| TARTU LINNAVALITSUS | |
| ISTUNGI PROTOKOLLI KANTAV OTSUS | |
| Tartu |
14. november 2024. a. nr LV-IP-0176 |
| Tartu Linnavolikogule määruse "Tartu linna 2025. aasta eelarve" eelnõu esitamine | |
| KUULATI: | Meelis Luhti ettekannet |
| OTSUSTATI: |
1. Kiita heaks ja esitada linnavolikogule määruse "Tartu linna 2025. aasta eelarve" eelnõu
2. Ettekandjaks linnavolikogus määrata abilinnapea Meelis Leidt. |
| Juhataja: | |
| Protokollija |
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktide 1 ja 8, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 23 lõike 2 ning Tartu Linnavolikogu 11. juuni 2020. a. määruse nr 96 „Tartu linna eelarve koostamise, täitmise ja finantsjuhtimise kord“ § 37 punktide 1, 2 ja 3 alusel.
§ 1. Tartu linna 2025. aasta eelarve
Tartu linna 2025. aasta eelarve kogumaht on 290 960 417 eurot, eelarve võetakse vastu vastavalt lisadele 1-6.
§ 2. Kohustuste võtmise lubamine
(1) Linnavalitsusel lubatakse võtta laenu või emiteerida võlakirju kokku kuni 29 180 000 euro ulatuses.
(2) Linnavalitsusel lubatakse võtta lühiajalist arvelduslaenu 2025. aasta jooksvate kulude katteks kuni 10 000 000 euro ulatuses.
(3) Linnavalitsusel lubatakse võtta laenu välisabi vahenditega rahastatavate projektide sildfinantseerimiseks kuni 5 000 000 euro ulatuses.
§ 3. Muud eelarve vastuvõtmisega samaaegselt tehtavad otsused
Välisabi vahenditega rahastatavate projektide sildfinantseerimise suurimaks lubatud mahuks määratakse 5 000 000 eurot.
§ 4. Reservfond
Reservfondi suuruseks määratakse 500 000 eurot.
§ 5. Kulude eelarve vahendites ümberpaigutuste tegemine
Linnavalitsusel lubatakse eelarve mahtu muutmata teha ümberpaigutusi investeerimisobjektide ja tegevusalade (sh tegevusvaldkondade) vahel.
§ 6. Kaasava eelarve suurus
Kaasava eelarve osa suurus 2025. aasta eelarve koostamisel on 200 000 eurot ja ühe kaasava eelarve objekti maksumuse ülemmäär on 100 000 eurot.
§ 7. Toetusmeetmete mitte avamine 2025. a eelarves
(1) 2025. aasta eelarves ei ole vahendeid järgmiste toetuste andmiseks:
1) Tartu Linnavolikogu 27. veebruari 2003. a määrusega nr 23 "Toetuse andmise kord elamute ümbruste asfalteerimistööde tegemiseks" kehtestatud asfalteerimistööde toetuseks;
2) Tartu Linnavolikogu 11. aprilli 2013. a määrusega nr 91 "Korterühistule rattaparkla ja jäätmemaja ehitamise või süvakogumismahuti paigaldamise toetuse andmise kord" kehtestatud toetus rattaparkla ja jäätmejaama ehitamiseks või süvakogumismahuti paigaldamiseks;
3) Tartu Linnavolikogu 11. mai 2017. a määrusega nr 135 "Konverentsi toetus" kehtestatud konverentsi toetuseks;
4) Tartu Linnavolikogu 04. detsembri 2020. a määrusega nr 122 "Mobiilsustoetus" kehtestatud mobiilsustoetus välislähetuseks ja mobiilsustoetus väliseksperdi toomiseks Tartusse.
§ 8. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2025. a.
