Asutuse nimetus: | Tartu Linnavolikogu |
Koosoleku pidaja: | Arengu- ja planeerimiskomisjon |
Reg nr: | 38 |
Kuupäev: | 29.10.2024 |
Kellaaeg: | 14:30 - 15:55 |
Toimumise koht: | Tartu, raekoda |
Juhataja: | Veljo Ipits |
Protokollija: | Aune Rumm |
Osalejad: | Jaak Laineste, Veljo Ipits, Lenne Rähn-Kuusik, Andro Roos, Vahur Kollom, Mart Hiob, Alipi Borin, Armen Šahbazjan, Helmer Jõgi, Kalver Künnapuu, Argo Annuk, Aivar Sööt, Verni Loodmaa, Indrek Katušin, Allan Unt; kirjalikult Tauri Tampuu |
Puudusid: | Olev Kork |
Kutsutud: | abilinnapea Elo Kiivet, abilinnapea Meelis Leidt, ruumiloome osakonna juhataja Kertu Vuks, ruumiloome osakonna detailplaneeringute valdkonnajuht Aire Priks, rahandusosakonna juhataja Meelis Luht, volikogu esimehe nõunik Marit Sepma, Keskerakonna saadikurühma nõunik Vladimir Šokman |
Seisund: | Allkirjastatud |
Sarja indeks: | 1-3 Linnavolikogu alatiste komisjonide protokollid |
Failid: | LVK_APK_Protokoll_2024_00038.asice ( 73 kb ) |
TARTU LINNAVOLIKOGU
ARENGU- JA PLANEERIMISKOMISJON KOOSOLEKU PROTOKOLL |
|
Tartu |
29. oktoober 2024. a. nr 38 |
Päevakord:
1. Tartu linna arengukava 2025-2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine
2. Tartu linna arengukava 2025-2035 ja eelarvestrateegia 2025-2028 kinnitamine
3. Hiieküla asumi ja lähiala detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine
4. Informatsioon Riia tn 148 krundi detailplaneeringust
5. Kohal algatatud küsimused
1. Tartu linna arengukava 2025-2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine
Kuulati Elo Kiiveti ettekannet ning Elo Kiiveti ja Kertu Vuksi vastuseid küsimustele.
Komisjonile selgitati, miks KSH algatamine arengukavale ei ole põhjendatud. Arengukava tasand alates visioonist ja lõpetades tegevuskavaga ei ole täpsusastmelt selline, mis võimaldaks hinnata mõju olulisust, arengukavaga ei kavandata konkreetseid objekte konkreetses asukohas. Ka Keskkonnaameti hinnangul ei kaasne arengukavaga otsest olulist keskkonnamõju, mis nõuaks vältimatult KSH algatamist ning senises praktikas omavalitsuste arengukavadele KSH koostatud ei ole.
Jaak Laineste oli seisukohal, et teatud keskkonnamõjud on arengukaval siiski olemas ja üldisem mõjuhinnang oleks vaja teha.
Lenne Rähn-Kuusik oli seisukohal, et KSH on arengukavale kindlasti vajalik, kuna varasemalt on olnud probleeme, kus see on tegemata jäetud, samuti on arengukava tase nõrk ja mõõdikud ebaselged, eriti keskkonna teema, ning avalikustamise käigus selles osas tehtud ettepanekuid ei ole arvestatud.
Lenne Rähn-Kuusik ja Jaak Laineste hääletasid eelnõu vastu.
Tauri Tampuu teatas kirjalikult, et on eelnõu poolt.
Otsustati eelnõu toetada (poolt 14, vastu 2).
2. Tartu linna arengukava 2025-2035 ja eelarvestrateegia 2025-2028 kinnitamine
Kuulati Elo Kiiveti, Kertu Vuksi ja Meelis Leidti ettekannet ning Elo Kiiveti, Kertu Vuksi, Meelis Leidti ja Meelis Luha vastuseid küsimustele.
Komisjonile anti ülevaade arengukava ja eelarvestrateegia avalikustamisel saadud tagasisidest ja tehtud ettepanekutest.
