|
TARTU LINNAVOLIKOGU |
MÄÄRUS |
|
|
Tartu
|
19. detsember 2013. a. nr 4
|
Tartu linna munitsipaalpõhikooli ja -gümnaasiumi vastuvõtu tingimused ja kord |
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 2, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 27 lõike 5 alusel ning arvestades haridus- ja teadusministri 19. augusti 2010. a määrust nr 43 „Õpilase kooli vastuvõtmise üldised tingimused ja kord ning koolist väljaarvamise kord”.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala
(1) Tartu linna munitsipaalpõhikooli ja -gümnaasiumi vastuvõtu kord (edaspidi kord) reguleerib Tartu Linnavalitsuse hallatava asutusena tegutsevasse põhikooli ja gümnaasiumisse (edaspidi kool või koolid) õpilase vastuvõtu korralduse üldisi aluseid ning kooli direktorile kooli vastuvõtu tingimuste kehtestamise õiguse andmist.
(2) Käesolev kord ei reguleeri õpilaste hariduslike erivajadustega õpilaste klassi või rühma vastuvõtmist või üleviimist, milleks on tingimused ja korra kehtestanud haridus- ja teadusminister.
§ 2. Põhikooli õppekohad
(1) Põhikooli klassi õppekohtade arv võrdub klassitäitumuse ülemise piirnormiga või suurendatud või vähendatud klassitäitumuse piirnormiga. Õppekoht on vaba, kui klassi õpilaste nimekirjas on õppekohtade arvust vähem õpilasi.
(2) Põhikoolis avatavate esimeste klasside arvu kinnitab Tartu Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus) korraldusega detsembrikuus järgneva õppeaasta kohta, tagades õppekoha kõikidele Tartu linnas elavatele lastele, kellel tekib koolikohustus ja kellel on käimasoleval õppeaastal koolikohustuse täitmine edasi lükatud. Vajadusel muudab linnavalitsus avatavate esimeste klasside arvu jooksvalt enne õppeaasta algust.
§ 3. Põhikoolis klassitäitumuse ülemise piirnormi suurendamine ja vähendamine
(1) Kooli direktor võib vajadusel algatada põhikooli klassi või avatava klassi puhul seaduses ettenähtud klassitäitumuse ülemisest piirnormist suurema piirnormi kehtestamise, tehes kooli hoolekogule asjakohase põhjendatud ettepaneku.
(2) Kooli direktor peab linnavalitsuse haridusosakonna (edaspidi haridusosakond) ettepanekul algatama põhikooli klassis või avatavas klassis täiendava õppekoha loomise klassitäitumuse ülemise piirnormi suurendamisega, kui see on vajalik lapsele elukohajärgse kooli määramiseks.
(3) Kooli hoolekogu arutab kooli direktori ettepanekut esimesel võimalusel mõistliku aja jooksul ning otsustab, kas on nõus suurendama klassitäitumuse piirnormi või mitte.
(4) Pärast kooli hoolekogult nõusoleku saamist esitab kooli direktor haridusosakonnale ettepaneku klassitäitumuse ülemise piirnormi suurendamiseks koos viitega hoolekogu vastavale otsusele.
(5) Konkreetses klassis klassitäitumuse ülemise piirnormi suurendamise otsustab linnavalitsus korraldusega kuni üheks õppeaastaks juhul, kui kõik tervisekaitse- ja ohutusnõuded on täidetud. Linnavalitsus võib suurendada klassitäitumuse ülemist piirnormi kuni 26 õpilaseni klassis ning põhjendatud hädavajadusel kuni 28 õpilaseni klassis.
(6) Kui käimasoleva õppeaasta põhikooli klasside õpilaste arvu põhjal on kooli direktorile ilmne, et klassitäitumuse ülemine piirnorm vajab järgneval õppeaastal suurendamist, siis algatab direktor klassitäitumuse ülemise piirnormi suurendamise arvestusega, et linnavalitsus saab vastava otsuse teha enne õppeaasta algust.
(7) Linnavalitsus kehtestab põhjendatud vajaduse korral (sh tervisekaitse- ja ohutusnõuete täitmine) klassile seaduses ettenähtud klassitäitumuse ülemisest piirnormist väiksema klassitäitumuse ülemise piirnormi. Klassitäitumuse ülemise piirnormi vähendamine toimub samas korras klassitäitumuse ülemise piirnormi suurendamisega.