Õiend
Tartu Linnavalitsuse istungi protokolli kantava otsuse eelnõu "Tartu Linnavolikogule määruse "Tartu linna 2025. aasta eelarve" eelnõu esitamine " juurde
- 2025. aasta eelarves kavandatud tegevustega liigutakse edasi Tartu linna arengustrateegiast "Tartu 2030" tuleneva visiooni ja arengukavas 2025-2035 sätestatud eesmärkide poole, mis hoiavad silme ees sihti - parandada linlaste elukvaliteeti ning muuta Tartu atraktiivsemaks nii investoritele kui linna külalistele. Samad strateegilised eesmärgid on seatud ka Eesti Reformierakonna, Isamaa Erakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna koalitsioonilepingus Tartu linna juhtimiseks aastatel 2021-2025.
Tartu linna 2025. aasta eelarve prioriteetideks on vastutustundlik ja eelarvestrateegiast lähtuv kulu- ja investeerimispoliitika, investeeringud elukeskkonda, hea hariduse kättesaadavus, kriisivalmiduse suurendamine, vajadustest lähtuv sotsiaalne kaitse ja aktiivne ennetustöö, arengukoostöö Lõuna-Eesti kohalike omavalitsustega ning uute elu- ja arengualade kavandamine.
Hea hariduse kättesaadavus. Rahvusvahelise avatud ja innovaatilise ülikoolilinna jaoks on suurimaks väärtuseks ettevõtlikud ja haritud inimesed, kelle tegude läbi linn areneb ka tulevikus. Kõik linna koolid ja lasteaiad tegutsevad selle nimel, et parim võimalik haridus oleks kättesaadav igale õppurile. Selleks jätkame investeeringuid haridusvõrku, renoveerime lasteaedu ning algatame mitme koolihoone detailplaneeringu. Hariduse sisulisel korraldamisel soovime pakkuda peredele valikuid ja teeme selleks koostööd erasektoriga nii alus- kui üldhariduse pakkumisel. Käsitleme samas kogu linna õpikeskkonnana, kus tegutsevad koolid, muuseumid, teaduskeskused ja huvikoolid loovad linna kaasabil ühiselt uusi võimalusi noorte arengu mitmekülgseks toetamiseks. Väärtustame Tartu haridusasutustes töötavaid õpetajaid ja toetame oma koolijuhte koordineerides ja toetades aineühenduste tööd ja kogemuste vahetamist õppeasutuste vahel. Tartust saadud haridus avab uksi igas valdkonnas, igal ajal ja igas kohas.
Kultuuri väärtustamine. UNESCO kirjanduslinnana on Tartul oluline roll 2025. raamatuaasta kontekstis. Käesoleval ehk 2024. aastal kandis Tartu Euroopa kultuuripealinna tiitlit ning Kultuuripealinnaks jääb Tartu ka edaspidi, kasutades saadud kogemusi valdkonna viimiseks üha kõrgemale tasemele ja seda koostöös teiste Lõuna-Eesti kohalike omavalitsustega. Siuru nime kandva kultuurikeskuse rajamiseks jätkatakse ehituslike ettevalmistuste ja planeeringutega, valmimisel on visuaalne identideet. Üha olulisemaks muutub lisaks raamatukogule ja kunstimuuseumile ka uue hoone sisutegevuste osas kokkulepete sõlmimine ja lahenduste väljatöötamine.
Hooliv linn. Ennetustegevus on tõhus juhul, kui heaolu ja tervis on olulised kõikides valdkondades. Tartu linnale on eluliselt tähis kujundada elukeskkond ja avalik ruum selliselt, et need toetaksid tervisliku eluviisi valikuid ning suurendaksid teadlikkust terviseriskidest. Linn keskendub erinevatele ennetustele, luues vajaduspõhiseid sotsiaal- ja hoolekandeteenuseid, mis aitavad inimestel korraldada elu võimalikult iseseisvalt.
