Protokoll: Rahanduskomisjoni koosolek

Päevakord:
1. Loa andmine Jaama 72c jäätmejaama haldamise riigihanke korraldamiseks
2. Ühinemine konsortsiumiga Eesti Vesinikuorg
3. Loa andmine Capital Atlantic OÜga sõlmitud äriruumi üürilepingu muutmiseks
4. Üldhooldusteenuse osutamise kord
5. Tartu korterelamu rekonstrueerimise toetus
6. Tartu linna arengudokumentide koostamise kord
7. Kohal algatatud küsimused


1. Loa andmine Jaama 72c jäätmejaama haldamise riigihanke korraldamiseks

Kuulati Raimond Tamme ettekannet ja vastuseid küsimustele.

Linnavalitsus küsib volikogu luba korraldada riigihange Tartu Jaama 72c jäätmejaama haldamiseks 2024. aastal. Hanke prognoositav maksumus on ligikaudu 180 000 eurot, millele lisandub käibemaks. Leping soovitakse sõlmida üheks aastaks seetõttu, et jõuda ühte tsüklisse Selli tn 19 ringmajandusjaama hankeperioodiga ning edaspidi on soov viia riigihanked läbi ühe hankena kaheks osaks jaotatuna (Selli tn 19 ja Jaama tn 72c).

Komisjoni liikmete küsimused puudutasid hankeperioodi pikkust ja võimalike pakkujate hulka.

Otsustati eelnõu toetada.


2. Ühinemine konsortsiumiga Eesti Vesinikuorg

Kuulati Raimond Tamme ettekannet, vastuseid küsimustele ja komisjoni liikmete arvamusi.

Linnavalitsus teeb eelnõuga ettepaneku ühineda partnerina konsortsiumiga Eesti Vesinikuorg. Vesinikkütus pälvib Euroopas ja kogu maailmas järjest suuremat tähelepanu. Ka Eestis on viimastel aastatel arendatud mitmeid vesinikuprojekte, millel on ühine eesmärk muuta elukeskkond puhtamaks ja jätkusuutlikumaks, kuid mis konkureerivad samal ajal omavahel rahastuse ja teiste oluliste ressursside pärast. Eesti Vesinikuorg koondab need projektid ühe katuse alla, moodustades maailma esimese tervet riiki katva vesinikuoru. Eesti Vesinikuoru juhtrühma kuuluvad MTÜ Eesti Vesinikutehnoloogiate Ühing, Alexela AS, Eesti Energia AS, Tallinna Sadam AS, Tartu Ülikool ning Tartu linn. Eesti Vesinikuoru tegevust koordineerib MTÜ Eesti Vesinikutehnoloogiate Ühing. Kõik partnerid toetavad rahaliselt vesinikuoru tegevust kindlaksmääratud aastatasuga, mis on kõigile partneritele võrdne. Summa lepitakse juhtrühmas igaks järgnevaks aastaks kokku. 2023 aastatasu on 20 000 eurot.

Komisjonis oli küsimusi konsortsiumiga ühinemise põhjendatuse, kaasnevate kulude ja linnale saadava kasu kohta.

Eelnõu suhtes jäi eriarvamusele Silver Kuusik.
Gert Goršanov oli erapooletu.

Otsustati eelnõu toetada (poolt 11, vastu 1).


3. Loa andmine Capital Atlantic OÜga sõlmitud äriruumi üürilepingu muutmiseks

Kuulati Lemmit Kaplinski ettekannet ning Lemmit Kaplinski ja Priit Humala vastuseid küsimustele.

Linnavalitsus soovib volikogu luba pikendada Capital Atlantic OÜga Ilmatsalu 3a asuvate äriruumide kasutamiseks sõlmitud üürilepingut kuni 30. juunini 2028. a ja suurendada alates 1. juulist 2023. a üüri 10% (uus üür 2530 eurot kuus). Ruumides tegutseb lasteaia Meelespea lastehoid 43 lapsele ning vajadus selle järele on endiselt olemas.

Silver Kuusik soovis infot, kas nendes ruumides on tagatud vajalikud sisekliima nõuded.
Linnavalitsusel paluti seda teemat volikogu istungiks täpsustada.

