EELNÕU
| TARTU LINNAVOLIKOGU |
| MÄÄRUS |
|
Tartu
|
22. oktoober 2024. a. nr LVK-M-0089 |
| Tartu Linnavolikogu 16. mai 2019. a määruse nr 66 "Eraüldhariduskooli toetus" muutmine |
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 5 alusel.
§ 1. Tartu Linnavolikogu 16. mai 2019. a määrust nr 66 "Eraüldhariduskooli toetus" muudetakse järgmiselt:
1) määruse paragrahvi 4 lõikes 11 asendatakse sõna "kuuekordses" sõnaga "neljakordses";
2) määruse paragrahvi 4 lõikes 3 asendatakse sõna "0,6-kordne" sõnaga "0,4-kordne".
§ 2. Määrus jõustub 1. juulil 2025. a.
Õiend
Tartu Linnavolikogu määruse eelnõu "Tartu Linnavolikogu 16. mai 2019. a määruse nr 66 "Eraüldhariduskooli toetus" muutmine " juurde
Tartu Linnavolikogu võttis 16. mail 2019. a vastu määruse nr 66 "Eraüldhariduskooli toetus", mis reguleerib Tartu linna eelarvest eraüldhariduskooli pidajale toetuse andmise tingimusi ja korda. 7. oktoobril 2021. a täiendati seoses Tartu Luterliku Peetri Kooli Karolini Kooli (edaspidi Karolini kool) loomisega eelnimetatud määruse paragrahvi 4 lõikega 11 , mille kohaselt antakse erakooli pidajale põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava toimetuleku- või hooldusõppe kohast õpet vajava toetatava õpilase kohta kalendrikuu eest toetust kuuekordses riigi tegevuskulutoetuse määras.*
Erakoolid on oluline osa Tartu linna koolivõrgust tagamaks nii hariduse kättesaadavust kui ka võimaldamaks mitmekesisust. Erakoolides õpib 2024/2025. õppeaastal ligi 1500 Tartu linna last. Teisalt on erakoolidele linna poolt täiendava toetuse maksmine (lisaks neile riigi poolt makstavale toetusele ja lapsevanemate poolt makstavale õppemaksule) käsitletav vabatahtlikult võetud kohustusena, mida saab maksta, kui linnaeelarve seda võimaldab.
Eelseisvate aastate Tartu linna eelarve on äärmiselt pingeline, kärpeid tuleb teha kõigi haridusasutuste rahastamisel, sealhulgas ka erakoolide toetamisel. Kuna samas mahus erakoolide toetamisega ei ole linnal võimalik jätkata, teeb haridusosakond ettepaneku vähendada kahele Tartu linnas tegutsevale erakoolile (Karolini kool ja Tartu Rahvusvaheline Kool) linna poolt makstavaid täiendava toetuse määrasid.
Karolini koolile makstakse praegu linna poolt toetust iga tartlasest õppuri eest kuuekordses riigi tegevuskulutoetuse määras.* Riiklikult toetatakse EHIS-sse kantud erituge vajavaid lapsi kõikides teistes linna koolides neljakordses tegevuskulu määras. Linna poolt makstav kõrgem toetamise määr oli Karolini koolile vajalik tegevuse käivitamiseks, kui õpilaste arv oli veel väike ja kooli käivitamine nõudis teatud lisakulusid. Eelnõu kohaselt hakkab linn toetama Karolini kooli tartlastest õpilasi alates 1. juulist 2025. a neljakordses riigi tegevuskulutoetuse määras. Karolini koolis õpib 2024/2025. õppeaastal 15 Tartu linna erituge vajavat last, kes õpivad põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava toimetuleku- või hooldusõppe õppekaval.
