| TARTU LINNAVALITSUS | |
| ISTUNGI PROTOKOLLI KANTAV OTSUS | |
| Tartu |
20. november 2023. a. nr LV-IP-0163 |
| Tartu Linnavolikogule määruse "Tartu linna 2024. aasta eelarve" eelnõu esitamine | |
| KUULATI: | Meelis Luhti ettekannet |
| OTSUSTATI: |
1. kiita heaks ja esitada linnavolikogule määruse "Tartu linna 2024. aasta eelarve" eelnõu.
2. Ettekandjaks linnavolikogus määrata abilinnapea Meelis Leidt. |
| Juhataja: | |
| Protokollija |
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktide 1 ja 8, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 23 lõike 2 ning Tartu Linnavolikogu 11. juuni 2020. a. määruse nr 96 „Tartu linna eelarve koostamise, täitmise ja finantsjuhtimise kord“ § 37 punktide 1, 2 ja 3 alusel.
§ 1. Tartu linna 2024. aasta eelarve
Tartu linna 2024. aasta eelarve kogumaht on 305 529 056 eurot, eelarve võetakse vastu vastavalt lisale.
§ 2. Kohustuste võtmise lubamine
(1) Linnavalitsusel lubatakse võtta laenu või emiteerida võlakirju kokku kuni 42 800 000 euro ulatuses.
(2) Linnavalitsusel lubatakse võtta lühiajalist arvelduslaenu 2024. aasta jooksvate kulude katteks kuni 10 000 000 euro ulatuses.
(3) Linnavalitsusel lubatakse võtta laenu välisabi vahenditega rahastatavate projektide sildfinantseerimiseks kuni 6 000 000 euro ulatuses.
§ 3. Muud eelarve vastuvõtmisega samaaegselt tehtavad otsused
Välisabi vahenditega rahastatavate projektide sildfinantseerimise suurimaks lubatud mahuks määratakse 6 000 000 eurot.
§ 4. Reservfond
Reservfondi suuruseks määratakse 500 000 eurot.
§ 5. Kaasava eelarve osa suurus
Kaasava eelarve osa suurus 2024. aasta eelarve koostamisel on 200 000 eurot ja ühe kaasava eelarve objekti maksumuse ülemmäär on 100 000 eurot.
§ 6. Toetusemeetmete mitte avamine 2024. a ja määruse osaline kehtetuks tunnistamine
(1) 2024. aasta eelarves ei ole vahendeid järgmiste toetuste andmiseks:
1) Tartu Linnavolikogu 11. aprilli 2013. a määrusega nr 91 "Korteriühistule rattaparkla ja jäätmemaja ehitamise või süvakogumismahuti paigaldamise toetuse andmise kord" kehtestatud toetus rattaparkla ja jäätmejaama ehitamiseks või süvakogumismahuti paigaldamiseks;
2) Tartu Linnavolikogu 11. mai 2017. a määrusega nr 135 "Konverentsi toetus" kehtestatud toetus konverentsitoetuse kevadiseks toetusvooruks;
3) Tartu Linnavolikogu 12. oktoobri 2017. a määrusega nr 151 "Restaureerimistoetus" kehtestatud restaureerimistoetus;
4) Tartu Linnavolikogu 21. veebruari 2019. a määrusega nr 55 "Digitaliseerimise toetus" kehtestatud tootmise ja teenuse digitaliseerimise toetus;
5) Tartu Linnavolikogu 17. aprilli 2019. a määrusega nr 59 "Kultuuri valdkonna toetused" kehtestatud kultuuri arengutoetus;
6) Tartu Linnavolikogu 04. detsembri 2020. a määrusega nr 122 "Mobiilsusteotus" kehtestatud mobiilsustoetus välislähetuseks ja mobiilsusteotus väliseksperdi toomiseks Tartusse.
(2) Tartu Linnavolikogu 10. mai 2012. a määruse nr 67 "Tervishoiuteenuste osutamisega soetud kulude hüvitamise kord" paragrahvid 1-3 tunnistatakse kehtetuks.