Otsustati eelnõu toetada.


4. Üldhooldusteenuse osutamise kord

Kuulati Anneli Apuhtini ettekannet, vastuseid küsimustele ja komisjoni liikmete arvamusi.

2023. a 1. juulist muutub väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse rahastamise regulatsioon. Uus regulatsioon kohustab hoolekandeasutusi esitama üldhooldusteenuse hinna kahe komponendina, millest hooldustöötajate ja abihooldustöötajate tööjõukulud, tööriietuse ja isikukaitsevahendite kulud, tervisekontrolli ja vaktsineerimise kulud ning koolituse ja supervisiooni kulud kannab kohalik omavalitsus ning majutus- ja toitlustuskulud ning muud teenuse osutamisega seotud kulud kannab teenuse saaja. Tartu Hooldekodus on koha maksumus hetkel 1500 eurot, millest Tartu linnal tuleks tasuda vähemalt 760 eurot, samas võib Tartu osa küündida ligi 1200 euroni, kui inimese sissetulekuks on ainult rahvapension.

Komisjoni liikmete küsimused puudutasid peamiselt linnapoolset rahastust ning linna kohustuste potentsiaalset kasvu tulevikus.
Anneli Apuhtin selgitas, et 2023. aastal saab linn riigi toetusega hästi hakkama, aga tulevikuks on keeruline ennustada võimalikku hooldekodu klientide hulga kasvu, samuti ei täida paljud hooldekodud praegu personali hulga miinimumnõudeid - ehk omavalitsuse poolse rahastuse tõus on väga tõenäoline.

Jaan Toots oli seisukohal, et hooldekodude hinnad hakkavad kindlasti oluliselt tõusma riigi dotatsiooni mõjul.

Silver Kuusik jäi erapooletuks.

Otsustati eelnõu toetada (14 poolt, vastu ei ole).


5. Tartu korterelamu rekonstrueerimise toetus

Kuulati Priit Humala ettekannet, Priit Humala ja Kaspar Alevi vastuseid küsimustele ning komisjoni liikmete arvamusi

Tartu korterelamu rekonstrueerimise toetus on osa projekti "Tartu Renoveerib" elluviimise tegevustest. Toetuse eesmärk on lihtsustada Tartu linnas asuvate korteriühistute rekonstrueerimise otsust, mille langetamisega kaasnevad kohe projekteerimise ja tehnilise konsultandi teenuse kulud - need tekivad enne seda, kui on kindel, kas korteriühistu saab riiklikku rekonstrueerimistoetust. Linna toetuse määr on erinev olenevalt sellest, kas ühistu jõuab ehituslepinguni või mitte, toetuse eelarve on 400 000 eurot. Projekti eesmärk on, et vähemalt 25 ühistut jõuaks renoveerimise lepinguni ning rekonstrueerida kortermaju väärtuses vähemalt 17 miljonit eurot.

Komisjoni liikmetel oli küsimusi linnale võetavate kohustuste täpsema sisu, teema kommunikeerimise, toetusele kvalifitseerumise nõuete jm teemade kohta.

Vahur Kollom märkis, et korteriühistute rekonstrueerimisotsuste motiveerimine on väga hea. Samas on taotlemisel selge eelis suurtel korteriühistutel ja kõrvale jäävad väikesed kortermajad, mis tihti asuvad miljööväärtuslikul alal ja võibolla vajaks linna toetust eriti. Linn peaks kaaluma, kuidas oleks võimalik selliseid väiksemaid kortermaju toetada.

Silver Kuusik märkis, et Tartus on väga halvas seisundis kortermaju, mis vajavad põhjalikku tehnilist ekspertiisi hoone konstruktsioonile, tegu on juba turvalisuse küsimusega. Nende hoonete puhul ei ole ainult energiasäästlikuks renoveerimine lahendus. Tehniline konsultant konstruktsiooni poolt ei hinda, neil ei ole ekspertiisipädevust.
Kaspar Alev selgitas, et konsultant peab hoone üle vaatama ja kui on ilmne täiendava ekspertiisi vajadus, siis tuleb sellest ühistut teavitada.
Toomas Kapp rõhutas, et tehnilise konsultandi teenuse sisu ja kvaliteet on väga oluline, peab olema kindlus, et lähtutakse heast inseneritavast ja konstruktsioonide olukorrale pööratakse vajalikku tähelepanu, mitte ei lähtuta ainult eesmärgist, et maja saaks soojustatud.

