Korraldus nr.489


TARTU LINNAVALITSUS
KORRALDUS

Tartu	07. juuni 2024. a. nr 489
Teemandi, Päevakivi ja Oti tänavate vahelise ala detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine

Tartu linnale on esitatud detailplaneeringu algatamise taotlus eesmärgiga liita Päevakivi tn 2//4 (79301:001:1324), Päevakivi tn 6 (79301:001:1320), Päevakivi tn 8 (79301:001:1319), Tiitsu tn 3 (79301:001:1322), Tiitsu tn 4 (79301:001:1323), Tiitsu tn 5 (79301:001:1333), Oti tn 4 (79301:001:1321) ja Tiitsu tänav (

79301:001:1340)

krundid ning määrata ehitusõigus ärihoone rajamiseks. Ehitisealuseks pinnaks soovitakse määrata ligikaudu 22 000 m².

Planeeringust huvitatud isik on Karbiid OÜ.

Planeeringuala suurusega ligikaudu 56 000 m² asub Ränilinna linnaosas Lääneringtee ääres. Planeeringualale ulatub vähesel määral avalikult kasutatava tee kaitsevöönd (riigile kuuluva Lääneringtee T28). Ala on hoonestamata.

Naaberkrundil Raudtee tn 100 asub ehitisregistri andmetel kõrvalhoone ehitisealuse pinnaga 144 m² ja puurkaev, mille sanitaarkaitsevöönd (50 m) ulatub planeeringualale ligikaudu 1500 m² suuruse alana.

Asjaolud

lal kehtib

Tartu Linnavalitsuse 02.05.2023 korraldusega nr 471

kehtestatud

Ringtee tn 83, Ringtee tn 89 ja Raudtee tn 114b kruntide ning lähiala detailplaneering

, millega on määratud nimetatud kruntidele ehitusõigus ärihoonete ehitamiseks ehitisealuse pinnaga kokku kuni 16 500 m². Planeeringuga on sätestatud kohustus korraldada parima arhitektuurse lahenduse leidmiseks vähemalt kolme kutsutud osalejaga arhitektuurivõistlus kvartalite kaupa.

Detailplaneeringut on asutud ellu viima,

moodustatud on krundid, osaliselt on ellu viidud ehitusõigus, sh on asutud välja ehitama tänavaid

Vastavalt planeerimisseaduse § 140 lg 7 tuleb detailplaneeringu muutmiseks koostada uus sama planeeringuala hõlmav detailplaneering, lähtudes seaduses detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõuetest.

Kehtiva detailplaneeringu kohaselt on ala jagatud kvartaliteks, sh on sätestatud kohustus korraldada minimaalselt ühe kvartali ulatuses arhitektuurivõistlus. Arvestades asjaolu, et soovitud detailplaneeringu ala hõlmab kehtivast detailplaneeringust terve kvartali, sh ehitusõigus soovitakse muuta kogu kvartali ulatuses, soovitu ei too kaasa muudatusi ülejäänud alal ning võimaldab kehtiva detailplaneeringu ellu viia kehtima jäävas osas, asub linn seisukohale, et uue detailplaneeringu koostamine ühe kvartali ulatuses on võimalik läbi kaaluda detailplaneeringu koostamise käigus.

Uue detailplaneeringu kehtestamisega muutub sama planeeringuala kohta varem kehtestatud detailplaneering kehtetuks.

Tartu linna üldplaneering

Ala juhtotstarve on ärihoone maa-ala. Arhitektuuriüksuse RL4 kohaselt on ala reserveeritud magistraaltänavate lähedusest tuleneva äripotentsiaali realiseerimiseks ning vastavate, kas piirkondliku või ülelinnalise tähtsusega kaubandus- ja teenindusettevõtete ehitamiseks. Arvestades piirkonna atraktiivset asukohta seatakse üldplaneeringuga eesmärgiks arhitektuurse terviklahenduse kavandamine ning esindusliku kõrghaljastuse rajamine. Suurim lubatud korruselisus on 3. Piirded ei ole lubatud, v.a ladustamisplatsid jms majandussuunitlusega osad, seejuures ei tohi piirdeid rajada tänava äärde. Maksimaalse hoonestustiheduse näitaja (FAR) on 0,7.

