Protokoll: Revisjonikomisjoni koosolek

Päevakorras:
1. Tartu linna arengukava 2018-2025 muutmisettepanekute ning eelarvestrateegia aastateks 2022-2025 heakskiitmine ja avalikule väljapanekule suunamine
2. Huvihariduse ja huvitegevuse täiendav toetus 2021. aasta suveks
3. Huvihariduse ja huvitegevuse tegevustoetus 2022. aastaks
4. Informatsioon avalike teenuste kaardistamise ja hindamise kohta
5. Kohal algatatud küsimused


1. Tartu linna arengukava 2018-2025 muutmisettepanekute ning eelarvestrateegia aastateks 2022-2025 heakskiitmine ja avalikule väljapanekule suunamine

Kuulati abilinnapeade Gea Kangilaski ja Reno Laidre ettekannet.

Pikemalt selgitati rahulolu-uuringu läbiviimist, üldist majanduslikku olukorda, maksumaksjate arvu, keskmist palka 2020. a ning 2021. a, eelarvestrateegia eesmärke ja eelarvestrateegia põhinäitajaid.

Indrek Kuusk selgitas eelarve prioriteete tulenevalt arengukavast. Eelarvestrateegia protsess algab linnavalitsuse osakondade ettepanekutest, mis on tehtud vastavalt arengukavale, selgitatakse reaalsed ja pakilised vajadused lähtuvalt linna huvidest ning poliitilistest eelistustest. Rahandusosakond kogub ettepanekud kokku ning esitab need linnavalitsusele, kus toimuvad arutelud ja valikud, mis mahuvad linna finantsvõimekuse raamidesse. Linnavalitsus esitab ettepanekud volikogule ja avalikule väljapanekule.

Kaja Tarto rõhutas vajadust ventilatsioonisüsteemide väljaehitamiseks koolides ja lasteaedades, mille tempo ei ole piisav.

Nikolai Põdramägi tõi esile vajaduse lahendada Tamme kooli ja lasteaia ruumiprobleem ning tegi ettepaneku kaaluda võimalusel Tammelinna uue koolimaja või kool-lasteaia ehitamist.

Gea Kangilaski selgitas, et probleeme on ka teistes piirkondades, kus piirkonnakoolid ei kata vajadusi.

Andrus Punt tegi ettepaneku Tamme kooli ruumiprobleemid lõpuni läbi arutada.

Tiia Teppan tegi ettepaneku lähtuda koolivõrgu ümberkorraldamise kavast.

Asko Tamme tõi välja, et haridusosakonna andmetel 12% Tamme kooli õpilastest ei ela kooli piirkonnas.

Otsustati:
1.1. toetada eelnõu suunamist avalikule väljapanekule
(otsustatud ühehäälselt).


2. Huvihariduse ja huvitegevuse täiendav toetus 2021. aasta suveks

Kuulati abilinnapea Asko Tamme ettekannet.

Asko Tamme selgitas, et tegemist on lisameetmega neile, kes Covid-19 tõttu on kahju kandnud.

Tiia Teppan tegi ettepaneku lähtuda toetuse andmisel nn pearahast.

Andrus Punt soovis teada, kes kuuluvad komisjoni, mis otsustab toetuse maksmise ning palus see info abilinnapeal esitada volikogu istungil.

Otsustati:
2.1. toetada otsuse vastuvõtmist volikogus
(poolt 5, vastuhääli ei olnud, erapooletuid 3).


3. Huvihariduse ja huvitegevuse tegevustoetus 2022. aastaks

Kuulati abilinnapea Asko Tamme ettekannet.

Kultuuriosakonnas on ettevalmistamisel uus üldine määrus, mis valmib 2022. a sügiseks ja mida hakatakse rakendama 2023. a. Edaspidi hakatakse toetust maksma õppeaasta kohta, mitte kalendriaasta kohta.

Kaja Tarto tegi ettepaneku vähemalt kord aastas kontrollida huvikoolides osalemist.