Elukeskkonna kujundamine ja kliimamuutuste mõju leevendamine. Tartu üks suurimaid väärtusi on puhas, inimsõbralik ja looduslähedane elukeskkond. Linn on rikas roheluse poolest, rohevõrgustikku täiendavad ka kogukonnaaiad ja veekogud. Loodusel on mitmeid rolle, alustades elurikkuse hoidmisest ja kvaliteetse elukeskkonna kujundamisest ning lõpetades otseste ressursside pakkumisega igapäevaeluks ja majandustegevuseks. Tartu töötab selle nimel, et elukeskkonda hoida ja parandada.
Ettevõtlus ja innovatsioon. Tartlaste haridustase on võrreldes Euroopa keskmisega kõrge: kõrgharidusega on 42% elanikkonnast. See on hea eeldus uute tehnoloogiate ja tootmisviisidega kohanemiseks. Tänu jõudsalt arenenud IKT-alasele ettevõtlus- ja teadustegevusele on Tartu ettevõtluskultuur üha kaasaegsem ja rahvusvahelisem. Teadusmahukate ettevõtete ehk suure lisandväärtusega sektori arengu edendamiseks pakub Tartu linn inkubatsioonikeskuste ja ettevõtlusteenuste kaudu keskkonda, mis toetab ettevõtlust ja innovatsiooni ning aitab testida ja kasutusele võtta uuenduslikke tooteid ja teenuseid.
Kriisivalmiduse suurendamine. Elutähtis on, et Tartu linn ja linnaelanikud oleksid valmis võimalikeks kriisiolukordadeks. Arvestada tuleb erinevate võimalike kriisidega, mis nõuavad varude olemasolu, teenuste ja majanduse säilenõtkust. Vajadust parandada kriisideks valmisolekut rõhutatakse ka strateegias "Eesti 2035". Linna täpsemad kohustused tulenevad hädaolukorra seadusest ning linn teeb koostööd kõikide elutähtsaid teenuseid osutavate organisatsioonide ning eri riigiasutustega, tagamaks võimalikult head kriisideks valmisolekut.
Eelarve üldnäitajad
2025. aasta eelarve maht on 291,0 miljonit eurot, mis on 10% vähem kui 2024. aasta täpsustatud eelarve. Eelarvesse kavandatud väljaminekutest 79% moodustavad põhitegevuse kulud, 15% investeerimistegevuse kulud ning 6% finantseerimistegevuse kulud. Esialgse eelarvega parandatakse põhitegevuse tulemit 16,8 miljoni euro võrra jõudes tulemini 17,3 miljonit eurot. 2025. aasta eelarvedefitsiit on 12,8 miljonit eurot. Eelarveaastal kaasatakse laenuraha 29,2 miljonit eurot. Võlakohustiste teenindamiseks kavandatud väljaminekud vähenevad 1,8 miljonit euro võrra jõudes 6,7 miljoni euroni. Linna laenukohustised 2025. aasta lõpuks moodustavad 181,4 miljonit eurot ning netovõlakoormus 153,4 miljonit eurot (62%) jäädes sellega netovõlakoormuse ülemmäära piiresse.
Tulud
Linna põhitegevuse tuludeks kavandatakse vahendeid 247,4 miljonit eurot, mille tõus käesoleva eelarveaastaga on 1% ehk 3,2 miljonit eurot. Linna suurimast tuluallikast, füüsilise isiku tulumaksust, planeeritakse sissetulekute kasvu 6,7 miljonit jõudes 2025. aastal 144,9 miljoni euroni. Riiklikest maksudest laekub linnaeelarvesse maamaksu 3,3 miljonit eurot, 2024. a täpsustatud eelarve võrreldes on kasv 50%. 2,3 miljonit linna tuludest moodustavad kohalikud maksud - reklaamimaks 1,0 miljonit, teede ja tänavate sulgemise maks 70 tuhat ning parkimistasu 1,3 miljonit eurot. Linna ja selle allasutuste tulud kaupade ja teenuste müügist jäävad 2025. aastal eelneva perioodiga samale tasemele, eelarves moodustavad need tulud 30,1 miljon eurot. Toetused linnaeelarvesse riigilt ja muudelt institutsioonidelt vähenevad esialgses eelarves 6% moodustades 65,9 miljonit linna tuludest. Muude tegevustulude 9% kasvust jõuab linnaeelarvesse tulusid 1 miljon eurot.