Arhitektuurivõistlus

Üldplaneeringu järgi on alal planeeringu- või arhitektuurivõistluse kaalumise kohustus. Võistluse vajadust tuleb kaaluda muu hulgas juhul kui arendatav ala paikneb nähtavas ja linnaruumiliselt olulises kohas (nt linna „väravas” või peatänavate ristmikul).

Arvestades asjaolu, et planeeringuala asub Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee ääres hästi vaadeldavas asukohas, kehtiva detailplaneeringuga on sätestatud laiemale alale arhitektuurivõistluse korraldamise kohustus ning eesmärgiga leida

alale parim võimalik linnaehituslik lahendus, atraktiivne ja meeldiv keskkond ning kõrge ehituskultuur, tuleb ehitusõiguse realiseerimise eelselt parima lahenduse leidmiseks ja arhitektuurse terviklahenduse tagamiseks viia läbi arhitektuurivõistlus.

Detailplaneeringu koostamine on vajalik, kuna soovitakse määrata ehitusõigus ehitusloakohustuslikule hoonele, mida kehtiv detailplaneering ei võimalda, ning muuta alal kehtivat detailplaneeringut.

Tartu Linnavalitsus on seisukohal, et detailplaneeringu algatamine on võimalik lähtudes Tartu linna üldplaneeringust ja arvestades otsuses toodut.

Võttes aluseks planeerimisseaduse § 128 lg-d 1 ja 5, Tartu Linnavolikogu 28.06.2017 määruse nr 140 "Ülesannete jaotus ehitamise ja planeerimise korraldamisel Tartu linnas" § 5 lg 2 ja § 11 lg 1 ning arvestades Tartu Linnavolikogu 07.10.2021 otsusega nr 373 kehtestatud Tartu linna üldplaneeringut, Tartu Linnavalitsus

o t s u s t a b:

1. Algatada

Teemandi, Päevakivi ja Oti tänavate vahelise ala

detailplaneering eesmärgiga kaaluda võimalusi ehitusõiguse määramiseks ärihoone rajamiseks.

2. Kinnitada planeeringuala piir vastavalt lisale "

Teemandi, Päevakivi ja Oti tänavate vahelise ala detailplaneeringuala situatsiooniskeem".

Planeeringu algatamisega ei kaasne linnale kohustust avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatiste (sh sademeveekanalisatsioon) väljaehitamiseks ega vastavate kulude kandmiseks.

4. Planeering tuleb koostada arvestades Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrust nr 50 "Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded", Tartu linna üldplaneeringut, otsuse preambulis toodut ja järgnevaid lähteseisukohti:

4.1.

Planeeringu joonised (olemasolev olukord, põhijoonis, tehnovõrgud) anda mõõtkavas M 1:500. Geodeetiline alusplaan peab kajastama planeeritavat ala ja planeeritava alaga piirnevat ala ligikaudu viie meetri ulatuses (sh naaberalal kasvavat kõrghaljastust) ning planeeritava ala naabruses asuvaid hooneid ja kasvavat kõrghaljastust, hoonete ehitisealust pinda ja kõrgust. Planeeringu koosseisus tuleb esitada planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon.

4.2. Ehitusõigus määrata järgmiselt:

4.2.1. Krundi kasutamise lubatud sihtotstarbed on kaubandus-, teenindus-, toitlustushoone maa, kontori- ja büroohoone maa.

4.2.2. Hoonete suurim lubatud arv, ehitisealune pind ja absoluutkõrgus määrata planeeringuga, arvestades linnaehituslike seoste analüüsi ning nõuetekohase haljastuse ja liikluskorralduse lahendamisega krundil.

