Protokoll: Keskkonnakomisjoni koosolek

Päevakord:
1. Tartu linna 2023. a I lisaeelarve
2. Kohapeal algatatud küsimused
3. Tutvumine Tartu Loodusmajaga
4. Rattaring Tartu linnas „Praegune ja tulevane linnaruumi olukord“

1. Tartu linna 2023. a I lisaeelarve
Kuulati rahandusosakonna juhataja Meelis Luha ettekannet, komisjoni liikmete küsimusi ja Meelis Luha ning Raimond Tamme vastuseid neile.

Komisjonile anti ülevaade lisaeelarve koostamise põhjustest, tuludest ja kuludest, kulude jaotusest tegevusvaldkondade kaupa ning suurematest muudatustest investeerimistegevuses. Tartu linna 2023. aasta esialgse eelarve kogumaht on 273 825 040 eurot. Linna esimese lisaeelarve mahuks on kavandatud 21 219 057 eurot, sealhulgas avatakse eelmisel aastal kasutamata jäänud vahendeid 5 259 899 eurot. 2023. aasta täpsustatud eelarve kokku on 295 044 097 eurot.
Lisaeelarve koostamise vajaduse on põhjustanud asjaolud, et selgunud on 2023. aasta riigieelarvest Tartu linnale eraldatud summad, 2022. aasta kasutamata jäänud vahendid, vajadus suunata täiendavaid vahendeid investeeringutesse, vajadus teha eelarves väljaminekute majandusliku sisu lõikes ümberpaigutusi. Eelarveaasta jooksul on laekunud sihtotstarbelisi toetusi, mida esialgses eelarves pole kavandatud. Lisaeelarvega suurendatakse nimetatud toetuste võrra nii linna sissetulekuid kui ka toetuse andja määratud otstarbel toetuse arvelt tehtavaid väljaminekuid.

Komisjoni liikmete küsimused puudutasid peamiselt linnavalitsuse edasist finantstegevust, pikemaid majandusprognoose, plaanitud tegevuste ärajäämise või kärpimise põhjuseid, Tähtvere skateparki, Viljandi mnt ja Ravila tn ristmiku rekonstrueerimisel tänavaäärsete puude mahavõtmist.

Komisjon võttis info teadmiseks.

2. Kohapeal algatatud küsimusi ei olnud.

3. Tutvumine Tartu Loodusmajaga
Tartu Loodusmaja külastuskeskuse juht Anna-Grete Joamets viis komisjoni liikmetele läbi ekskursiooni loodusmajas ja selle pargis, tutvustas hoonet, pakutavaid teenuseid, õpitube ning loodushariduslikke tegevusi.

Komisjon võttis info teadmiseks.

4. Rattaring Tartu linnas „Praegune ja tulevane linnaruumi olukord“
Rattaringil osalemiseks ei olnud süsteemitõrke tõttu võimalik kasutada linnarattaid. Kuna koosolekule tulnutest oli oma ratas ainult Mart Hiobil ja koosoleku protokollijal, jäi ühine rattaring ära. Rattaringi marsruudil Tähe tn-Õnne tn-Sõpruse sild-Anne kanali ja jõe vahel (tugivõrk)-Fortuuna tn-Narva tn-jõe kallas-Vabaduse sild-Vabaduse pst-Raekoja plats läbis Mart Hiob üksinda.

Rattaringil tuli välja, et olemasolev olukord Tartu üldplaneeringuga kavandatud rattateede põhivõrgul on tänasel päeval üldiselt ebarahuldav. Probleeme rattaga liiklemisel oli enamikul valitud tänavatest.

Tähe tänava alguses on paremal pool rattaraja märgistus kõnniteel, kuid selle lõpp on tähistamata ning ülejäänud osas peaks rattur Tähe tänaval liikuma sõiduteel. Õnne tänaval on autoliikluse tihedus väike ja rattaradade puudumine raskendab rattaga liikumist vaid parkivate autode tõttu. Õnne tänaval ei ole võimalik rattaga kõnniteel liigelda. Õnne tänavalt Sõpruse silla rattarajale saamine on tähistamata ja ilma ratta seljast maha tulemata ei ole võimalik seaduskuulekalt lõiku läbida. Sõpruse silla rattarada on kitsas ja auklik, kuid isegi seal sõidetakse juba tänasel päeval rattaga mõlemas suunas. Nii et otsus Sõpruse silla projektis määrata kahesuunalised rattateed kummalegi poole silda on õige. Kõige paremini sõidetav lõik valitud marsruudil oli Emajõe ja Anne kanali vaheline kergliiklustee, mis on piisava laiusega. Rattad ja jalakäijad on tähistusega eristamata ning seetõttu võib tekkida liiklusohtlikke olukordi. Kuna üldplaneeringu kohaselt on tegemist rattateede tugivõrguga, ei ole tähistamist tõenäoliselt enne plaanis, kui tekib mõni tõsisem konflikt. Fortuuna tänava ääres kulgeb kergliiklustee jõe ääres ning lahendamata on Fortuuna tänavale jõudmine Fortuuna tänaval endal puudub võimalus rattaga sõita Narva tänava suunas. Narva tänaval on tähistatud kahesuunaline rattatee jõe poolse kõnnitee servas. Rattatee on kahesuunalise liikluse jaoks liiga kitsas. Vabaduse silla ületamine on ratturitele tehtud keeruliseks, sest sillal on vaid ühesuunalised rattateed ning silla otstes tee poole vahetamiseks tuleb teha järskude tagasipööretega ring silla alt. Vabaduse puiestee, Laia ja Emajõe tänava ristmik on rattaga vanalinna poole sõitjale väga raskesti läbitav. Valida tuleb silla alt ringi tegemise ja teist korda foori järel ootamise ning kõnni- või sõiduteel sõitmise vahel. Rattarada on sillalt suunatud Laia tänava kõnniteele, kus aga edasi rattaga sõita ei tohi. Vabaduse puiesteel rattateed puuduvad ning ratturid sõidavad kas sõiduteel, kõnniteedel või Vabaduse puiestiku pargiteedel. Kaarsilla otsa juures ei ole rattateid ega -radu.

Üldine hinnang üldplaneeringus määratud rattateede põhivõrgu tänasele seisule on ebarahuldav. Linn on asunud olukorda muutma, kuid lisaks suurtele kavandatud ümberehitustele vanalinna piirkonnas oleks mõistlik lahendada rataste liikumine lihtsamate vahenditega – märgistuse, siltide ja postidega – ka vanalinna piirkonnast välja jäävatel tänavatel. Mitmel pool on ruum rattaraja märgistamiseks isegi olemas, kuid see on tähistamata. Lihtsate vahenditega saaks olukorda jõuliselt parandada. Linnale tuleks teha ettepanek analüüsida üldplaneeringuga määratud rattavõrgu olukorda ning tuvastada kohad, kus saaks muudatusi teha ilma suuremate ümberehitusteta.