§ 4. Gümnaasiumi õppekohad
(1) Gümnaasiumis esmakordselt õpinguid alustavatele isikutele loodavate õppekohtade arvu kooliti kinnitab linnavalitsus korraldusega detsembrikuus järgneva õppeaasta kohta, arvestades võimalusel kooli direktorite ettepanekuid ja tagades õppekohad 85 protsendile Tartu linnas põhikooli lõpetavatele õpilastele. Täiendavalt luuakse juurde õppekohti mujal põhikooli lõpetanud õpilastele.
(2) Käesoleva paragrahvi esimese lõike alusel kinnitatud õppekohtade arvule vastav arv õppekohti luuakse kolmeks õppeaastaks.
(3) Vaba õppekoht on käesoleva paragrahvi 1 lõike alusel loodud õppekoht, millele ei ole vastu võetud õpilast.
§ 5. Kooli vastuvõtu tingimuste kehtestamine
(1) Linnavalitsuse kehtestatud tingimustel määratud elukohajärgne põhikool, v.a ülelinnalise vastuvõtuga põhikool, lähtub õppekohtade täitmisel käesolevast korrast ja linnavalitsuse kehtestatud tingimustest.
(2) Ülelinnalise vastuvõtuga põhikooli direktor kehtestab käskkirjaga kooli vastuvõtu tingimused, milles esitatakse esimeses klassis moodustatavatele õppekohtadele ja põhikooli vabadele õppekohtadele õpilaste vastuvõtu tingimused. Vastava käskkirja eelnõu esitatakse enne allkirjastamist, hiljemalt 31. detsembriks, haridusosakonnale kooskõlastamiseks.
(3) Gümnaasiumi direktor kehtestab käskkirjaga kooli vastuvõtu tingimused, milles esitatakse gümnaasiumis õpinguid esmakordselt alustavatele isikutele loodavatele õppekohtadele ja gümnaasiumi vabadele õppekohtadele õpilaste vastuvõtu tingimused, sealhulgas teadmiste ja oskuste hindamise kord. Vastava käskkirja eelnõu esitatakse enne allkirjastamist hiljemalt 15. veebruariks haridusosakonnale kooskõlastamiseks.
(4) Kui gümnaasiumi direktor pole hiljemalt veebruarikuu viimasel päeval vastuvõtutingimusi kinnitanud ja neid avalikustanud, toimub vastuvõtt eelneval aastal kehtinud vastuvõtutingimuste alusel.
(5) Kooli direktori kinnitatud vastuvõtutingimused peavad vastama õigusaktidega sätestatud nõuetele, võrdse kohtlemise ja proportsionaalsuse põhimõttele ning tagama õppekoha täitmise läbipaistvuse ja isiku kooli vastuvõtmise kohta tehtud otsuse objektiivse põhjendamise võimalikkuse.
(6) Kool, mille tegutsemise vormiks on ühe asutusena tegutsev põhikool ja gümnaasium, ei või gümnaasiumisse õpilaste vastuvõtmisel luua eelistingimusi samas koolis põhihariduse omandanud isikule.
§ 6. Kooli vastuvõtu taotlemiseks vajaliku teabe avaldamine
(1) Haridusosakond avalikustab:
1) elukohajärgsete põhikoolide, välja arvatud ülelinnalise vastuvõtuga põhikoolide, esimeste klasside vabade õppekohtade ajakohase arvu alates 1. maist ja põhikooli vabade õppekohtade ajakohase arvu jooksvalt;
2) ülelinnalise vastuvõtuga põhikoolides järgneval õppeaastal moodustatavate esimeste klasside vabade õppekohtade ajakohase arvu alates 15. märtsist ja põhikooli vabade õppekohtade ajakohase arvu jooksvalt.
(2) Gümnaasium avaldab kooli kodulehel gümnaasiumis õpinguid esmakordselt alustavatele isikutele loodava õppekohtade arvu alates 1. märtsist ja vabade õppekohtade ajakohase arvu jooksvalt.
(3) Kool avaldab õppeaasta jooksul kooli kodulehe kaudu:
1) kooli vastuvõtu tingimused;
2) käesoleva korra.