Otsustati eelnõu toetada.


6. Tartu linna arengudokumentide koostamise kord

Kuulati Elo Kiiveti ettekannet ja vastuseid küsimustele.

Uue korra kehtestamise eesmäk on viia määrus kooskõlla üldiste seaduses ettenähtud põhimõtetega arengukava ja eelarvestrateegia koostamisel. Samuti anti komisjonile ülevaade linna uue arengukava aastani 2035 tegemisest ja selle koostamise ajakavast.

Silver Kuusik leidis, et küsitav on vajadus, et kõigil linna asutustel peab olema
vähemalt kolmeks aastaks tehtud arengukava, mida tuleb kord aastas üle vaadata.
Elo Kiivet märkis, et on igati mõistlik, et linnaasutused kontrollivad oma tegevust ja eesmärke - ülevaatamisel saabki selgust, et valitud arengusuunad on mõistlikud ja ei vaja suurt muutust.

Vahur Kollom soovis infot õiendis märgitud kaasamiskava kohta - kas see on samuti määruse mõistes nn muu arengudokument.
Elo Kiivet selgitas, et kaasamiskava ei ole iseseisev arengudokument, see on töövahend ja osa arengukava koostamisprotsessist. Selle kava alusel planeeritakse arengukava koostamise käigus informeerimist, tagasiside saamist, osalema kutsumist jne.

Informatsioon võeti teadmiseks.


7. Kohal algatatud küsimused

7.1. Priit Humal vastas Silver Kuusiku kirjalikele maamaksuteemalistele küsimustele:
1) Kui suur on maamaksu osakaal ja summa Tartu linna eelarves? Palun eraldi välja tuua füüsilised isikud ja juriidilised isikud.
Prognoositav maamaksu laekumine 2023. aastal on 1,9 miljonit eurot, mis moodustab eelarvest 0,7%. Füüsilistest isikutest maamaksu kohuslasi on 16 586 ning nendelt laekub kokku 0,49 miljonit eurot seega keskmiselt 30 eurot maksumaksja kohta. Juriidilistest isikutest maamaksu kohuslasi on 2292, ning nendelt laekub kokku 1,47 miljonit eurot seega keskmiselt 640 eurot maksumaksja kohta.

2) Millist maamaksu määra (elamumaa, looduslik rohumaa, haritav maa, tootmine) Tartu linn kasutab?
Tartu Linnavolikogu määruse „Maamaksumäära kehtestamine 2023. aastaks“ kohaselt püsib maksumäär 2023. aastal 2,5%. Nimetatud määruse kohaselt kehtestatakse põllumajandussaaduste tootmiseks kasutusel oleva haritava maa ja loodusliku rohumaa maamaksumääraks 2% maa maksustamishinnast aastas.

3) Kas lähtuvalt uue valitsuskoalitsiooni lubadusest KOVidele vabad käed anda maamaksu aastase tõusu ülempiiri (10 %) kaotamisest, on Tartu linnal plaan siiski aastane tõusu ülempiir kehtestada?
Uue koalitsioonilepingu alusel Tartu linnavalitsus otsuseid ei langeta. Otsused teeme pärast seadusemuudatuste vastuvõtmist.

4) Kui palju on viimase kahe aasta (2022, 2023) jooksul maa hind Tartu linna territooriumil keskmiselt muutunud ning millist mõju see eelarvele avaldab?
Maa maksustamishind on olnud korrigeerimata alates 2001. aastast. Uus maa maksustamishind arvestati 2022. aastal. 21 aasta jooksul on Tartu linna territooriumil maa hind tõusnud keskmiselt 14,3 korda. Täpsem info https://minu.kataster.ee/ Arvestades kaitsemehhanismi on maamaksu tulu tõus 2024. aasta linnaeelarves 10% ehk 190 tuhat eurot.

7.2. Meelis Luht andis ülevaate linna eelarve täitmise seisust.