§ 7. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2024. a.
Õiend
Tartu Linnavalitsuse istungi protokolli kantava otsuse eelnõu "Tartu Linnavolikogule määruse "Tartu linna 2024. aasta eelarve" eelnõu esitamine " juurde
- 2024. aasta eelarves kavandatud tegevustega liigutakse edasi Tartu linna arengustrateegiast "Tartu 2030" tuleneva visiooni ning arengukavas 2018-2026 sätestatud eesmärkide poole, mis hoiavad silme ees sihti - parandada linlaste elukvaliteeti ning muuta Tartu atraktiivsemaks nii investoritele kui ka linna külalistele.
2024. aasta eelarve põhieesmärgid on:
- Hea hariduse kättesaadavuse tagamine. Eesmärk on arengukavas toodud väljakutsetest tulenevalt olemasolevate lasteaedade ja koolihoonete ning nende mängu- ja spordiväljakute ning staadionite ajakohastamine eesmärgiga tagada turvalise füüsilise ja vaimse õppekeskkonna loomine õppeasutustes. Jätkatakse koolide ja lasteaedade rekonstrueerimise kava elluviimist (Karlova Kooli, Helliku ning Tähtvere lasteaedade renoveerimine, mitme lasteaia rühmaruumide remont ja territooriumi korrastamine), nüüdisaegse õpikäsitluse juurutamist, õppijaid toetava tugisüsteemi arendamist, õppijate arengu mitmekesistamist.
- Kultuuri ja spordi väärtustamine. Tartu on 2024. aastal Euroopa kultuuripealinn ning linnavalitsus soovib muuta Tartu kõige nähtavama ja põnevama programmiga Euroopa kultuuripealinnaks. Kultuuripealinna programm on avaldatud veebilehel Tartu2024.ee, kuhu lisandub järjepidevalt uusi üritusi ja informatsiooni. Südalinna kultuurikeskuse rajamiseks on juba sõlmitud finantseerimise ja projekteerimise lepingud ning jätkub töö keskuse ettevalmistamise ja planeeringutega.
- Tartu kui hooliva linna eesmärkide täitmine. Eesmärk on tagada igale tartlasele tema vajadusest lähtuvad kvaliteetsed sotsiaal- ja tervishoiuteenused, edendada Tartu tervishoiu ja sotsiaalhoolekande arenduskeskuseks ka väljaspool linna piire, kujundada tervist väärustav eluhoiak, ennetada sotsiaalprobleeme, tagada abivajajatele nende elukvaliteeti parandavate teenuste kättesaadavus ning soodustada kodanikualgatust. Tartu viib ellu riigi algatatud hooldereformi tagades kõikidele eakatele väärika hooldekodu koha.
- Elukeskkonna parandamine. Jätkub jalg- ja jalgrattareede rajamine, teedevõrgu arendamine ja korrashoiu tagamine, keskkonnasäästlik ja mugav ühistransport, haljasalade ja parkide väärtustamine ja arendamine. Linna kliimakava üks eesmärkidest on parandada inimeste tervist ja heaolu näiteks läbi parema õhukvaliteedi võika tervislikke eluviise toetades.
- Kliimamuutuste leevendamine. Linnad katavad umbes 3% kogu maismaast, kuid toodavad üle 70% kasvuhoonegaaside heitest. Seepärast peavad linnad ja nende kodanikud otsima lahendusi praegusele kliimakriisile. Tartu valiti ainsa Eesti linnana Euroopa Komisjoni missiooni "100 kliimaneutraalse ja arukat linna aastaks 2030" ning jätkab liikumist kliimaneutraalsuse poole. Olulised märksõnad on keskkonnahoidlik liikuvus, energiatõhusus, roheline linnaplaneerimine ja keskkonnahoidlik linnakeskkond, tartlaste keskkonnateadlikkuse suurendamine, Tartu kui ainult rohelist elektrit tarbiv linn.
