Karolini kool) loomisega eelnimetatud määruse paragrahvi 4 lõikega 11 , mille kohaselt antakse erakooli pidajale põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava toimetuleku- või hooldusõppe kohast õpet vajava toetatava õpilase kohta kalendrikuu eest toetust kuuekordses riigi tegevuskulutoetuse määras.*
Erakoolid on oluline osa Tartu linna koolivõrgust tagamaks nii hariduse kättesaadavust kui ka võimaldamaks mitmekesisust. Erakoolides õpib 2024/2025 õppeaastal ca 1 500 Tartu linna last. Teisalt on erakoolidele linna poolt täiendava toetuse maksmine (lisaks neile riigi poolt makstavale toetusele ja lapsevanemate poolt makstavale õppemaksule) käsitletav vabatahtlikult võetud kohustusena, mida saab maksta, kui linna eelarvevahendid seda võimaldavad.
Eelseisvate aastate Tartu linna eelarve on äärmiselt pingeline, kärpeid tuleb teha kõigi haridusasutuste rahastamisel sh ka erakoolide toetamisel. Kuna samas mahus erakoolide toetamisega ei ole linnal võimalik jätkata, teeb haridusosakond ettepaneku vähenda kahele Tartu linnas tegutsevale erakoolile (Karolini Kool ja Tartu Rahvusvaheline Kool) linna poolt makstavaid täiendava toetuste määrasid.
Karolini Koolile makstakse praegu linna poolt toetust iga tartlasest õppuri eest kuuekordses riigi tegevuskulutoetuse määras.* Riiklikult toetatakse EHIS-sse kantud erituge vajavaid lapsi kõikides teistes linna koolides neljakordses tegevuskulu määras. Linna poolt makstav kõrgem toetamise määr oli Karolini koolile vajalik tegevuse käivitamiseks, kui õpilaste arv oli veel väike ja kooli käivitamine nõudis teatud lisakulusid. Eelnõu kohaselt hakkab linn toetama Karolini kooli tartlastest õpilasi alates 1. juulist 2025. a viiekordses riigi tegevuskulutoetuse määras. Karolini koolis õpib 2024/2025 õppeaastal 15 Tartu linna erituge vajavat last, kes õpivad põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava toimetuleku- või hooldusõppe õppekaval.
Samuti vähendatakse eelnõu kohaselt 2025. aasta II poolaastast toetust erakooli pidajale, kes riigi tegevuskulutoetusele ei kvalifitseeru, sest kooli õppemaks on suurem kui riigipoolse toetuse saamise tingimuseks olev piirmäär lubab. Selliseks kooliks on Tartu Rahvusvaheline Kool, kus õpib 59 Tartu linna õpilast. Eelnõu kohaselt hakkab Tartu Rahvusvahelise Kooli toetus olema 0,4-kordne riigi tegevuskulu toetuse määr senise 0,6-kordse määra asemel.
Baastoetuse** ja kasvava kooli toetuse*** määrad jäävad erakoolidele samaks. Kuna Tartu linna õppekoha maksumuse ja riigi tegevuskulu toetuse määra kompenseeritavat vahet 2024. aastal ei teki, siis baastoetust linn erakoolidele 2025. aastal maksma ei pea (määruse järgi arvutatud baastoetus 2025. aastal on 0 eurot, 2024. aastal on toetuse suuruseks ühe õpilase kohta kuus 5,29 eurot). Tartu linnas tegutsevad erakoolid saavad järgmisel aastal maksimaalse tegevuskulutoetuse otse riigilt ja linn ei pea enam vahet kompenseerima. Kasvava kooli täiendava toetuse maksmine sõltub sellest, kas mõnes erakoolis õpilaste arv 2025/2026 õppeaastal võrreldes 2024/2025 õppeaastaga suureneb või mitte.
Prognoositav kokkuhoid Tartu linna eelarves on ca 35 000 - 37 000 eurot aastas (2025. aastal sellest ca poole summa ulatuses, kuna muudatus jõustub 1. juulist). Kärbete vajadust tutvustati 17. aprillil koolijuhtide nõupidamisel, kuhu olid kutsutud osalema ka erakoolide esindajad. Haridusosakond on nimetatud erakoole kavandatavast toetuse vähendamisest ka otse teavitanud ning kohtunud Karolini kooli esindajatega. Eelnõu jõustumise kuupäevaks on 1. juuli 2025, mis võimaldab nimetatud erakoolidel toetuse vähenemisega arvestada ja vajadusel rakendada kokkuhoiumeetmeid või tõsta alates 2025/2026 õppeaastast muid tasusid. Erakooli seaduse § 22 lg 6 lubab tõsta õppemaksu suurust üle 10% kahe õppeaasta vahel, kui eraüldhariduskooli pidaja ja õpilase või tema seadusliku esindaja vaheline leping ei sätesta teisiti.
* Riigi tegevuskulutoetuse määr on 2025. aastal 109 eurot õpilase kohta kuus (2024. aastal 102 eurot, 2023. aastal oli 88,42 eurot, 2022. aastal 79,4 eurot ja 2021. aastal 72 eurot õpilase kohta kuust). Seega on tegevuskulutoetuse määr viimasel neljal aastal kasvanud üle 40%.
** Baastoetuse määraks on 0,5-kordne eelmise kalendriaasta Vabariigi Valitsuse kehtestatud õppekoha tegevuskulu piirmäära ja Tartu linnas tegutsevale erakoolile eelmisel kalendriaastal erakooliseaduse paragrahvi 223 alusel riigi poolt makstava tegevuskulutoetuse määra vahe. 2024. aastal on linnapoolse baastoetuse suuruseks ühe õpilase kohta kuus 5,29 eurot, 2023. aastal oli 8,30 eurot, 2022. aastal 11 eurot ja 2021. aastal 7,5 eurot ühe õpilase kohta kuus.
*** Tartu linnas asuvale erakooli pidajale, kes saab riigilt tegevuskulutoetust erakooliseaduse paragrahvi 223 alusel, antakse täiendavat toetust uuel õppeaastal lisandunud õpilaste eest. Täiendava toetuse arvutamise alus on 10. septembri ja eelneva kalendriaasta 10. novembri erakooli toetatavate õpilaste arvu (välja arvatud vanema soovil koduõppel olevad õpilased) vahe, mis korrutatakse neljakordse riigi tegevuskulutoetuse määraga. Tegemist on nn ühekordse toetusega, mis 2024. aastal on 408 eurot 2023. aastal oli 353,68 eurot, 2022. aastal 317,6 eurot ja 2021. aastal 288 eurot lisandunud õpilase kohta.