Asutuse nimetus: | Tartu Linnavolikogu |
Koosoleku pidaja: | Hariduskomisjon |
Reg nr: | 22 |
Kuupäev: | 01.06.2023 |
Kellaaeg: | 15:00 - 16:30 |
Toimumise koht: | Tartu, raekoda |
Juhataja: | Lembit Kalev |
Protokollija: | Aune Rumm |
Osalejad: | Simo Breede, Lembit Kalev, Martin Ottas, Marit Sepma, Ene Ergma, Jelena Frunze, Piret Uluots, Irina Panova, Eino Erkki Johannes Rantanen, Merle Kivest, Katrin Kiisler, Merili Kärner, Kristiina Tõnnisson, Mari Roostik, Jüri Sasi, Andrus Punt |
Puudusid: | Margit Sutrop |
Kutsutud: | abilinnapea Lemmit Kaplinski, rahandusosakonna juhataja Meelis Luht, linnavarade osakonna juhataja Kunnar Jürgenson |
Seisund: | Allkirjastatud |
Sarja indeks: | 1-3 Linnavolikogu alatiste komisjonide protokollid |
Failid: | LVK_HAK_Protokoll_2023_00022.asice ( 72 kb ) |
TARTU LINNAVOLIKOGU
HARIDUSKOMISJON KOOSOLEKU PROTOKOLL |
|
Tartu |
01. juuni 2023. a. nr 22 |
Päevakord:
1. Tartu linna 2023. aasta I lisaeelarve
2. Tartu Linnavolikogu 21. aprilli 2022. a määruse nr 18 "Huvihariduse toetused" muutmine
3. Loa andmine korporatsiooniga Fraternitas Liviensis sõlmitud üürilepingu pikendamiseks
4. Informatsioon Tartu Veeriku Kooli rekonstrueerimise alternatiividest
5. Kohal algatatud küsimused
1. Tartu linna 2023. aasta I lisaeelarve
Kuulati Meelis Luha ettekannet ning Meelis Luha, Lemmit Kaplinski ja Kunnar Jürgensoni vastuseid küsimustele.
Lisaeelarve suurus on 21,2 miljonit eurot. Komisjonile anti ülevaade lisaeelarve koostamise põhjustest, tuludest ja kuludest, kulude jaotusest tegevusvaldkondade kaupa ning suurematest muudatustest investeerimistegevuses.
Komisjoni liikmete küsimused puudutasid linna finantsolukorda ja seda tulevikus mõjutada võivaid tegureid, Miina Härma gümnaasiumi õppetingimusi, kultuuritöötajate palga tõstmist jm teemasid.
Informatsioon võeti teadmiseks.
2. Tartu Linnavolikogu 21. aprilli 2022. a määruse nr 18 "Huvihariduse toetused" muutmine
Kuulati Lemmit Kaplinski ettekannet, vastuseid küsimustele ning komisjoni liikmete arvamusi.
2022. aastal kehtestatud huvihariduse toetuste määruse olulisim muudatus on huvihariduse tegevustoetuse määra tõstmine 8 protsenti – see on tingitud huviharidust ja -tegevust pakkuvate ühingute kasvanud kulutustest ning eesmärgist hoida õppetasu lapsevanematele taskukohasena.
Lemmit Kaplinski andis komisjonile ühtlasi laiema ülevaate huvihariduse ja -tegevuse olukorrast Tartus ning rahastamisega seotud probleemidest. Praeguse kava järgi tuleb leida raha kultuuriosakonna sisemiste ressursside arvelt. Kaalumisel on, kas jätkata senist praktikat, et linn toetab kuni kolmes huvitegevuses osalemist, või toetada kuni kaht osalust. Otsused tuleb teha sügisel eelarvet kokku pannes.
Komisjonis oli küsimusi spordibaaside toetamise, huvihariduse trendide, majanduslikult vähekindlustatud või erivajadustega harrastajate osalemise soodustamise, huvihariduse juhendajate kvalifikatsiooninõuete jm teemade kohta.
Marit Sepma tegi ettepaneku, et huvihariduse juhendajate kvalifikatsiooninõuete hulgas oleks ka riigikeele oskus.
Lemmit Kaplinski selgitas, et kvalifikatsiooninõuded huvihariduses sõltuvad suurel määral konkreetsest valdkonnast. Kultuuriosakond selle teemaga tegeleb ja on kaardistamas seda, kui paljud huviringid Tartus muus keeles tegutsevad. Huvihariduse toetuste määruse järgmises muutmise ringis on kavas see küsimus süsteemselt lahendada.
Otsustati eelnõu toetada.
3. Loa andmine korporatsiooniga Fraternitas Liviensis sõlmitud üürilepingu pikendamiseks
Kuulati Lemmit Kaplinski ettekannet.
Linnavalitsus soovib volikogu luba pikendada lastekunstikooli üürilepingut Jakobi tn 52 ruumide üürimiseks. Lastekunstikool kasutab neid ruume 1996. aastast, hetkel kehtiv leping lõpeb 30. juunil 2023. Uus üürileping sõlmitakse ajavahemikuks 1. juuli 2023 kuni 30. juuni 2026 samadel tingimustel, mis praeguses lepingus.
Otsustati eelnõu toetada.
4. Informatsioon Tartu Veeriku Kooli rekonstrueerimise alternatiividest
Kuulati Kunnar Jürgensoni ettekannet, vastuseid küsimustele ning komisjoni liikmete arvamusi.
Tartu Veeriku Kool üks Tartu suuremaid koole, kus õpib praegu 784 õpilast. Koolimaja on amortiseerunud, seal valitseb ruumikitsikus ning kooli logistilised liikumisteed ja ruumide paiknemine on moraalselt aegunud. Seetõttu on vaja lähiaastatel hoone kas rekonstrueerida või vana koolihoone lammutada ja ehitada uus hoone. Linnavalitsuse tellitud eskiislahendused näitavad, et uue hoone rajamine koos spordihoonega on mõnevõrra kallim vana hoone rekonstrueerimisest, samuti on protsess pikem arhitektuurivõistluse korraldamise ja detailplaneeringu koostamise tõttu, kuid ruumiprogrammi saab täielikult vajadustele vastavalt kujundada, kuna ei ole olemasolevaid konstruktsioone, mis kitsendaks võimalusi. Samuti on ka ehitustööde protsess on lihtsam. Linnavalitsus pooldab uue koolihoone rajamist koos kahe saaliga spordihoonega, mis toetab piirkonna sporditegevusi koolivälisel ajal.
Komisjonis avaldati arvamust, et igati mõistlik on teha uus hoone, mis vastab kaasaegsetele nõuetele ja õpivajadustele.
Informatsioon võeti teadmiseks.
5. Kohal algatatud küsimused
Kristiina Tõnnisson tegi ettepaneku muuta alates septembrist koosolekute aega ja alustada kell 14.
Ettepanek saadetakse komisjoni listi liikmetele seisukoha andmiseks ja otsus tehakse järgmisel koosolekul 15. juunil.
Lembit Kalev | |
Koosoleku juhataja |
Aune Rumm Protokollija |