2. peatükk
Vastuvõtt põhikooli
§ 7. Põhikooli vastuvõtmise taotlemine
(1) Lapse põhikooli esimesse klassi vastuvõtmiseks esitab vanem koolile taotluse üldjuhul alates 15. märtsist kuni 30. aprillini. Koolil ei ole õigus keelduda hiljem saabunud taotluse menetlemisest. Vanem lisab taotlusele:
1) lapse isikut tõendava dokumendi (selle puudumisel sünnitunnistuse või -tõendi) ametlikult kinnitatud ärakirja või väljavõtte;
2) enda isikut tõendava dokumendi ametlikult kinnitatud ärakirja või väljavõtte, välja arvatud juhul, kui taotlus on kinnitatud digitaalallkirjaga;
3) koolieelse lasteasutuse õppekava täitnud sisseastuja puhul täiendavalt koolivalmiduskaardi hiljemalt 31. augustiks.
(2) Ühest põhikoolist teise üleminekul esitab vanem (täisealise õpilase puhul õpilane ise) uuele põhikoolile taotluse, millele lisab:
1) õpilase isikut tõendava dokumendi (selle puudumisel sünnitunnistuse või -tõendi) ametlikult kinnitatud ärakirja või väljavõtte, välja arvatud juhul, kui taotlus on kinnitatud õpilase digitaalallkirjaga;
2) kui taotluse esitab vanem, siis vanema isikut tõendava dokumendi ametlikult kinnitatud ärakirja või väljavõtte, välja aravtud juhul, kui taotlus on kinnitatud digitaalallkirjaga;
3) ametlikult kinnitatud väljavõtte õpilase tervisekaardist;
4) ametlikult kinnitatud väljavõtte õpilasraamatust;
5) direktori allkirja ja kooli pitseriga kinnitatud klassitunnistuse, kui õpilane arvatakse koolist välja pärast õppeperioodi lõppu;
6) direktori allkirja ja kooli pitseriga kinnitatud klassitunnistuse ning hinnetelehe jooksva õppeveerandi hinnetega, kui õpilane arvatakse koolist välja õppeveerandi kestel.
(3) Õpilane, kes on eelnevad õpingud läbinud välisriigis, lisab taotlusele käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 3-6 nimetatud dokumentide asemel välisriigi õppeasutuses omandatud haridust või läbitud õpet tõendava dokumendi või selle ametlikult kinnitatud ärakirja.
§ 8. Õpilase vastuvõtmine põhikooli
(1) Põhikool on kohustatud vastu võtma kõik lapsed, kelle jaoks kool on linnavalitsuse kehtestatud tingimustel määratud elukohajärgseks põhikooliks. Õpilasele tagatakse õppekoht taotluses märgitud ajast. Kool teavitab vanemat õppekoha tagamisest viie tööpäeva jooksul.
(2) Vaba õppekoha avatavas või tegutsevas klassis täidab ülelinnalise vastuvõtuga põhikooli direktor kooli vastuvõtu tingimuste alusel ja muu põhikool taotluste saabumise ajalises järjekorras, arvestades, et kooli direktor ei võta õpilast põhikooli vastu, kui:
1) koolis ei ole sobivas klassis vaba õppekohta;
2) sobivat vaba õppekohta on vaja klassikursust kordama jäävale õpilasele;
3) sobivat vaba õppekohta on vaja õpilasele, kellele taotluse saanud põhikool on elukohajärgne põhikool, et vältida õppeaasta kestel klasside arvu suurenemist;
4) klassitäitumuse ülemist piirnormi on suurendatud, kuid kool soovib taastada seadusejärgset klassitäitumuse ülemist piirnormi;
5) samale vabale õppekohale on esitatud taotlus ajaliselt varem (kui üheaegselt esitab taotluse mitu vanemat, siis eelistatakse vanema taotlust, kelle peres olev laps õpib juba samas põhikoolis).
(3) Põhikool teavitab vanemat lapse vabale õppekohale vastuvõtmisest või õppekoha tagamisest viie tööpäeva jooksul.
(4) Lapse vastuvõtmise põhikooli klassi otsustab kooli direktor käskkirjaga.
(5) Õpilase põhikooli vastuvõtmisest teavitatakse tema senist põhikooli.
3. peatükk
Vastuvõtt gümnaasiumisse
§ 9. Gümnaasiumis õppima asumiseks vastuvõtu taotluse esitamine
(1) Gümnaasiumis õpingute esmakordseks alustamiseks esitab õpilane (alaealise õpilase puhul tema vanem) kooli taotluse ajavahemikul 15. juuni kuni 28. juuni, millele lisab:
1) õpilase isikut tõendava dokumendi (selle puudumisel sünnitunnistuse või -tõendi) ametlikult kinnitatud ärakirja või väljavõtte, välja arvatud juhul, kui taotlus on kinnitatud õpilase digitaalallkirjaga;
2) kui taotluse esitab vanem, siis ka vanema isikut tõendava dokumendi ametlikult kinnitatud ärakirja või väljavõtte, välja arvatud juhul, kui taotlus on kinnitatud digitaalallkirjaga;
3) ametlikult kinnitatud väljavõtte õpilase tervisekaardist;
4) õpilase põhihariduse omandamist tõendava dokumendi ametlikult kinnitatud ärakirja.
