|
TARTU LINNAVOLIKOGU |
MÄÄRUS |
|
|
Tartu
|
01. aprill 2021. a. nr 134
|
Asendus- ja järelhooldusteenuse osutamise tingimused ja kord |
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 22 lõike 1 punkti 5 alusel, arvestades sotsiaalhoolekande seaduse paragrahvi 14 lõiget 1, paragrahvi 455 ja paragrahvi 4515.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Üldsätted
(1) Määrusega kehtestatakse Tartu linna sotsiaalhoolekandelise abina korraldatava asendus- ja järelhooldusteenuse osutamise tingimused ja kord.
(2) Määruse alusel osutatakse asendus- ja järelhooldusteenust isikule, kelle elukoht on rahvastikuregistris Tartu linn.
(3) Asendus- ja järelhooldusteenuse osutamist korraldab ja koordineerib Tartu Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakond (osakond).
(4) Määruses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seadust, arvestades sotsiaalseadustiku üldosa seaduses sätestatud erisusi.
§ 2. Juhtumiplaan
(1) Asendus- ja järelhooldusteenust osutatakse juhtumikorralduse põhimõttel.
(2) Juhtumiplaani koostab osakonna lastekaitse spetsialist.
2. peatükk
Asendushooldusteenus
§ 3. Asendushooldusteenuse eesmärk ja sisu
Asendushooldusteenuse eesmärk on pika- või lühiajaliselt lapse heaolu ja õiguste tagamine, lapsele tema põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaste elutingimuste võimaldamine, lapsele turvalise ja arenguks soodsa elukeskkonna loomine ning lapse ettevalmistamine võimetekohaseks toimetulekuks täisealisena.
§ 4. Asendushooldusteenuse osutaja
Asendushooldusteenuse osutaja on hoolduspere, perekodu ja asenduskodu.
§ 5. Asendushooldusteenuse saaja
(1) Tartu linn tagab asendushooldusteenuse sotsiaalhoolekande seaduse paragrahvi 459 lõigetes 1 ja 2 nimetatud lapsele.
(2) Tartu linn võib tagada asendushooldusteenuse sotsiaalhoolekande seaduse paragrahvi 459 lõikes 3 nimetatud lapsele.
§ 6. Tasu asendushooldusteenuse osutamise eest
Asendushooldusteenusele suunatud lapsele on teenus tasuta.
§ 7. Asendushooldusteenusele suunamine
(1) Isiku pöördumisel või abivajavast lapsest teadasaamisel hindab osakonna lastekaitse spetsialist lähtuvalt lapse heaolust asendushooldusteenuse vajadust ja sobivust, tehes muuhulgas vajalikud toimingud lapsele teenuste osutamise ettevalmistamiseks.
(2) Teenusvajaduse üle otsustamisel eelistab lastekaitse spetsialist võimalusel lapse jaoks muid lahendusi kui asendushooldusteenusele suunamine. Muude lahenduste puudumisel suunatakse laps asendushooldusteenusele eelkõige hooldusperre, erandina perekodusse või asenduskodusse. Lastekaitse spetsialist annab hinnangu sobiva asendushooldusteenuse osutaja kohta.
(3) Abivajav laps ja võimalusel tema vanem või eestkostja kaasatakse teenuse vajaduse hindamise ja teenusele suunamise protsessi.
§ 8. Asendushooldusteenuse osutamise leping
(1) Asendushooldusteenuse osutamiseks sõlmib osakonna juhataja asendushooldusteenuse osutajaga lepingu.
(2) Lepingus määratakse osutatava teenuse täpsem sisu, kestvus, rahastamine ning poolte õigused ja kohustused.
(3) Lepingu lahutamatu osa on juhtumiplaan.
§ 9. Asendushooldusteenuse osutaja õigused ja kohustused
(1) Asendushooldusteenuse osutaja lähtub asendushooldusteenuse osutamisel seaduses sätestatud nõuetest ning tagab asendushooldusteenuse eesmärgi saavutamiseks vajalike tingimuste ja vahendite olemasolu ning toimingute tegemise.