4.3.

Eesmärgiga tagada ruumiliselt ja arhitektuurselt parim võimalik linnaehituslikult sobiv lahendus ning kõrge ehituskultuur, tuleb ehitusõiguse realiseerimise eelselt korraldada vähemalt kolme kutsutud osalejaga arhitektuurivõistlus.

4.4. Haljastuspõhimõtete määramisel:

4.4.1. Tuleb lähtuda Eesti Standardist EVS 843:2016 "Linnatänavad" ja EVS 939-3:2020 „Puittaimed haljastuses“.

4.4.2. Kõrghaljastuse osakaal peab olema vähemalt 10% hoonestatava krundi pinnast.

4.4.3.

Välialad tuleb esinduslikult kujundada, arvestades ka lühipuhkuse võimaldamist (istumisvõimalused).

4.4.4. Ulatusliku kõvakattega laoplats/teenindusõue kavandamisel, peab halveneva mikrokliima kompenseerimiseks, sh soojussaarte tekkimise riski maandamiseks rajama eraldushaljastuse põõsaste või kõrghaljastusega.

4.4.5.

Avaparklad tuleb liigendada kuni 20-kohalisteks üksusteks, kasutades haljasribasid, madal- ning kõrghaljastust. Parklasse tuleb projekteerida vähemalt üks puu 20 parkimiskoha kohta. Väljasõidul tuleb vältida nähtavust piirava haljastuse kavandamist.

4.5. Liikluskorralduspõhimõtete määramisel:

4.5.1. Koostada planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinev erinevate liikumisviiside analüüs, mis sisaldab mh auto- ja jalgrattaliikluse tekke ja parkimise nõudluse väljaselgitamist, arvestades olemasolevat ja prognoositavat liikluskoormust. Joonis peab kajastama jalakäijate liikumise põhisuundade kavandamist.

4.5.2. Lahendus peab kõrgeima prioriteedina tagama jalakäijate ja ratturite ohutuse, liikumismugavuse ja lühimad teekonnad;

4.5.3. Jalgrataste ja autode parkimine tuleb lahendada krundisiseselt, lähtudes analüüsist ja Eesti Standardist EVS 843:2016 "Linnatänavad".

4.6. Analüüsida sademevee lokaalse käitlemise ja viibesüsteemi rajamise võimalusi

, mille kavandamise aluseks peab olema adekvaatne geoloogiline informatsioon. Sademevett ei tohi juhtida naaberkinnistutele ega põhjustada pinnase leostumist.

Valingvihma aegse ülekoormuse vähendamiseks sajuveesüsteemis planeerida krundile reguleeriv maht (viibetiik, mahuti vms).

4.7. Planeeringu seletuskirjas tuleb esitada planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused ja ruumilise arengu eesmärgid, nende saavutamiseks valitud planeeringulahenduse kirjeldus ning valiku põhjendused.

5. Planeering tuleb kooskõlastada Transpordiameti ja Päästeameti Lõuna päästekeskusega. Planeeringu koostamisse tuleb kaasata isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, sealhulgas naaberkruntide omanikud.

6. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.

Urmas Klaas
linnapea

Jüri Mölder
linnasekretär

Teemandi, Päevakivi ja Oti tänavate vahelise ala

detailplaneeringuala situatsiooniskeem

planeeringuala piir

Jüri Mölder
linnasekretär

Akti väljaandja:	Tartu Linnavalitsus
Akti liik:	Korraldus
Teema:	Teemandi, Päevakivi ja Oti tänavate vahelise ala detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine
Reg. number:	489
Seisund:	Allkirjastatud
Vastuvõtmise kp:	07.06.2024
Jõustumise kp:	07.06.2024
Eelnõu:	Teemandi, Päevakivi ja Oti tänavate vahelise ala detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine
Failid:	LVK2024060700489.asice ( 165 kb )

Korraldus: Teemandi, Päevakivi ja Oti tänavate vahelise ala detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine