Akti väljaandja: | Tartu Linnavalitsus |
Akti liik: | Korraldus |
Teema: | Kvissentali tee 15 krundi ja lähiala detailplaneeringu kehtestamine |
Reg. number: | 1157 |
Seisund: | Allkirjastatud |
Vastuvõtmise kp: | 14.11.2023 |
Jõustumise kp: | 14.11.2023 |
Eelnõu: | Kvissentali tee 15 krundi ja lähiala detailplaneeringu kehtestamine |
Failid: | LVK2023111401157.asice ( 5459 kb ) |
TARTU LINNAVALITSUS | |
KORRALDUS | |
Tartu
|
14. november 2023. a. nr 1157 |
Kvissentali tee 15 krundi ja lähiala detailplaneeringu kehtestamine |
Ehitusõigus kruntidele on määratud järgmiselt:
Pos 1 - Pos 4 suurim lubatud hoonete arv 1, ehitisealune pind 250 m² ja absoluutkõrgus 43.00;
Pos 5 suurim lubatud hoonete arv 1, ehitisealune pind 4837 m² ja absoluutkõrgus 50.70;
Pos 6 suurim lubatud hoonete arv 1, ehitisealune pind 2936 m² ja absoluutkõrgus 49.50;
Pos 7 suurim lubatud hoonete arv 1, ehitisealune pind 3107 m² ja absoluutkõrgus 50.10;
Pos 9 suurim lubatud hoonete arv 3, ehitisealune pind 3697 m² ja absoluutkõrgus 52.00.
Kuna planeeringuala asub hästi vaadeldavas asukohas tulevase liiklussõlme ääres, tuleb erilist tähelepanu pöörata hoonestuse kavandamisel linnaruumilise terviklikkuse saavutamisele ja parima professionaalse arhitektuurse terviklahenduse leidmisele ning kruntidele Pos 6, Pos 7 ja Pos 9 tuleb korraldada hoonete projekteerimiseks vähemalt kolme osavõtjaga arhitektuurikonkurss.
Planeeringuga on sätestatud, et säilitada tuleb võimalikult palju olemasolevat (väärtuslikku kompaktset) haljastust. Kõrghaljastust peab olema vähemalt 10% iga ärikrundi pindalast, elamukruntidel peab olema haljastust vähemalt 40%, millest 25% kõrghaljastust. Pos 5 lääneküljele on ette nähtud kõrghaljastuse rajamine, mis eraldab kavandatava äri- ja tootmismaa elamumaast. Pos 10 tänav on ette nähtud kujundada alleena. Istutatavate puude liik, arv ja asukohad ning madalhaljastuse lahendus antakse ehitusprojekti mahus. Haljastus tuleb rajada koos planeeritud hoonete ja rajatistega.
Planeeringuga on kavandatud Kvissentali tee äärde planeeringuala ulatuses uue jalgtee rajamine, olemasoleva juurdepääsu likvideerimine ja kolme uue juurdepääsu rajamine Kvissentali teelt. Nõuetekohane parkimine on lahendatud kruntidel, täpne parkimislahendus selgub projekteerimisel. Sõltuvalt hoonete sissepääsude asukohtadest, tuleb hoonete projekteerimisel ette näha mugavas kohas võimalused jalgrataste hoiustamiseks.
Planeeringu realiseerimise eelduseks on sademevee eesvooluks olevate kraavide uuringu koostamine ja kraavide korrastamine (nt puhastamine, süvendamine, nõlvade kindlustamine) ning vajadusel (uuringu tulemusel) vooluhulka piiravate rajatise kavandamine ja rajamine, planeeringukohaste avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee (sh Kvissentali tee äärne kõnnitee) ja sellega seonduvate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatiste, sh sademeveekanalisatsiooni väljaehitamine Kvissentali tee 15 kinnistu igakordse omaniku poolt. Planeeritud tänavamaa krundid Pos 10, 11 ja 12 võõrandatakse pärast rajatiste väljaehitamist tasuta Tartu linnale.