- Elurikkuse suurendamine. Rohealad ja puudega kaetus on linnade rohelise taristu tähtsad elemendid, mis toovad inimestele kasu nii ökoloogilises, sotsiaalses kui ka majanduslikus mõttes. Alustatakse haljastuse kava koostamist, mille lõppeesmärk on omavahel ühendusteedega seotud linna rohealade võrgustik, mida hooldatakse kohalike liikide vajadusi arvesse võttes ning eraaiad, mille omanikud on teadlikud ja rakendavad kohalikke liike soosivaid praktikaid.
- Teadmistepõhise ettevõtluse arendamine. Jätkatakse koostööd ettevõtjate ja Tartu kõrgkoolidega, toetatakse inkubatsioonitegevusi ja rohekiirendit.
2024. aasta eelarve maht on 305,5 miljonit eurot, mis on 2% suurem kui 2023. aasta täpsustatud eelarve. Eelarve mahust 77% on kavandatud põhitegevuse, 19% investeerimistegevuse ning 4% finantseerimistegevuse kuludeks. Põhitegevuse tulem paraneb aasta 5 miljoni võrra jõudes 2024. aasta 4,2 miljoni euroni. Eelarvedefitsiit on 45,9 miljonit eurot.
Laenuraha kaasatakse eelarveaastal 42,8 miljoni euro ulatuses, millest 12,8 miljonit eurot kulub olemasolevate võlakohustiste refinantseerimiseks ning 30 miljonit eurot uute investeeringute rahastamiseks. Võlakohustiste teenindamiseks kavandatud kulud kasvavad pea kaks korda jõudes 8,5 miljoni euroni. 2024. aasta lõpuks on linna laenukohustised kokku 169,3 miljonit eurot ning netovõlakoormus 169,2 miljonit eurot moodustades põhitegevuse tuludest 71%. Sellega ollakse KOFS-is ajutiselt lubatud netovõlakoormuse ülemmäära (80%) piires.
Tulud
Linna 2024. aasta põhitegevuse tulude eelarve on 238,1 miljonit eurot, mis käesolevaks aastaks planeerituga võrreldes kasvab 10,8 miljoni euro ehk 5% võrra. Tartu linna suurim tuluallikas on üksikisiku tulumaks, mille eelarve moodustab 138,2 miljonit eurot suurenedes aastaga 15,2 miljoni euro ehk 12% võrra. Tulumaksu laekumise kasv tuleneb peamiselt palgataseme tõusust ning kohalike omavalitsuste rahastamissüsteemi muudatustest. Riiklikest maksudest laekub linna eelarvesse maamaksu 13% enam ehk 2,2 miljonit eurot.
Kohalikest maksudest kogutakse linnaeelarvesse reklaammaksu, teede ja tänavate sulgemise ning parkimistasude laekumisest 2,4 miljonit eurot, mis moodustab vaid 1% linna tegevustuludest. Eelmainitud maksude tulu kasvab aastaga 0,3 miljoni euro võrra.
Linna hallatavate asutuste kaupade ja teenuste müügitulu suureneb 2024. aasta eelarves 10% jäädes 28,5 miljoni euro tasemele, riigilt ja muudelt institutsioonidelt saadavaid toetuseid on planeeritud 10% vähem, 66 miljonit eurot, ning muid tegevustulusid -12% ehk 0,8 miljonit eurot.
Investeerimistegevuse tuludeks on 2024. aasta eelarvesse planeeritud 8,8 miljonit eurot, mis 2023. aasta eelarvega võrreldes väheneb -33%. Põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine 7,5 miljonit eurot jaguneb: 3 miljonit eurot jalgrattateede põhivõrgu rajamiseks kesklinna, 2 miljonit eurot Südalinna Kultuurikeskuse rajamisega seotud tegevusteks, 1 miljon eurot Sõpruse silla rekonstrueerimiseks, 0,8 miljonit eurot Tähtvere lasteaia renoveerimiseks, 0,5 miljonit eurot Tähtvere Spordipargi olmehoone rajamiseks ning 0,2 miljonit eurot linnalooduse projektile "Elurikkuse rohering". Põhivara müügist kavandavat tulu on eelarves 1 miljon eurot ning finantstulu 0,3 miljonit eurot.
