Protokoll: Arengu- ja planeerimiskomisjoni koosolek

Päevakord:
1. Väike kaar 33 krundi detailplaneeringu vastuvõtmine ja avalikule väljapanekule suunamine
2. Rebase 25 ja 27 kruntide ning lähiala detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine
3. Kastre valla üldplaneeringu kooskõlastamine
4. Kohal algatatud küsimused


1. Väike kaar 33 krundi detailplaneeringu vastuvõtmine ja avalikule väljapanekule suunamine

Jaak Laineste taandas ennast päevakorrapunkti arutamisest ja otsustamisest.

Kuulati Elo Kiiveti ettekannet, Elo Kiiveti, Aire Priksi ja Indrek Ranniku vastuseid küsimustele ning komisjoni liikmete arvamusi.

Detailplaneeringu algatas volikogu 2020. aasta jaanuaris. Huvitatud isik AS Tartu Mill soovib jätkata pikaajaliselt väljakujunenud asukohas oma tootmistegevust ning saada ehitusõigust tootmishoonete laiendamiseks ning uute viljamahutite rajamiseks olemasoleva hoonestuse ja raudtee vahelisele alale. Planeering ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise aruanne oli avalikustamisel 2022. aasta veebruaris-märtsis, avalikustamise tulemusel on planeeringut ja KSH aruannet täiendatud.

Planeeringu menetlemisel on kaalutud Väike kaar 33 krundil asuva äärmise raudteeharu likvideerimise võimalusi, kuid arendaja soovib tulevikuperspektiivis raudteetranspordi võimaluse siiski alles jätta kui keskkonnahoidlikuma ja ökonoomsema transpordiviisi.
Komisjonis arutati, kas planeeringusse saaks lisada sätte, mis võimaldaks tulevikus siiski raudtee maa-ala avalikku kasutust (nt võimalus ühendada kergliiklusteega Lembitu ja Näituse tänav). Veljo Ipits tegi ettepaneku, et linnavalitsus vaataks selle teema veel üle.

Samuti on planeerimise käigus kaalutud võimalusi tehase territooriumile täiendava juurdepääsu loomiseks Lembitu tänavalt. Siduvat kokkulepet ei ole saavutatud, seetõttu ei ole lahendust planeeringus kavandatud, kuid see ei välista juurdepääsu kavandamist tulevikus.
Mart Hiob märkis, et juurdepääs tehasele Lembitu tänavalt oleks kõige otsesem ja ökonoomsem lahendus, mis viiks võimalikult palju raskeliiklust elurajoonist ära.

Eelnõu suhtes jäid eriarvamusele Tanel Tein ja Lenne Rähn-Kuusik.
Tanel Teini kirjalikult saadetud seisukoht: "Pooldame linnaruumi, kus oleks elanikel hea elada. Ei ole vastu ettevõtlusele, kuid seda liiki ettevõtlust elamurajooni kõrval ei saa pikas plaanis perspektiivikaks pidada."

Otsustati:
1.1. teha linnavalitsusele ettepanek vaadata detailplaneering üle, et oleks tagatud eeldused tulevikus piki raudteed jalg- ja kergliiklustee kavandamise idee realiseerimiseks;
1.2. suunata eelnõu volikokku ja toetada detailplaneeringu vastuvõtmist (poolt 12, vastu 2).


2. Rebase 25 ja 27 kruntide ning lähiala detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine

Kuulati Elo Kiiveti ettekannet ja Aire Priksi vastuseid küsimustele.

Tartu linn soovib tunnistada kehtetuks Rebase 25 ja 27 kruntide ning lähiala detailplaneeringu Rebase tn 20 krundi osas eesmärgiga viia ellu Tartu linna üldplaneering ning laiendada olemasolevat sadamaala.

Mart Hiob oli seisukohal, et linnavalitsus ei tõlgenda planeerimisseadust õigesti ja eelnõus tuleks viidata kõigile planeerimisseaduses nimetatud kehtetuks tunnistamise alustele.

Otsustati eelnõu toetada.


3. Kastre valla üldplaneeringu kooskõlastamine

Kuulati Elo Kiiveti ja Indrek Ranniku ettekannet, vastuseid küsimustele ja komisjoni liikmete arvamusi.

Kastre vald on saatnud Tartule kooskõlastamiseks valla üldplaneeringu koos keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandega. Tartu linn ja Kastre vald on arenenud pikaajalises vastastikuses koosmõjus ning valla ruumilise arengu küsimused on Tartu linna jaoks tähtsad.
Eelnõuga tehakse ettepanek valla üldplaneering kooskõlastada, kuid mitmete märkustega, mis puudutavad planeeringu üldist kvaliteeti, valla ruumilise arengu põhimõtteid, kõrgendatud avaliku huviga metsade majandamise kavasid, jäätmekäitlust jm. Tartu huvid ja mured on seotud eelkõige linna lähialadele kavandatud küllalt suurte elamualadega, mis Tartu perspektiivist suurendavad valglinnastumise probleeme.

Jaak Laineste oli seisukohal, et tegu on halva üldplaneeringuga, mis selgelt suurendab valglinnastumist. Linn peaks andma jõulisema signaali ja jätma valla üldplaneeringu kooskõlastamata seni, kuni seda ei ole korrigeeritud linna seisukohast oluliste teemade osas. Tartu peaks tegelema aktiivselt lahenduste otsimisega koostöös vallaga ja olema maakonna tasemel planeerimisel eestvedaja.
Indrek Ranniku selgitas, et vallaga on tehtud tihedat koostööd, vald on linna märkustega kursis ja üldplaneeringu kooskõlastamine rajaneb vastastikusel usaldamisel. Linn saab korrigeeritud planeeringu uuesti ülevaatamiseks enne avalikku väljapanekut.

Allan Unt ja Veljo Ipits märkisid, et valglinnastumise probleemide lahendamist peab linn alustama enda territooriumist ning looma linnas võimalusi elamuehituseks ning tegelema sellega, et planeerimise ja ehitamise protsessid oleks lihtsamad.

Mart Hiob oli seisukohal, et linna märkused valla üldplaneeringule on sõnastatud liiga üldsõnaliselt, peaks olema konkreetsem. Linna huvi on, et vallal oleks keskus, kuhu oleks kontsentreeritult planeeritud teenused, mis kättesaadavad erinevate liikumisviisidega jne, see peaks olema linna märkustes selgesõnalisemalt öeldud.

Eelnõu suhtes jäid eriarvamusele Jaak Laineste, Tanel Tein ja Lenne Rähn-Kuusik.

Otsustati:
3.1. teha linnavalitsusele ettepanek vaadata linna märkuste sõnastus veel üle;
3.2. eelnõu toetada (poolt 12, vastu 3).


4. Kohal algatatud küsimused

Jelena Frunze tegi ettepaneku arutada vanemate avaliku funktsiooniga hoonete ligipääsetavuse probleeme, millised on hoonetele seatud nõuded ja kuidas linn selle teemaga tegeleb.
Lenne Rähn-Kuusik tegi ettepaneku kutsuda selle arutelu juurde puuetega inimeste esindaja.
Veljo Ipits selgitas, et teema palutakse linnavalitsusel komisjoni jaoks ette valmistada.

Jaak Laineste tegi ettepaneku võtta tulevikus komisjoni päevakorda ka Sõpruse silla rekonstrueerimise teema.