Kokkulepe planeeringukohaste avalike rajatiste väljaehitamiseks ja tänavamaa kruntide linnale tasuta üleandmiseks on sõlmitud enne detailplaneeringu kehtestamist.
Koostöö ja kaasamine
Planeeringulahendusele esitatud arvamused
Planeeringule kohta on esitanud arvamuse kaks isikut:
1. Erki Pisuke soovis Kvissentali tee äärde planeeritud kõnnitee pikendamist kuni Lootsi tänavani ja Madruse tn 13 detailplaneeringus sätestatud pinnaseveo marsruudi fikseerimist ka Kvissentali tee 15 krundi detailplaneeringus, kuna see on kavandatud läbi Kvissentali tee 15 krundi.
2. Kim Allikas soovis saada Tartu vallas asuvale Pille maaüksusele juurdepääsu Kvissentali teelt läbi Kvissentali tee 15 krundi. Leiti, et planeeringus tuleb ette näha perspektiivne ühendustee Tartu linna (planeeringuala) ja Tartu valla vahel. Ühenduse vajadust põhjendatakse sooviga tagada pärast riigi poolt seoses Tartu põhjapoolse ümbersõiduga (Tiksoja liiklussõlme) teostatavat transpordimaa äralõiget tekkivatele Pille ja Müta lõunapoolsetele maaüksustele juurdepääs avalikult kasutatavale teele ning ka linna ja valla teedevõrgu ühendamisega laiemas mõttes. Kim Allikas soovib peatada detailplaneeringu menetluse kuni tema ja Transpordiameti vahelise kohtuvaidluse lõppemiseni.
Koostöö Tartu vallaga
Tartu linn on teinud planeeringu koostamisel koostööd Tartu vallaga. Tartu vald on andnud koostöö käigus teada, et joonistel tuleb kajastada projekteeritava Tartu põhjapoolse ümbersõidu Vahi sõlme viimane lahendus ja määrata maakasutus projekteeritud lahenduse alusel. Linn arvestas esitatud seisukohaga.
Lisaks on Tartu vald andnud teada, et Pille maaüksuse omanik on esitanud Tartu vallale detailplaneeringu algatamise taotluse sooviga kavandada Pille maaüksusele ärihooned. Tartu valla üldplaneeringu kohaselt on Pille maaüksuse juhtfunktsioon kaubandus-, teenindus- ja büroohoone ning tootmise- ja logistikakeskuse maa-ala (ÄT). Kaubandus-, teenindus-, toitlustus-, majutus-, büroohoone, tootmis- ja tööstushoone ning laohoone, sh hulgikaubandushoone ja neid teenindavate rajatiste juhtotstarbega maa-ala. Suunaks on keskkonda sobiva ja olulist keskkonnamõju mitteomava äri- ja tootmistegevuse arendamine, st kergetööstus- ja keskkonnasõbralike ettevõtete rajamine. Planeeringu koostamist ei ole algatatud. Milline saab olema arendaja lõplik arendamise soov, kas ja mis eesmärkidel planeeringut koostama asutakse, selgub vastavate toimingute käigus. Kas planeeritakse SPA hotell, väikesemahuline elamuehitus vm ning milline saab olema kavandatavast tulenev mõju, mh liikluskoormus, selgub vastava planeeringu koostamise käigus.
Koostöö Transpordiametiga
Planeering arvestab ja kajastab Transpordiameti nõutud riigitee liiklusskeemi. Transpordiamet on detailplaneeringu kooskõlastanud 05.01.2022 kirjaga nr 7.1-2/21/29418-2 ja palunud arvestada edastatud teeprojektiga. Vastav projekt on kantud detailplaneeringu joonisele. Transpordiamet kinnitas oma 01.04.2022 kirjas, et kooskõlastas detailplaneeringu 05.01.2022 kirjaga ja tänas teavitamast, et linn kirjas olnud tingimustega ei nõustunud ning teatas, et amet on nõus linna seisukohtadega. Transpordiamet leidis, et näeb võimalust Pille kinnistu lõunapoolse osa arendamiseks vaid juhul, kui linn nõustub juurdepääsu andmisega Tartu linna territooriumilt, tingimusel, et antud kinnistuosal toimub vaid elamuarendus.