Komisjoni liikmed tegid ettepaneku uut toetuste maksmise määrust tutvustada revisjonikomisjonis.

Otsustati:
3.1. toetada määruse vastuvõtmist volikogus;
3.2. uut toetuste maksmise määrust tutvustada revisjonikomisjonile
(poolt 8, vastuhääli ei olnud).


4. Informatsioon avalike teenuste kaardistamise ja hindamise kohta

Kuulati avalike teenuste arendusjuht Eveli Punga ja linnasekretär Jüri Mölderi ettekannet.

Jüri-Ott Salm saatis kirjalikult oma küsimused ning palus vastused kanda protokolli.
1) kas neid andmeid on võrreldud mõne teise omavalitsuse või riiklikult koostatud ülevaadetega - millised on erinevused?
2) Mil moel neid teenuseid linnakodanikele kommunikeeritakse?
3) Teenuste arendamisega tegeleb 16 inimest - kas nad tegutsevad täiskohaga või osalise koormusega? Kas võib eeldada, et see koormus väheneb peale kaardistamise ja hindamise läbiviimist? Kas need inimesed tegelevad ka otseselt teenuste osutamisega või üksnes korraldusliku poolega? Kui selline koormus peaks olema täiskohaga ja püsima, näib see väga suure mahuna.

Jüri Mölderi kirjalikult esitatud vastused:
Kas neid andmeid on võrreldud mõne teise omavalitsuse või riiklikult koostatud ülevaadetega - millised on erinevused?
Teenuste loetelu on statistilisest vaatest keeruline võrrelda teiste omavalitsustega, sest valdavalt on omavalitsused ära kaardistanud oma kohustuslikud otsesed avalikud teenused, mis on üldjoontes kõigil kohalikel omavalitsustel ju analoogsed. Meie teenuste kaardistus on aga olnud laiem. Põhjaliku kaardistuse on teinud ka Tallinn, kelle teenuste loetelu on hästi kättesaadav veebilehelt: https://www.tallinn.ee/teenused Meil ei ole hetkel andmeid, millised on nt Tallinna kaardistatud teenuste osakaalud, kui palju osutatakse kohustuslikke ja kui palju vabatahtlikke teenuseid. Küll aga teame, et Tallinnal on kaardistatud ligikaudu 600 teenust, mida osutavad Tallinna erinevad ametid ja allasutused. Samas suurusjärgus on ka Tartu linna erinevate teenuse osutajate (linnavalitsus, koolid, lasteaiad, Linnatransport, Tartu Kalmistud, sotsiaalhoolekandeasutused, linnaga seotud ühingud jne) poolt osutatavate teenuste arv.

Mis moel neid teenuseid linnakodanikele kommunikeeritakse?
Täna kommunikeerime me teenused läbi ametliku veebi tartu.ee. Teenustega seotud operatiivinfot, näiteks millal hakkab taotluste vastuvõtt süvamahutite rajamise toetuse saamiseks, jagatakse tartu.ee uudistes, läbi pressiteadete ja Tartu sotsiaalmeediakanalites. Tulevikus on kõik linna teenused koondatud linnaportaali ja lisaks kaasatakse omavalitsuste teenuseid ka riiklikku sündmusteenuste portaali, kus kindla elusündmusega seotud riiklikud ja kohaliku omavalitsuse teenused kuvatakse ühtse grupina, et inimene leiaks kõik konkreetse sündmusega seotud teenused hõlpsasti üles.