Samuti vähendatakse eelnõu kohaselt 2025. aasta II poolaastast toetust erakooli pidajale, kes riigi tegevuskulutoetusele ei kvalifitseeru, sest kooli õppemaks on suurem kui riigipoolse toetuse saamise tingimuseks olev piirmäär lubab. Selline kool on Tartu Rahvusvaheline Kool, kus õpib 68 Tartu linna õpilast. Eelnõu kohaselt hakkab Tartu Rahvusvahelise Kooli toetus olema 0,4-kordne riigi tegevuskulu toetuse määr senise 0,6-kordse määra asemel.
Baastoetuse** ja kasvava kooli toetuse*** määrad jäävad erakoolidele samaks. Kuna Tartu linna õppekoha maksumuse ja riigi tegevuskulu toetuse määra kompenseeritavat vahet 2024. aastal ei teki, siis baastoetust linn erakoolidele 2025. aastal maksma ei pea (määruse järgi arvutatud baastoetus 2025. aastal on 0 eurot, 2024. aastal on toetuse suurus ühe õpilase kohta kuus 5,29 eurot). Tartu linnas tegutsevad erakoolid saavad järgmisel aastal maksimaalse tegevuskulutoetuse otse riigilt ja linn ei pea enam vahet kompenseerima. Kasvava kooli täiendava toetuse maksmine sõltub sellest, kas mõnes erakoolis õpilaste arv 2025/2026. õppeaastal võrreldes 2024/2025. õppeaastaga suureneb või mitte.
Prognoositav kokkuhoid Tartu linna eelarves on ligikaudu 55 000 - 57 000 eurot aastas (2025. aastal sellest ca poole summa ulatuses, kuna muudatus jõustub 1. juulist). Kärbete vajadust tutvustati 17. aprillil koolijuhtide nõupidamisel, kuhu olid kutsutud osalema ka erakoolide esindajad. Haridusosakond on nimetatud erakoole kavandatavast toetuse vähendamisest ka otse teavitanud. Eelnõu jõustumise kuupäevaks on 1. juuli 2025, mis võimaldab nimetatud erakoolidel toetuse vähenemisega arvestada ja vajadusel tõsta alates 2025/2026. õppeaastast õppemaksu või muid tasusid. Erakooli seaduse § 22 lg 6 lubab tõsta õppemaksu suurust üle 10% kahe õppeaasta vahel, kui eraüldhariduskooli pidaja ja õpilase või tema seadusliku esindaja vaheline leping ei sätesta teisiti.
* Riigi tegevuskulutoetuse määr on 2024. aastal 102 eurot õpilase kohta kuus (2023. aastal oli 88,42 eurot, 2022. aastal 79,4 eurot ja 2021. aastal 72 eurot õpilase kohta kuust). Seega on tegevuskulutoetuse määr viimasel neljal aastal kasvanud üle 40%.
** Baastoetuse määr on 0,5-kordne eelmise kalendriaasta Vabariigi Valitsuse kehtestatud õppekoha tegevuskulu piirmäära ja Tartu linnas tegutsevale erakoolile eelmisel kalendriaastal erakooliseaduse paragrahvi 223 alusel riigi poolt makstava tegevuskulutoetuse määra vahe. 2024. aastal on linnapoolse baastoetuse suuruseks ühe õpilase kohta kuus 5,29 eurot, 2023. aastal oli 8,30 eurot, 2022. aastal 11 eurot ja 2021. aastal 7,5 eurot ühe õpilase kohta kuus.
*** Tartu linnas asuvale erakooli pidajale, kes saab riigilt tegevuskulutoetust erakooliseaduse paragrahvi 223 alusel, antakse täiendavat toetust uuel õppeaastal lisandunud õpilaste eest. Täiendava toetuse arvutamise alus on 10. septembri ja eelneva kalendriaasta 10. novembri erakooli toetatavate õpilaste arvu (välja arvatud vanema soovil koduõppel olevad õpilased) vahe, mis korrutatakse neljakordse riigi tegevuskulutoetuse määraga. Tegemist on nn ühekordse toetusega, mis 2024. aastal on 408 eurot, 2023. aastal oli 353,68 eurot, 2022. aastal 317,6 eurot ja 2021. aastal 288 eurot lisandunud õpilase kohta.