Paralleelselt Kvissentali tee 15 krundi ja lähiala detailplaneeringu menetlusega arutati juurdepääsu lahendamise vajadust vastuväite esitaja ja Transpordiameti vahel kohtus. Tallinna Halduskohus on 02.12.2022 otsusega haldusasjas nr 3-22-755 asunud seisukohale, et Transpordiameti koostatud ehitusprojekti kohaselt kaob mõnedele kinnistutele või kinnistu osadele juurdepääs, mistõttu tuleb projektiga tagada ja lahendada uus juurdepääs. Kim Allikas väidab, et Tartu põhjapoolse ümbersõidu Vahi sõlme lahendus on halduskohtu otsusega kehtetuks tunnistatud ja riik ei kavanda ümbersõidu lahenduse realiseerimist, seega ei peaks selle lahendusega arvestama. Tartu linn on DP koostamisel lähtunud Tartu linna üldplaneeringust, kus oli arvestatud Tartu põhjapoolse ümbersõidu Vahi sõlme lahendusega, mitte kohtuvaidluse esemeks olevatest Transpordiameti projekteerimistingimustest.
Kim Allikas on mh veel välja toonud, et Transpordiamet on teatanud, et lõpetab Tartu põhjapoolse ümbersõidu jaoks vajaliku teemaa omandamise menetluse, kuivõrd Tartu põhjapoolse ümbersõidu Vahi sõlme ehitust ei ole lähiaastatel ette näha. Sellele informatsioonile tuginedes kaotavad Kim Allika esitatud ettepanekud ja vastuväited taotletava aluse, et tema krundile kaob juurdepääs, seega on tema seisukohad vastuolulised. See, et vastuväite esitajal on pooleli kohtumenetlus ümbersõitu puudutavate projekteerimistingimuste üle või vaidlus riigiga maade omandamise teemal, ei mõjuta käesoleva detailplaneeringu lahendust. Seega on selge, et Tartu põhjapoolse ümbersõidu Vahi sõlme osas selgub täpne lahendus vastava menetluse käigus millalgi tulevikus.
Planeeringust huvitatud isiku arvamus
Linn on küsinud esitatud ettepanekute osas seisukohta Kvissentali tee 15 kinnistu omanikult. Kinnistu omanik ei ole nõus Kim Allika ettepanekuga ning leiab kokkuvõtvalt, et Pille ja Müta maaüksuste juurdepääs avalikult kasutatavale teele (maaüksuste kasutusotstarbe muutmise soovi korral) peab toimuma kohalike omavalitsuste üldplaneeringute alusel, kokkuleppel kohalike omavalitsuste ning Müta ja Pille maaüksuste omanike selget visiooni kajastava detailplaneeringu koostamise käigus.
Linna seisukohad planeeringulahenduse põhjendamiseks
Linn on kujundanud seisukohad avalikul väljapanekul esitatud arvamustele Tartu Linnavalitsuse 25.10.2022 korraldusega nr 1166. Linnavalitsus otsustas esitatud arvamusi valdavalt mitte arvestada, v-a Madruse tn 13 krundi detailplaneeringus sätestatule (pinnaseveo marsruudi fikseerimine) viitamine. Täiendavad selgitused eelnevatele seisukohtadele ja Kim Allika poolt pärast väljapanekut täiendavalt esitatud arvamustele toodi Tartu Linnavalitsuse 21.02.2023 korralduses nr 222 ja Rahandusministeeriumile 17.05.2023 saadetud vastuses. Linn jääb põhiosas varasemate seisukohtade juurde ning toob järgnevalt välja olulisema.
Kvissentali tee äärde planeeritud kõnnitee
Käesoleval ajal on Kvissentali teel olemas ühepoolne kõnnitee. Planeeringuga on sätestatud, et planeeringu realiseerimise eelduseks on rajada jalgtee planeeringuala ulatuses - alates Aruküla teest kuni planeeritud krundini Pos 3.
Linn on seisukohal, et detailplaneeringu ülesanne on otseselt detailplaneeringulahenduse elluviimiseks vajalike rajatiste, sh avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine. Antud juhul mõjutab planeeringuga kavandatav maht ja sellega kaasnev liiklus kõige enam planeeritava alaga piirnevat tänavamaad, mistõttu on planeeringu koostamise käigus arendajaga kokkulepitud ja planeeringus fikseeritud vajadus rajada Kvissentali teele planeeringuala poolne jalgtee. Linna hinnangul on tulevikus linnaosa suurenedes ja elanike arvu kasvades vajalik rajada Kvissentali teele mõlemapoolne kõnnitee. Perspektiivi kajastab ka detailplaneeringu linnaehituslike seoste joonis, kus on kajastatud jalakäijate liikumissuunad. Detailplaneeringu kohustuslikuks ülesandeks ei ole reguleerida veostega, sh pinnaseveoga seotud küsimusi. Jalgtee rajamine kuni Lootsi tänavani on võimalik lahendada tulevikus Tartu linna poolt projekti alusel.
Pille maaüksusele juurdepääsu võimalused
DP-ga ei ole põhjendatud näha ette Kvissentali tee 15 krundile perspektiivset ühendusteed Tartu linna ja Tartu valla vahel ega Pille ja Müta maaüksustele juurdepääsu avalikult kasutatavale teele. Juurdepääsu asukoha määramine Pille maaüksusele tuleviku perspektiive silmas pidades ei ole käesoleva detailplaneeringu ülesanne. Väljapakutud asukohas ja kujul juurdepääsutee killustaks Kvissentali tee 15 omandit, lõhuks krundistruktuuri (krunt jaotub kolmeks - parkimine ühel pool, hoonestus teisel pool teed), väheneks ehitusõigus, parkimise ja haljastuse lahendamise võimalusi. Linn on seisukohal, et sõltumata Kvissentali tee 15 krundi ja lähiala detailplaneeringust jäävad edaspidi kõik võimalused Pille maaüksustele juurdepääsu lahendamiseks alles.
Planeeringulahendus ei muuda Tartu valla maade kasutust (säilivad olemasolevad juurdepääsud avalikult teelt) ja olemasolevat olukorda Pille maaüksuse osas. Tartu valla maadele, sh maatulundusmaa sihtotstarbega Pille maaüksusele on käesoleval ajal juurdepääs avalikult kasutatavalt riigiteelt, Jõhvi - Tartu - Valga põhimaanteelt, tagatud. Kvissentali teelt ja Kvissentali tee 15 krundi kaudu Pille maaüksusele väljakujunenud juurdepääs puudub. Väide, et ainuke võimalus Pille maaüksusele juurdepääsu võimaldamiseks on läbi planeeritava Kvissentali tee 15 krundi, ei ole õige. DP lahendus ei muuda ümbritsevate kruntide juurdepääsuvõimalusi olemasolevaga võrreldes halvemaks ega takista vajalike juurdepääsude leidmist vastavate maa-alade planeerimise käigus tulevikus.