Komisjoni liikmete küsimused puudutasid arengukava eesmärke, mõõdikuid ja vormistust, eelarvestrateegia aluseks olevaid majandusprognoose, riskistsenaariumit, linna võlakoormust, maamaksu tõusu, haridusasutuste rekonstrueerimise kava jm teemasid.
Vahur Kollom soovis infot, kas riskistsenaariumi realiseerumise korral on haridusasutuste rekonstrueerimine prioriteet ja need investeeringud edasi ei lükku.
Meelis Leidt ja Meelis Luht selgitasid, et haridusasutused on linna prioriteet ja sinna investeeritakse igal aastal. Selle eelarvestrateegia perioodi jäävad haridusobjektid on välja toodud suuremate investeeringute tabelis. Samas tuleb arvestada, et enne koroonakriisi, sõda Ukrainas ja sellega kaasnenud majanduslangust koostatud investeeringute kava praeguses seisus plaanitud kujul elluviimine ei ole realistlik.
Jaak Laineste ja Lenne Rähn-Kuusik avaldasid arvamust, et arengukava eesmärgid ei ole piisavalt ambitsioonikad selles vaates, kuhu Tartu linn suures plaanis peaks liikuma.
Jaak Laineste, Vahur Kollom ja Lenne Rähn-Kuusik hääletasid eelnõu vastu.
Tauri Tampuu teatas kirjalikult, et on eelnõu teadmiseks võtnud.
Otsustati eelnõu toetada (poolt 12, vastu 3).
3. Hiieküla asumi ja lähiala detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine
Kuulati Elo Kiiveti ettekannet ning Elo Kiiveti ja Aire Priksi vastuseid küsimustele.
Planeeringualal asuva 36 krundi omanikud on esitanud taotluse tunnistada kehtetuks Hiieküla asumi ja lähiala detailplaneering, kuna ei soovi detailplaneeringut kehtival kujul realiseerida. Kehtiv planeering seab piirangud põhihoonete suurusele, muu hulgas näiteks ei võimalda täiendavate terrasside ehitamist.
Mart Hiob kordas oma varasemalt väljendatud seisukohta, et eelnõu ei vasta planeerimisseadusele, ja hääletas vastu.
Lenne Rähn-Kuusik jäi eelnõu suhtes erapooletuks, kuna oli seisukohal, et detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ei tundu menetluslikult korrektne, sest see on suures osas juba ellu viidud, samuti ei saa toetada looduskaitsealuste taimede ümberistutamise praktikat, sest sageli see tegelikkuses ei toimi.
Tauri Tampuu teatas kirjalikult, et jääb erapooletuks.
Otsustati eelnõu toetada (poolt 13, vastu 1).
4. Informatsioon Riia tn 148 krundi detailplaneeringust
Mart Hiob taandas ennast päevakorrapunkti arutelust.
Kuulati Elo Kiiveti ettekannet ning Elo Kiiveti ja Aire Priksi vastuseid küsimustele.
Detailplaneeringu eesmärk on jagada maa-ala kruntideks ja määrata ehitusõigus kuni viiekorruseliste kaubandus-, teenindushoonete ning korterelamute rajamiseks.
Informatsioon võeti teadmiseks.
5. Kohal algatatud küsimused
5.1. Elo Kiivet teavitas komisjoni, et linnavalitsus on algatanud Holmi kvartali detailplaneeringu ning lähiajal on kavas ka Sadama kvartali detailplaneeringu algatamine. Kuna kumbki planeering ei muuda üldplaneeringut, siis on menetlus linnavalitsuses. Samas on tegemist väga oluliste planeeringutega ja järgmisel komisjoni koosolekul annab linnavalitsus neist komisjonile ülevaate.
5.2. Vahur Kollom märkis, et juba mitmel korral on detailplaneeringu kehtestamise eelnõu puhul komisjoni kuuluv planeeringute asjatundja ja linnavalitsus eri meelt, kas juriidiliselt on sellised eelnõud korrektsed. Selguse huvides peaks linnavalitsus esitama komisjonile põhjalikuma juridiilise analüüsi.
Veljo Ipits | |
Koosoleku juhataja |
Aune Rumm Protokollija |