Protokoll: Arengu- ja planeerimiskomisjoni koosolek

Päevakord:
1. Ehitusseadustikus ja kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduses sätestatud ülesannete delegeerimine
2. Informatsioon üldplaneeringukohaste tiheasustusega alade määramisest
3. Informatsioon mitmeliigiliste ühistranspordisõlmede (liikuvuskeskuste) asukohavalikutest
4. Informatsioon töö "Tartu parkimispoliitika alusanalüüs" tulemustest


1. Ehitusseadustikus ja kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduses sätestatud ülesannete delegeerimine

Kuulati Anneli Apuhtini ettekannet.

Otsustati eelnõu toetada.


2. Informatsioon üldplaneeringukohaste tiheasustusega alade määramisest

Kuulati Kertu Vuksi ja Indrek Ranniku ettekannet, vastuseid küsimustele ning komisjoni liikmete arvamusi.

Üldplaneeringus on sätestatud, et tiheasustusega alad määratakse ja antakse neile ruumikuju vastavalt asustuse arengule ja topograafiliste ruumiandmete muutustele. Eelnevat arvestades tuleb tiheasustusega alad perioodiliselt määrata vastavalt asustuse tegelikule arengule. Kuna Tartu linn kui asustusüksus loetakse tiheasustusega alaks lähtuvalt õigusaktidest ning endise Tähtvere valla alad on alles hiljuti Tartuga liidetud, siis varasemalt pole olnud vajadust sellist ülevaatust teha. Edaspidi tehakse seda vastavalt sellele, kuidas ruumiline areng toimub.

Komisjonis oli küsimusi eelkõige naabervaldadesse tiheasustusalade lisandumise ja sellega seotud valglinnastumise probleemide kohta.

Lenne Rähn-Kuusik märkis, et tiheasustusalade areng vajab põhjalikku analüüsi, tuleb mõelda ühistranspordi korraldusele, teenustele ligipääsule, koolidele-lasteaedadele, ning soovis infot, kas protseduuriliselt on siin tegu üldplaneeringu muutmisega, millest tuleneks ka kaasamise ja teavitamise kohustus.
Kertu Vuks ja Indrek Ranniku selgitasid, et tegu ei ole üldplaneeringu muutmisega. Üldplaneeringus ongi need alad määratud kompaktse asustusega aladeks, selle alusel toimub tiheasustusega alade määramine. Tartu linn planeerib oma tiheasutusalasid realistlikult arvestades juba ajalooliselt väljakujunenud asustust ja rahvastikuprognoosi uuringut ning pöörab ka palju tähelepanu liikuvusele ja ühiskondlikele hoonetele maade reserveerimisele.

Informatsioon võeti teadmiseks.


3. Informatsioon mitmeliigiliste ühistranspordisõlmede (liikuvuskeskuste) asukohavalikutest
4. Informatsioon töö "Tartu parkimispoliitika alusanalüüs" tulemustest

Kuulati Kertu Vuksi ja Indrek Ranniku ettekannet, vastuseid küsimustele ning komisjoni liikmete arvamusi.

Liikuvuskeskuste rajamiseks on kavandatud alad linna üldplaneeringus. Praegu on valitud välja kaks ala (Lõunakeskus ja Võru tn 252), mis esitatakse riigi rahastuse saamiseks. Asukohavalikute määramisel tugineti üldplaneeringule, parkimisuuringule ja liikluskoormuse andmetele. Eelistatud olid linna sissesõidud, kus on suurim liikluskoormus, kust sõidavad läbi maakonnaliinid ja kus on lähedal linnaliinide ühistranspordi peatus. Parkimisuuringu on koostanud OÜ Spinunit. Töö eesmärk oli esitada parkimise strateegia ja põhimõtted, mis toetavad linnaruumi optimeeritud kasutust, aitavad kaasa linna ruumilise arengu põhimõtete elluviimisele, soodustavad inimeste transpordiliigi valikut säästvamate viiside kasutamise kasuks ning arvestavad Tartu linna energia- ja kliimakava transpordi valdkonna eesmärkidega. Uuring käsitleb avalikus ruumis asuvaid parklaid. Välja on selgitatud olemasolev olukord parkimise ruumilises lahenduses (parkimiskohtade arv, paiknemine ja täituvus) ja esitatud kolm alternatiivset parkimisstrateegia stsenaariumi.

Komisjonis oli küsimusi liikuvuskeskuste asukohavalikute põhjenduste, rahastusmeetme tingimuste, lähivaldadega tehtava koostöö, linnasiseste sundliikumiste vähendamise võimaluste, linna edasise tegevuskava jm teemade kohta.

Lenne Rähn-Kuusik oli seisukohal, et liikuvuskeskuste kavandamisel on oluline kvaliteetne ja tihe ühistranspordiühendus, ning soovis infot, kas toetusmeetmest saab raha ka bussiliikluse arendamiseks ning millal tekib parkimisuuringu alusel rakenduskava.
Kertu Vuks ja Indrek Ranniku selgitasid, et sellest meetmest ühistranspordi arendamiseks raha ei saa. Samas ongi praegused asukohad valitud eelkõige just selle alusel, et neis kohtades oleks juba praegu tihe bussiühendus olemas. Parkimisuuringu alusel on kavas kahe aasta jooksul koostada linna parkimisstrateegia, millega käib kaasas kaasamisprotsess, avalikud arutelud jne.

Komisjonis märgiti, et parkmisuuringut tuleks laiemalt avalikkusele tutvustada.

Linnavalitsusel paluti täpsustada:
- miks on antud soovitus parkimistasu muutmiseks ainult parkimisautomaatidest saadud andmete analüüsi alusel, kui suurem osa inimesi pargib teiste vahenditega;
- kuidas on jõutud tulemuseni, et Tartu parkimisalad on alatäitunud (kas on arvestatud ka öist aega).

Informatsioon võeti teadmiseks.