Samuti ei ole üldplaneeringutega antud asukohas Tartu linna ega Tartu valla ühendamiseks teed ette nähtud, küll aga on Tartu linna üldplaneeringuga kavandatud avalik tee ja tänava maa-ala Tartu valla piirile Madruse tn 13 kinnistule, mis piirneb Müta ja Pille maaüksustega. Kim Allikas on olnud üldplaneeringukohase avaliku tee kavandamisega kursis mh läbi iseendale kuulunud Madruse tn 13 krundi detailplaneeringu menetluse, millega nähti ette igakordse omaniku kohustus ehitada välja planeeringu realiseerimiseks vajalik ajutine juurdepääsutee üldplaneeringuga kavandatud asukohas. Kim Allikas on tänaseks Madruse tn 13 krundi ära müünud, seega ei ole soovinud ise antud teed välja ehitada. Samuti ei ole ta nimetatud krundi detailplaneeringu koostamise ega ka hilisema linna üldplaneeringu koostamise käigus teinud ühtegi ettepanekut lahendada juurdepääsu enda valla territooriumil asuvatele kruntidele. Seega Tartu linna üldplaneering ja Madruse 13 krundi detailplaneering näevad põhimõtteliselt ette võimaluse kavandada perspektiivne tänav ja lahendada mh juurdepääs vaidlusalusteel kruntidele, kui see peaks tulevikus vajalik olema. See nõuab vastavate uuringute ja analüüside koostamist järgnevates etappides. Tartu linna üldplaneeringule ja kehtivatele detailplaneeringutele tuginedes on Kvissentali linnaosa puhul tegemist elamurajooniga, seega tuleb arvestada olemasolevaid ja perspektiivseid väikeelamuarendusi vastuväite esitaja maaüksuste arendamisel ja sealt kavandatava liiklusmahu osas.
Läbi Kvissentali tee 15 krundi Pille maaüksusele juurdepääsu võimaldamine on võimalik kinnistu omanike vahelisel kokkulepet ja maaomaniku nõusolekul. Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-le 32 on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud. PS järgi on igaühel õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Omandi õigused võivad olla kitsendatud ainult seaduse või teiste isikute, sealhulgas naaberkinnisasjade omanike õigustega. Juurdepääsu küsimuse lahendamiseks tuleb kaaluda käesoleval juhul muid võimalikke eraõiguslikke instrumente või teha seda vastava maa-ala kohta koostatavates planeeringumenetlustes. Vastavalt asjaõigusseaduse § 156 lg-le 1 on planeerimismenetlusest sõltumata omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve.
Arvestades asjaolu, et Tartu linna territooriumi ja eraomandisse kuuluva Kvissentali tee 15 krundi kaudu soovitakse saada juurdepääsu Tartu valla maaüksustele teadmata kindlaid arendussoove ja täpseid lahendusi ning nendega kaasnevad mõjud, jääb Tartu linn seisukohale, et Tartu valla territooriumi kohta koostatavad planeeringulahendused (sh Pille maaüksuse jagamine, ehitusõiguse määramine, liikluskorralduse, tehnovõrkude lahendamine jm) selguvad vastavate detailplaneeringute koostamise käigus ja Tartu valla korraldamisel koostöös puudutatud isikutega ja ametiasutustega, sh koostöös Tartu linnaga. Kui Tartu vald algatab planeeringu, siis saab hinnata detailplaneeringuga kaasnevaid mõjusid ning arvestada riigipoolse tee-ehitamise kava ja Tartu põhjapoolse ümbersõidu Vahi sõlme osas elluviidava projektlahendusega. Kui see peaks Pille maaüksust tükeldama selliselt, et linna poole jäävale maaosale ei anta riigiteelt juurdepääsu, on võimalus Pille maaüksusele juurdepääsu küsimus lahendada vastava detailplaneeringu koostamise käigus Tartu valla ja Tartu linna vahelises koostöös.
Lahenduse vastavus õigusaktidele
Planeerimisseaduse järgi on detailplaneeringu koostamise aluseks kehtestatud üldplaneering, millega on määratud linna territooriumi ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused. Kuigi detailplaneeringu koostamise ajal on kehtinud erinevad linna üldplaneeringud antakse haldusakt, sh detailplaneeringu kehtestamise otsus andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas (haldusmenetluse seaduse § 54). Seega peab kehtestatav detailplaneering olema sisulises kooskõlas kehtestamise hetkel kehtiva üldplaneeringuga.
Vastavalt Tartu linna üldplaneeringule 2040+ on planeeritava ala juhtfunktsioon ärihoone maa-ala, tootmismaa-ala ning edelapoolsel osal väikeelamu maa-ala. Üldplaneeringuga on määratud üldised ehitustingimused, haljastuse ja liikluskorralduse põhimõtted. Detailplaneeringuga on antud alale terviklahendus, mis on käsitletavale maa-alale linnaehituslikult sobiv.
DP loob piisavalt paindlikud võimalused nii krundistruktuuri, hoonestuse liigendamise kui ka liikluskorralduse täpsemaks lahendamiseks arhitektuurivõistluse ning projekteerimise käigus. Nt on krundile Pos 9 lubatud kuni 3 hoone ehitamine; planeeritud kruntidele Pos 6, Pos 7 ja Pos 9 hoonete projekteerimise eelselt tuleb korraldada vähemalt kolme osavõtjaga arhitektuurikonkurss; antud liikluskorralduse põhimõtted, mida on võimalik täpsustada projekteerimisel, sh tänavaelementide paigutus ja laiused; moodustatavate kruntide piire ja pindalasid on lubatud katastriüksuste moodustamise käigus mõõdistamistulemuste alusel täpsustada. Planeeringuga on loodud eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumistruktuuri olemasoluks ja säilitamiseks ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid väärtusi. DP on kooskõlas Tartu linna üldplaneeringuga.
Detailplaneering on koostatud arvestades planeerimisseaduses määratud ülesandeid Tartu linna territooriumi osa kohta. Muu hulgas on täidetud planeerimisseaduse § 126 lg 1 p 4 kohane detailplaneeringu ülesanne määrata hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimalik asukoht ning p 7 liikluskorralduse põhimõtted. Planeeringuga on antud lahendused planeeritud ehitiste toimimiseks vajalike rajatiste ja juurdepääsude osas. Detailplaneeringuga loodav tänavavõrk arvestab varem kavandatuga ja loob head eeldused turvaliseks liikluseks, nt paraneb Pos 11 väljaehitamisel ja linnale üleandmisel juurdepääs Kvissentali tee 11 krundile. Detailplaneeringuga saab seada nõudeid vaid planeeringuala sees, mistõttu ei saa planeerida planeeringualast välja jäävaid alasid.
Käesolev detailplaneering on kooskõlas linna ruumilise arengu põhimõtetega ja on koostatud vastavuses kehtivate strateegiliste dokumentidega. DP vastab jätkusuutliku arengu ja elukeskkonna parendamise põhimõtetele.
Asjaõigusseaduse §-s 68 on sätestatud omaniku õigus asja vallata, kasutada ja käsutada. Omaniku õigused võivad olla kitsendatud ainult seaduse või teiste isikute õigustega. Omanik ei saa nõuda, et tema omandiõigust üldse ei piirata, kuid piirang peab olema proportsionaalne. Riigikohus on 11. aprilli 2005. a otsuses kohtuasjas nr 3-2-1-33-05 leidnud, et naaberkinnisasjade omanike õiguste hindamisel ei saa eelistada üht omanikku teisele ning põhimõtteliselt on kõigil naaberkinnisasjade omanikel õigus oma kinnisasjaga õiguskorra piires vabalt toimida. Üldjuhul ei saa kinnisasja omanik takistada naaberkinnisasja omanikku rajamast oma maale ehitisi ja neid kasutamast. Samas peavad omanikud siiski vastastikku arvestama üksteise õigustega ulatuses, mis on vajalik teiste omanike õiguste teostamiseks.
Planeerimisseaduse kohaselt on planeerimisalase tegevuse korraldamine linna haldusterritooriumil kohaliku omavalitsuse pädevuses, kes peab tagama planeeringu koostamisel avalike huvide ja väärtuste ning huvitatud isikute huvide tasakaalustatud arvestamise. Linnal tuleb planeeringumenetluses osapoolte huvide kaalumisel arvestada nii avalikku huvi kui huvitatud isikute õigusi ja huve. Isiku õigus ehitada ei või olla avaliku võimu poolt riivatud enam, kui seda nõuavad avalikud ja kolmandate isikute huvid. Naabrite huvidega peab küll arvestama, ent tuleb ka silmas pidada, et erakinnistu teenib primaarsena siiski eraomaniku, mitte avalikku huvi. Planeerimisel on püütud leida tasakaal erinevate huvide vahel. Tehtud on koostööd erinevate osapooltega ja selgitatud, et detailplaneeringu kehtestamisel ja realiseerimisel ei muutu naaberkinnistute või kaugemate alade juurdepääsud ega võimalused planeerida juurdepääse, jalgteid või ruumilisi terviklahendusi. Planeerimismenetluses ei ole võimalik lahendada kõiki eraõiguslikke vaidlusi ja naabritevahelisi probleeme.
Detailplaneeringu kehtestamisega lepitakse kokku maa-ala kasutus, määratakse maakasutuse reeglid ja tingimused. Korrastatud ruum ja kokkulepitud reeglid tagavad turvalise elukeskkonna, mis mõjub ümbritsevale keskkonnale kindlasti positiivselt. Koostatud detailplaneeringu lahendus on kooskõlas Tartu linna üldplaneeringuga ja planeeringulahendus arvestab piirkonna mõjuala seoste, naabruses väljakujunenud krundistruktuuri ning keskkonnaga.
Linn on seisukohal, et planeeringuga kavandatav on oluline ja positiivne muudatus alal, kus senine sihtotstarbeta maaüksus võetakse kasutusele äri- ja elamumaana ning arendatakse olemasolevat tootmismaad. Planeeringu realiseerumisel tekivad piirkonda täiendavad teenused ja töökohad ning eeldatavalt arhitektuurselt piirkonda rikastav ruumiline terviklahendus. Samas ehitatakse Kvissentali tee äärde kõnnitee ja lõik üldplaneeringukohasest tänavast. Planeeringuga kavandatu on lahendatud kaalutletult ja sobitub keskkonda. Detailplaneering on kooskõlas linna ruumilise arengu põhimõtetega.
Linnavalitsus on seisukohal, et detailplaneeringus sätestatu on piisav, et tagada antud asukohas sobiv ja ümbritsevat arvestav üldplaneeringukohane lahendus. Rahandusministeerium andis 4. juuni 2023. a kirjaga heakskiidu Kvissentali tee 15 krundi ja lähiala detailplaneeringule ning leidis, et detailplaneeringu koostamisel ei ole rikutud ettepanekuid ja vastuväiteid esitanud isikute seadusest tulenevaid õigusi, mis kuuluksid järelevalve teostaja poolt tagamisele. Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud planeerimisseaduses sätestatud planeeringu avaliku menetluse nõuetega ning lähtutud detailplaneeringu sisule esitatavatest nõuetest. Järelevalve teostaja hinnangul puuduvad asjaolud, mis ei võimaldaks järelevalvemenetlust lõpule viia ning otsustada detailplaneeringule heakskiidu andmise üle vastavalt PlanS v.r §-s 23 sätestatud pädevusele.
Võttes aluseks ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 1 lg 1, kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseaduse § 24 lg 3, Tartu Linnavolikogu 28.06.2017 määruse nr 140 "Ülesannete jaotus ehitamise ja planeerimise korraldamisel Tartu linnas" § 5 lg 2 ning arvestades Tartu Linnavolikogu 07.10.2021 otsusega nr 373 kehtestatud Tartu linna üldplaneeringut, Tartu Linnavalitsus
o t s u s t a b:
1. Kehtestada Kvissentali tee 15 krundi ja lähiala detailplaneering vastavalt lisale.
2. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.
3. Käesoleva korralduse vaidlustamiseks on igal isikul õigus ühe kuu jooksul arvates päevast, millal isik sai teada või pidi teada saama detailplaneeringu kehtestamisest, pöörduda Tartu Halduskohtusse, kui ta leiab, et see otsus on vastuolus seaduse või muu õigusaktiga või selle otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi.
Urmas Klaas linnapea |
Jüri Mölder linnasekretär |