Protokoll: Keskkonnakomisjoni koosolek

Päevakord:
1. Filosoofi t, Võru t, Võru 1/3 krundi lõunakülje ja Riia 22 krundi idaküljega piirneva ala detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine
2. Kuu, Nõva, Vaba ja Turu tänavatega piirneva ala detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine
3. Informatsioon keskkonna valdkonna 2023. aasta uuringutest ja projektidest
4. Tartu Linnavolikogu 28. juuni 2018. a määruse nr 29 "Tartu linna jäätmehoolduseeskiri" muutmine"
5. Kohapeal algatatud küsimused

1. Filosoofi t, Võru t, Võru 1/3 krundi lõunakülje ja Riia 22 krundi idaküljega piirneva ala detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine
Kuulati abilinnapea Elo Kiiveti ettekannet, komisjoni liikmete küsimusi ja Elo Kiiveti vastuseid neile.

Filosoofi tn 10 krundi omanikud soovivad loobuda kehtiva detailplaneeringu elluviimisest, sest krunt soovitakse hoonestada vastavalt kehtivale Tartu linna üldplaneeringule korterelamuga. Planeeringu osaliselt kehtetuks tunnistamise eelnõud on tutvustatud puudutatud isikutele. Linnale laekus tähtaja jooksul viis arvamust, milles avaldati vastumeelt detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamise kohta Filosoofi tn 10 krundil. Linn on seisukohal, et detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamine Filosoofi tn 10 krundil ei takista detailplaneeringu elluviimist ülejäänud osas. Keskkonda sobituvale hoonestusele saab väljastada üldplaneeringu nõudeid järgides projekteerimistingimused.

Komisjoni liikmete küsimused puudutasid peamiselt tänavaäärse hõbekuuse väärtuse hindamist ja sellekohaste täpsete andmete ja lahendi esitamist järgmiseks koosolekuks.

Mart Hiob oli seisukohal, et ka teiste Filosoofi tänava äärsete ajalooliste hoonete kruntidel tuleks detailplaneering, mis näeb ette nüüd miljööväärtuslikuks määratud majade lammutamise, kehtetuks tunnistada. Filosoofi tn 10 krunt on moodustatud kehtiva detailplaneeringu alusel, mistõttu ei ole üheselt selge, et detailplaneeringut ei ole asutud ellu viima. Detailplaneeringut on aga võimalik tühistada ainult juhul, kui detailplaneeringut ei ole asutud ellu viima.
Elo Kiivet selgitas, et kvartalis on pooleli kohtuvaidlus, mistõttu ei soovi linn detailplaneeringut suuremas ulatuses kehtetuks tunnistada.

Komisjon võttis info teadmiseks.

2. Kuu, Nõva, Vaba ja Turu tänavatega piirneva ala detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine
Kuulati abilinnapea Elo Kiiveti ettekannet, komisjoni liikmete küsimusi ja Elo Kiiveti vastuseid neile.

Kuu tn 43 krundi omanik on linnalt taotlenud Kuu, Nõva, Vaba ja Turu tänavaga piirneva ala detailplaneeringu kehtetuks tunnistamist Kuu tn 43 krundi osas, sest soovib loobuda kehtestatud detailplaneeringu elluviimisest ja kaaluda võimalusi üldplaneeringukohase ehitusõiguse realiseerimiseks. Kuu tn 41 krundi omanik on samuti andnud teada, et soovib loobuda kehtestatud detailplaneeringu elluviimisest. Planeering on osaliselt ellu viidud, ehitusõigus on realiseeritud kruntidel Vaba tn 46 ja Nõva tn 4. Linnavalitsus on seisukohal, et detailplaneering on mõistlik kehtetuks tunnistada kogu ulatuses.

Komisjoni liikmete küsimused puudutasid peamiselt detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise
õiguslikku alust ja samade argumentide mittearvestamise põhjust Sanatooriumi pargi küsimuses.

Mart Hiob oli seisukohal, et detailplaneeringut saab kehtetuks tunnistada ainult siis, kui planeeringut ei ole ellu asutud viima, kuid planeeringualal on hooned valmis ehitatud.
Elo Kiivet selgitas, et linna õigusteenistus on kinnitanud, et selline kehtetuks tunnistamine on seaduslik.

Komisjon võttis info teadmiseks.