Investeerimistegevuse sissetulekuteks on 2025. aasta eelarves tulusid 13,7 miljonit eurot, kasv võrreldes 2024. a täpsustatud eelarvega on 2,9 miljonit eurot ehk 28%. Põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine 8,6 miljonit eurot kavandatakse eelarvesse lülitatud investeeringuobjektidele, millest mahukamad on kultuurikeskus Siuru, jalgrattateede põhivõrk (Tähtvere tn, Õnne tn, Vabaduse pst), munitsipaalelamu Mõisavahe 67 rekonstrueerimine, Miina Härma Gümnaasiumi staadion jt. Põhivara müügist kavandatakse sissetulekuid 4,6 miljonit eurot ning finantstuludest 0,5 miljonit eurot.
Kulud
Põhitegevuse kuludeks on 2025. aasta eelarvesse lülitatud vahendeid 230,1 miljon eurot, väljaminekute maht väheneb eelarveaastal 13,6 miljonit eurot ehk 6%. Põhitegevuse kuludest üle poole, 52%, moodustavad tööjõukulud, 33% majandamiskulud ning 15% antavad toetused. Proportsionaalselt (29%) vähenevad eelarves enim antavad toetused, millest kaaluka osa moodustab Tartu 2024 kultuuripealinna toetuse vähenemine 3,6 miljonit eurot. Põhitegevuse vahenditest märkimisväärne (81%) osa suunatakse hariduse (56%), sotsiaalse kaitse (13%) ning majanduse (12%) valdkonda.
Investeerimistegevuse kuludeks suunatakse 2025. aasta eelarvesse 43,8 miljonit eurot, 2024. aasta täpsustatud eelarvega võrreldes vähenevad väljaminekud 33%. Eelarve perioodi suuremad investeeringuobjektid on: Sõpruse silla rekonstrueerimine, lasteaed Tähtvere (Tammsaare 10) renoveerimine, Tartu kultuurikeskus Siuru, jalgrattateede põhivõrk (Tähtvere tn, Õnne tn, Vabaduse pst), ülekatted ja pindamised, munitsipaalelamu Mõisavahe 67 rekonstrueerimine, Kroonuaia tn rekonstrueerimine jt. Linna laenude teenindamiseks kavandatavad vahendid vähenevad käesoleval perioodil 21% moodustades investeerimistegevusest 6,7 miljonit eurot.
Tabel 1. Eelarve põhinäitajad, miljonites
 | 2023. a eelarve | 2024. a eelarve | 2025. a eelarve | muutus | |
% | eur | ||||
| Põhitegevuse tulud | 232,6 | 244,2 | 247,4 | 1 | 3,2 |
| Põhitegevuse kulud | 225,1 | 243,7 | 230,1 | -6 | -13,6 |
| Põhitegevuse tulem | 7,6 | 0,5 | 17,3 | 3573 | 16,8 |
| Investeerimistegevuse tulud | 10,1 | 10,7 | 13,7 | 27 | 2,9 |
| Investeerimistegevuse kulud | 48,2 | 65,1 | 43,8 | -33 | -21,4 |
| Investeerimistegevuse tulem | -38,0 | -54,4 | -30,1 | -45 | 24,3 |
| Finantseerimistegevus | -41,0 | -30,0 | 12,1 | -60 | -17,9 |
| Likviidsete varade muutus | 10,5 | -23,9 | -0,7 | -97 | 23,3 |
| Eelarve tulem | -30,5 | -53,9 | -12,8 | -76 | 41,1 |
| Eelarve kogumaht | 283,0 | 321,7 | 291,0 | -10 | -30,7 |