(2) Asendushooldusteenuse osutaja kohustub muuhulgas:
1) lähtuma teenuse osutamisel sotsiaalhoolekande seaduse paragrahvi 3 lõikes 2 sätestatud kvaliteedipõhimõtetest;
2) lähtuma teenuse osutamisel lapsele koostatud juhtumiplaanist;
3) tegema lapse vajaduste muutumisel ettepanekuid juhtumiplaani muutmiseks ja osalema juhtumiplaani täiendamisel;
4) tegema teenuse osutamisel osakonnaga koostööd;
5) esitama vähemalt kord kvartalis teenuse osutamise kohta aruande, mis kirjeldab lapse heaolu lastekaitseseaduse paragrahvi 4 tähenduses;
6) tegema lapse isiklike kulude katteks kulutusi sotsiaalhoolekande seaduse paragrahvi 4511 lõikes 3 sätestatud ulatuses;
7) pidama arvestust ja esitama aruande lapse isiklike kulude kohta osakonna lastekaitse spetsialistile kord kvartalis. Teenuse osutamise ennetähtaegsel lõpetamisel tuleb aruanne esitada lepingu lõppemise seisuga;
8) teavitama osakonda viivitamatult lapse kadumisest, õigusrikkumisest, kontaktist politseiga, koolist väljalangemisest, tervisliku seisundi olulisest halvenemisest, surmast või muust lapsega seotud olulisest asjaolust;
9) küsima osakonnalt luba tegevusteks, mis eeldavad seadusliku esindaja nõusolekut, eelkõige reisimiseks koos teenust saava lapsega väljaspool Eestit, planeeritud operatsioonideks, lapse osalemiseks uurimisprojektides ja muudeks sarnasteks tegevusteks.
(3) Asendushooldusteenuse osutajal on õigus:
1) otsustada lapse tavahooldamisega seotud küsimusi (päevakava, kodused tööd, vaba aja veetmine ja muu sarnane);
2) saada osakonnalt lapse hooldamiseks vajalikku teavet.
§ 10. Lapse isiklike kulutuste katteks makstava toetuse suurendamine
(1) Osakonnal on õigus hoolduspere vanema avalduse alusel suurendada lapse isiklike kulutuste katteks makstavat toetust, kui see on vajalik lapse heaolu tagamiseks ja vajaduste rahuldamiseks.
(2) Lapse isiklike kulutuste katteks makstava toetuse suurendamine vormistatakse asendushooldusteenuse lepingu muudatusena, mille allkirjastab osakonna juhataja.
3. peatükk
Järelhooldusteenus
§ 11. Järelhooldusteenuse eesmärk ja sisu
Järelhooldusteenuse eesmärk on asendushoolduselt ja eestkostelt lahkuva isiku iseseisva toimetuleku ja õpingute jätkamise toetamine, tagades isikule eluaseme, vajaduspõhised tugiteenused ja toetused ning isiklike kulude katmise.
§ 12. Järelhooldusteenuse osutaja
Järelhooldusteenuse osutaja on isikule seni asendushooldusteenust osutanud juriidiline isik. Osakond võib järelhooldusteenust osutada ka tugiteenuseid ja toetusi andes, võimaldades isikul elada tema valitud eluruumis.
§ 13. Järelhooldusteenuse saaja
(1) Tartu linn tagab järelhooldusteenuse sotsiaalhoolekande seaduse paragrahvi 4516 lõikes 1 nimetatud täisealisele isikule üksnes tema soovil.
(2) Tartu linn võib tagada järelhooldusteenuse sotsiaalhoolekande seaduse paragrahvi 4516 lõikes 2 nimetatud täisealisele isikule üksnes tema soovil.
§ 14. Tasu järelhooldusteenuse osutamise eest
Järelhooldusteenusele suunatud isikule on teenus tasuta.
§ 15. Järelhooldusteenusele suunamine paragrahvi 13 lõikes 2 sätestatud juhul
Käesoleva määruse paragrahvi 13 lõikes 2 sätestatud juhul hindab järelhooldusteenusele suunamise vajadust sotsiaalhoolekande komisjon ja annab isiku järelhooldusteenusele suunamiseks arvamuse.
§ 16. Järelhooldusteenusele suunamine
(1) Järelhooldusteenuse vajadus ja teenuse osutamise viis lähtub juhtumiplaanist ning isiku sooviavaldusest. Järelhooldusteenusele suunamisel määratakse järelhooldusteenuse osutaja või fikseeritakse teenuse saaja elukoht.
(2) Isik kaasatakse järelhooldusteenuse vajaduse hindamise ja järelhooldusteenusele suunamise protsessi.
§ 17. Järelhooldusteenuse osutamise leping
(1) Järelhooldusteenuse osutamiseks juriidilise isiku poolt sõlmib osakonna juhataja juriidilise isiku ja teenuse saajaga lepingu.
(2) Järelhooldusteenuse osutamiseks isiku valitud eluruumis sõlmib osakonna juhataja teenuse saajaga lepingu.
(3) Lepingus määratakse osutatava teenuse täpsem sisu, kestvus, rahastamine ning poolte õigused ja kohustused.
(4) Lepingu lahutamatu osa on juhtumiplaan.
§ 18. Järelhooldusteenuse osutamine juriidilise isiku poolt
(1) Juriidiline isik lähtub järelhooldusteenuse osutamisel seaduses sätestatud nõuetest, tagab järelhooldusteenuse eesmärgi saavutamiseks vajalike tingimuste ja vahendite olemasolu ning toimingute tegemise.
(2) Järelhooldusteenust osutav juriidiline isik kohustub muuhulgas:
1) lähtuma teenuse osutamisel sotsiaalhoolekande seaduse paragrahvi 3 lõikes 2 sätestatud kvaliteedipõhimõtetest;
2) lähtuma teenuse osutamisel teenuse saajale koostatud juhtumiplaanist;
3) tegema teenuse saaja vajaduste muutumisel ettepanekuid juhtumiplaani muutmiseks ja osalema juhtumiplaani täiendamisel;
4) tegema teenuse osutamisel osakonnaga koostööd;
5) esitama vähemalt kord kvartalis aruande teenuse osutamise kohta, mis kirjeldab teenuse saaja heaolu;
6) tegema teenuse saaja isiklike kulude katteks kulutusi sotsiaalhoolekande seaduse paragrahvi 4511 lõikes 3 sätestatud ulatuses või võimaldama teenuse saajale vastavas ulatuses rahalisi vahendeid isiklikuks kasutamiseks;
7) pidama arvestust ja esitama aruande teenuse saaja isiklike kulude kohta osakonna lastekaitse spetsialistile kord kvartalis. Teenuse osutamise ennetähtaegsel lõpetamisel tuleb aruanne esitada lepingu lõppemise seisuga;
8) teavitama osakonda viivitamatult teenuse saaja teenuselt lahkumisest või teenuse katkendlikust kasutamisest, õigusrikkumisest, kontaktist politseiga, koolist väljalangemisest, tervisliku seisundi olulisest halvenemisest, surmast või muust teenuse saajaga seotud olulisest asjaolust.
(3) Järelhooldusteenuse osutamisel juriidilise isiku poolt kohustub teenuse saaja:
1) järgima järelhooldusteenuse osutaja kodukorda ja seal valitsevaid ühiselureegleid;
2) pidama arvestust talle isiklike kulude katteks antud rahaliste vahendite üle ja andma järelhooldusteenuse osutajale aruande esitamiseks vajaliku ülevaate nimetatud vahendite kasutamise kohta;
3) tegema asenduskodu ja osakonnaga koostööd teenuse osutamisel ning juhtumiplaani muutmisel ja täiendamisel.
(4) Teenuse saajal on õigus otsustada enda igapäevaeluga seotud küsimusi vastavalt oma võimetele ja olla kaasatud isemajandamisraha eelarve koostamisse.
§ 19. Järelhooldusteenuse osutamine isiku valitud eluruumis
(1) Järelhooldusteenuse osutamisel isiku valitud eluruumis kohustub osakond:
1) andma teenuse saajale toetust isiklike kulude katteks sotsiaalhoolekande seaduse § 4511 lõikes 3 sätestatud ulatuses;
2) andma teenuse saajale toetust eluruumi kasutamisega seotud kulude katmiseks lähtuvalt juhtumiplaanist ja eluruumi kasutamisega seotud tegelikest kuludest;
3) tagama teenuse saajale muud vajalikud tugiteenused ja toetused;
4) tagama teenuse saajale kontaktisiku ja võimaluse saada kontaktisikult nõustamist.
(2) Järelhooldusteenuse osutamisel isiku valitud eluruumis kohustub teenuse saaja:
1) kasutama saadud toetusi sihtotstarbeliselt;
2) esitama osakonnale aruande isiklike kulude katteks antud rahaliste vahendite kasutamise kohta lepingus kokkulepitud ajal;
3) teavitama osakonda viivitamatult õpingute lõppemisest;
4) teavitama osakonda viivitamatult elukoha vahetusest;
5) võimaldama osakonnal teha vähemalt kord aastas kodukülastuse;
6) tegema teenuse osutamisel osakonnaga koostööd.
(3) Teenuse saajal on õigus taotleda isiklike kulude katteks antava toetuse suurendamist.
§ 20. Järelhooldusteenuse osutamise lõppemine
(1) Järelhooldusteenuse osutamine lõpetatakse:
1) kui teenuse saaja ei vasta enam järelhooldusteenuse saamiseks seaduses sätestatud nõuetele;
2) kui teenuse osutamine ei ole võimalik teenuse saajast tingitud põhjustel, eelkõige juhul, kui teenuse saaja ei täida temaga sõlmitud lepingut või järelhooldusteenuse osutaja kodukorda ja järelhooldusteenuse osutaja juures valitsevaid ühiselureegleid;
3) muul põhjusel, mis välistab teenuse osutamise.
(2) Järelhooldusteenuse osutamise lõpetamisest teatab teenuse saajale osakonna juhataja kirjalikult.
4. peatükk
Rakendussätted
§ 21. Perekonnas hooldamise lepingute kehtivus
Sotsiaalhoolekande seaduse kohaselt enne 1. jaanuari 2018. a sõlmitud perekonnas hooldamise lepingud kehtivad lepingus nimetatud tähtaja lõpuni muudatusteta, kui lepingu pool ei taotle varasemat lepingu lõpetamist.
§ 22. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. mail 2021. a.