3. Informatsioon keskkonna valdkonna 2023. aasta uuringutest ja projektidest
Kuulati abilinnapea Elo Kiiveti ja linnamajanduse osakonna keskkonnateenistuse juhataja Ülle Maueri ettekannet, komisjoni liikmete küsimusi ning Elo Kiiveti ja Ülle Maueri vastuseid neile.

Ülle Mauer tutvustas linnamajanduse osakonna keskkonna valdkonna uuringuid, projekte ja eksperthinnanguid 2023. aastal, keskendudes põhjalikumalt jäätmekäitlusele (segaolmejäätmete sortimisuuring, Prügi Bingo), reostusele (Madruse 24 geodeetiline uuring ja eksperthinnang, Turu tänava vana katlamaja), veevaldkonnale (Saare tiigi niitmine, Ilmatsalu järve kalad ja niitmine, Rõhu pais, reoveekogumisalade piiride muutmine, sademevee eksperthinnang) ja õhuvaldkonnale (müra mõõtmised, müra vähendamise tegevuskava, suurematel ristmikel NO₂ mõõdistused).

Elo Kiivet tutvustas ruumiloomeosakonna ning linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna keskkonna valdkonna tähtsamaid uuringuid ja projekte (ROHEring, parkimisuuring, Tähtvere puhkemetsade metsamajanduskava avalikustamine ja tervisliku tänava hindamisjuhend, sademeveesüsteemide kaardistamine ning City Blues, mille eesmärk on sademeveelahenduste planeeringuosa koostamine Ropka tööstuse arengupiirkonnas).

Irja Alakivi juhtis tähelepanu, et Tartu linna piires ei ole kaasatud linna lõuna- ja lääneosi ning jätkuvalt on aktuaalne Tartu rohealade teemaplaneeringu koostamine.
Elo Kiivet selgitas, et ROHEringi projektalade vallikul on lähtutud asjaolust, et keskmeks on Emajõega seonduvad rohealad.

Komisjoni liikmete küsimused puudutasid peamiselt prügi sorteerimise nõudeid ettevõtetele, laevade remontimise sadamaala, reostuse tekitajatelt kulude hüvitamise nõudmist, parklate sademevee puhastamist, sademevee käitlemise looduslikke lahendusi, uuringuteks tehtud kulutuste kasumlikkuse hindamist ja järeluuringuid ning müra vähendamise tegevuskava.

Komisjon võttis info teadmiseks.

4. Tartu Linnavolikogu 28. juuni 2018. a määruse nr 29 "Tartu linna jäätmehoolduseeskiri" muutmine"
Kuulati abilinnapea Raimond Tamme ettekannet, komisjoni liikmete küsimusi ja Raimond Tamme vastuseid neile.

Tartu linna jäätmehoolduseeskirja muutmise eelnõu esitatakse seoses jäätmeseadusest tulenevate uute nõuetega jäätmete liigiti kogumisel. Olulisemad muudatused on seotud biojäätmete liigiti kogumise korraldamisega. Kohalik omavalitsus peab hiljemalt 31. detsembriks 2023 korraldama biojäätmete liigiti kogumise tekkekohalt, kui neid tekkekohal ei kompostita. Samuti on jäätmehoolduseeskirja lisatud nõue, et liigiti kogutavaid jäätmeid ei ole lubatud enam segaolmejäätmete hulka visata.

Komisjoni liikmete küsimused puudutasid peamiselt kompostreid, järelevalvet jäätmehoolduseeskirja täitmise üle, jäätmehoolduseeskirja subjekte, asutustele kehtestatud nõudeid, kuivkäimla jäätmeid ning kummijäätmeid.

Irja Alakivi tegi ettepaneku, et arvestatavate mõõtmetega aiaga eramajades võiks olla lubatud ka mittekinnine komposter, kui see ei häiri teisi ja kui see on kaitstud näriliste jt loomade ning lindude eest.

Jaak Laineste tegi ettepaneku, et vajalik info ja praktilised nõuanded komposteerimise kohta võiks inimestele paremini kättesaadavaks teha.

Mart Hiob tegi ettepaneku tõsta korterite arvu, mille puhul on lubatud taotleda biojäätmete kogumismahutist loobumist, kuni 10 korteri peale (praegu on eelnõus kuni 4 korterit).

Komisjon võttis info teadmiseks.

5. Kohapeal algatatud küsimused

Irja Alakivi tõstatas kaks jooksvat küsimust, kuid nende arutamine lükati aja puudusel edasi järgmisele koosolekule.