Kulud
Põhitegevuse kuludeks on kavandatud 233,9 miljonit eurot, mis moodustab 77% 2024. aasta eelarvest. Kulud kasvavad võrreldes käesoleva aasta täpsustatud eelarvega 3% ehk 5,8 miljoni euro võrra. Põhitegevuse kuludest moodustavad üle poole tööjõukulud, mis kasvavad 2,5% ehk 119,1 miljoni euroni, kulude varasemast tagasihoidlikum kasv on tingitud madalamast õpetajate palgatõusust. Majandamiskulud vähenevad 1% ehk 0,7 miljoni euro võrra jõudes 79,2 miljoni euroni. Antavateks toetusteks on eelarvesse kavandatud 13% kasv moodustades eelarves 35,1 miljonit eurot, ca 4-miljonilisest kasvust enam kui pool kulub kultuuripealinna toetuseks. Muude tegevuskulude all planeeritud reservfond väheneb 38% ehk 0,3 miljonit eurot jäädes 2024. aasta eelarves 0,5 miljoni tasemele.
2024. aasta eelarvesse planeeritakse kokku investeeringuid 58,8 miljonit eurot moodustades pea viiendiku linna eelarve mahust. Investeeringute eelarve maht väheneb võrreldes eelneva aastaga 3,6%. Eelarveaasta suuremad investeeringuobjektid on seotud hariduse, teede ja tänavate ning üldise heakorraga. Mahukamad investeeringuobjektid hõlmavad:
- Karlova Kooli (Lina 2) renoveerimine 5,7 miljonit;
- lasteaed Hellik (Aardla 138) ehitamine 5,0 miljonit;
- Sõpruse sild 5,0 miljonit;
- jalgrattateede põhivõrk 3,8 miljonit;
- Tähtvere lasteaia rekonstrueerimine 3,4 miljonit;
- Põhja puiestee ja Muuseumi tee ehitus 2,9 miljonit;
- Südalinna kultuurikeskus 2,2 miljonit;
- Puiestee tänava (Roosi-Paju) renoveerimine 1,2 miljonit;
- Tähtvere Spordipargi olmehoone rajamine 1 miljon;
- Sotsiaalüürimaja (Tüve 6) rajamine 1 miljon.
Eelarve põhinäitajad
 | 2022 täitmine | 2023 eelarve | 2024 eelarve | muutus | |
|---|---|---|---|---|---|
% | eurot | ||||
| Põhitegevuse tulud | 204,9 | 227,2 | 238,1 | 4,8 | 10,8 |
| Põhitegevuse kulud | -187,5 | -228,1 | -233,9 | 2,5 | 5,7 |
| Põhitegevuse tulem | 17,4 | -0,9 | 4,2 | -541,9 | 5,1 |
| Investeerimistegevuse tulud | 8,3 | 13,0 | 8,8 | -32,6 | -4,2 |
| Investeerimistegevuse kulud | -37,9 | -61,0 | -58,8 | -3,6 | -2,2 |
| Investeerimistegevuse tulem | -29,6 | -48,0 | -50 | 4,2 | -2 |
| Laenukohustiste võtmine | 16,0 | 50,8 | 42,8 | -15,7 | -8 |
| Laenukohustiste tasumine | -9,8 | -9,8 | -12,8 | 31,2 | -3,0 |
| Finantseerimistegevus | 6,2 | 41,0 | 30,0 | -26,9 | -11,0 |
| Likviidsete varade muutus | -5,2 | -7,9 | -15,9 | 101,1 | -8,0 |
| Eelarve tulem | -12,2 | -48,9 | -45,9 | -6,2 | 3,0 |
| Eelarve kogumaht | 235,1 | 298,9 | 305,5 | 2,2 | 6 |