(2) Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi gümnaasiumiosas õppima asumiseks võetakse dokumente üldjuhul vastu 25. augustini.
(3) Kui õpilane on gümnaasiumis varem õppinud, esitab ta (alaealise õpilase puhul tema vanem) gümnaasiumis õppima asumiseks taotluse, millele lisab lisaks käesoleva paragrahvi esimeses lõikes loetletud dokumentidele:
1) ametlikult kinnitatud väljavõtte õpilasraamatust;
2) direktori allkirja ja kooli pitseriga kinnitatud õpinguraamatu jooksva õppeaasta kohta, kui õpilane arvatakse koolist välja pärast õppeperioodi lõppu;
3) direktori allkirja ja kooli pitseriga kinnitatud õpinguraamatu ning hinnetelehe kursuse hinnetega, kui õpilane arvatakse koolist välja õppeveerandi kestel.
(4) Õpilane, kes on eelnevad õpingud läbinud välisriigis, lisab taotlusele käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1-3 nimetatud dokumentide asemel välisriigi õppeasutuses omandatud haridust või läbitud õpet tõendava dokumendi või selle ametlikult kinnitatud ärakirja.
§ 10. Õpilaste gümnaasiumisse vastuvõtu korraldamine
(1) Gümnaasiumis loodavale või vabale kohale õpilaste vastuvõtmise korraldab kooli direktor kooli vastuvõtu tingimuste kohaselt.
(2) Kui kooli vastuvõtu tingimustes on ette nähtud gümnaasiumis õpinguid esmakordselt alustada sooviva isiku teadmiste kontrollimine testimise, eksami, ülesannete lahendamise või muul teadmiste ja oskuste kontrollimise viisil (edaspidi sisseastumiseksam), viib gümnaasium sisseastumiseksami läbi kooli vastuvõtu tingimustes ettenähtud aegadel.
(3) Kool korraldab sisseastumiseksamitel osalenud isikute teavitamise sisseastumiseksami tulemustest kooli kodulehe vahendusel, kooli teadetetahvlil või muul viisil. Isikute teavitamise täpsemad põhimõtted on ette nähtud kooli vastuvõtu tingimustes.
(4) Sisseastumiseksamil osalenud isikul ja tema vanemal on õigus tutvuda sisseastumiseksami tulemuste ja hindamisega ning saada selle kohta selgitusi 30 päeva jooksul pärast sisseastumiseksami tulemuste selgumist. Kool säilitab sisseastumiseksami kirjalikke töid 90 päeva pärast sisseastumiseksami toimumist.
§ 11. Õpilase gümnaasiumisse vastuvõtmine
(1) Gümnaasiumisse võetakse vastu õpilane, kes on täitnud kooli vastuvõtu tingimused, kui gümnaasiumis on õpilasele võimalik tagada loodav õppekoht või pakkuda vaba õppekohta.
(2) Õpilase gümnaasiumi vastuvõtmise otsustab kooli direktor käskkirjaga. Järgneval õppeaastal gümnaasiumis õpinguid esmakordselt alustavate õpilaste vastuvõtmise otsustab kooli direktor üldjuhul 1. juuliks.
(3) Kooli direktor teavitab õpilast gümnaasiumisse vastuvõtmisest esimesel võimalusel, kuid vähemalt viie tööpäeva jooksul vastava otsuse tegemisest.
4. peatükk
Lõppsätted
§ 12. Kooli vastuvõtu taotluse vorm
Käesoleva korra paragrahvi 7 lõikes 1 ja 2 nimetatud taotluse soovituslik vorm kehtestatakse käesoleva korra lisana 1 ja paragrahvi 9 lõikes 1 ja 3 nimetatud taotluse soovituslik vorm kehtestatakse käesoleva korra lisana 2.
§ 13. Varasemate õigusaktide kehtetuks tunnistamine
Kehtetuks tunnistatakse Tartu Linnavolikogu 10. veebruari 2011. a määrus nr 32 „Tartu linna munitsipaalpõhikooli ja –gümnaasiumi vastuvõtu tingimused ja kord”.