Teenuste arendamisega tegutseb 16 inimest - kas nad tegutsevad täiskohaga või osalise koormusega? Kas võib eeldada, et see koormus väheneb peale kaardistamise ja hindamise läbiviimist? Kas need inimesed tegelevad ka otseselt teenuste osutamisega või üksnes korraldusliku poolega? Kui selline koormus peaks olema täiskohaga ja püsima, näib see väga suure mahuna.
Avalike teenuste arendamise meeskonda (ATAM) koosseisus on 15 teenistuskohta, millest hetkel on täidetud 9,7 kohta. ATAM ei ole linnavalitsuse struktuuri mõttes eraldiseisev struktuuriüksus aga selle alla on koondatud linnakantselei teenistuskohad, mille ülesandeks on erinevate teemavaldkondade linnavalitsuse osakondade ja asutuste ülene koordineerimine ja korraldamine. ATAM-i teenistujad aitavad ellu viia teenuste arendusprojekte ja igapäevase teenuste osutamisega ise ei tegele. Nimetatud teenistuskohtade profiilid on väga erinevad. Näiteks andmekaitsejuht korraldab igapäevaselt kogu meie süsteemi andmekaitsevaldkonna tegevusi, s.h nõustab linnavalitsust ja kõiki allasutusi ning ka meie kliente andmekaitseküsimustes ning annab oma sisendi uute süsteemide-protsesside planeerimisse. Ruumiandmete spetsialistid loovad töölaudu ja rakendusi teenuste osutamiseks, nt tänavavalgustuse juhtimiseks, ühistranspordi kvaliteedijärelevalveks, järelevalveosakonnale heakorrajuhtumite menetlemiseks ja paljudeks muudeks otstarveteks. Üks nende viimase aja töömahukamaid projekte on olnud näiteks üldplaneeringu digiraamatu loomine. Teenuste arendusjuhid (4) aitavad osakondadel ja asutustel teenuseosutamise protsesse analüüsida, koostada IT lähteülesandeid ja pakuvad keerukamates projektides projektijuhtimise teenust. Nemad on ka selles mõttes kõige otsesemalt ja vahetumalt seotud teenuste arendamisega, teistel teenistuskohtadel on igapäevaselt täita oma valdkonna spetsiifilised ülesanded ja nad panustavad teenuste arendamisse nende tegevusvaldkonnaga seotud puutepunkti tekkimisel. Oluline on aga, et nad kõik töötaksid kogu aeg ühes inforuumis ühtse meeskonnana – sellest ka selline üksuse nimetus. ATAM-i koormus suurenes pärast kaardistamise ja hindamise läbiviimist, sest hindamise käigus arutati ka võimalusi teenuse arendamiseks, sh kvaliteedi tõstmiseks. See tõi ATAM-i töölauale mitmeid teenusprotsesside optimeerimise, IT rakenduse loomise või uuendamise projekte. Ja uute projektide järjekord ukse taga on pikk.
Lõpetuseks selgitan veelkord, et ATAM tekkis linnakantselei erinevate olemasolevate teenistuste ja teenistuskohtade (kõik infosüsteemide arendamise, ruumiandmete ja info- ning küberturbe küsimustega seotud töökohad, välisprojektide teenistuse töökohad, asjaajamisteenistuse dokumendihalduse peaspetsialisti töökoht, välisabivahendite projektijuhi ja andmekaitsejuhi töökohad) ümberkorraldamise tulemusena. Pidasime oluliseks koondada kõigi spetsialistide rollist tulenevad vajalikud tegevused teenuste arendamisel ühtseks ja terviklikuks protsessiks. See annab võimaluse läheneda teenuste arendamise protsessile senisest süsteemsemalt. Uue meeskonna loomine võimaldab senise killustatud lähenemise asemel avalikke teenuseid terviklikult andmete, protsesside, tehnoloogia, kasutatavuse ja turvalisuse aspektidest lähtuvalt käsitleda.

Informatsioon võeti teadmiseks.


5. Kohal algatatud küsimused

Otsustati:
5.1. järgmine revisjonikomisjoni koosolek toimub 2. septembril järgmise päevakorraga:
5.1.1. Informatsioon koroonaviiruse levikust tingitud majanduslikest kuludest;
5.1.2. Informatsioon linnaeelarve täitmisest 2021. a I poolaastal;
5.1.3. Informatsioon linnavalitsuse reservfondi kasutamisest