|
|
|
TARTU LINNAVOLIKOGU
ARENGU- JA PLANEERIMISKOMISJON KOOSOLEKU PROTOKOLL |
|
|
Tartu |
30. mai 2023. a. nr 22 |
Päevakord:
1. Tartu linna 2023. aasta I lisaeelarve
2. Tartu linna 2022. a majandusaasta aruanne ja Tartu linna arengukava 2022. a ülesannete täitmise aruanne
3. Ülevaade hoonete ligipääsetavusest
1. Tartu linna 2023. aasta I lisaeelarve
Kuulati Meelis Luha ettekannet ning Meelis Luha ja Elo Kiiveti vastuseid küsimustele.
Lisaeelarve suurus on 21,2 miljonit eurot. Komisjonile anti ülevaade lisaeelarve koostamise põhjustest, tuludest ja kuludest, kulude jaotusest tegevusvaldkondade kaupa ning suurematest muudatustest investeerimistegevuses.
Komisjoni liikmete küsimused puudutasid pikemaid majandusprognoose, plaanitud tegevuste ärajäämise või kärpimise põhjuseid jm teemasid.
Jaak Laineste ja Lenne Rähn-Kuusik märkisid, et eelnõu seletuskirjas peaks olema selgitatud investeerimisobjektide kulude vähendamise põhjuseid.
Informatsioon võeti teadmiseks.
2. Tartu linna 2022. a majandusaasta aruanne ja Tartu linna arengukava 2022. a ülesannete täitmise aruanne
Kuulati Elo Kiiveti ja Meelis Luha ettekannet ning Elo Kiiveti, Meelis Luha ja Merle Liivaku vastuseid küsimustele.
Elo Kiivet andis ülevaate arengukava täitmisest ning tutvustas arenguseire näitajaid ja olulisemaid tegevusi valdkondade kaupa.
Meelis Luht tutvustas majandusaasta aruannet, mis sisaldab informatsiooni linna ametiasutuste ja nende hallatavate asutuste ning linna valitseva ja olulise mõju all olevate juriidiliste isikute majandustegevuse tulemuste kohta.
Informatsioon võeti teadmiseks.
3. Ülevaade hoonete ligipääsetavusest
Kuulati Elo Kiiveti ettekannet, Merle Liivaku ja Piia Jürgensoni kommentaare ning komisjoni liikmete arvamusi.
Linnavalitsus koostas komisjoni palvel ülevaate ligipääsetavuse olukorrast ja probleemidest Tartus kolme osakonna - arhitektuuri ja ehituse osakonna, linnavarade osakonna ning sotsiaal- ja tervishoiuosakonna - vaatest.
Elo Kiivet selgitas, et uute hoonete ehitamisel saab arvestada ligipääsetavuse nõuetega, probleeme on olemasolevate hoonetega. Olemasoleva hoone kasutusotstarbe muutmisel saab linn ligipääsetavuse nõudeid kontrollida siis, kui hoone saab avaliku funktsiooni.
Merle Liivak selgitas, et linn tegeleb ka koduse keskkonna ligipääsetavusega, aidatakse näiteks pesuruume kohandada. Suurim probleem on viiekorruselised kortermajad, kus ei ole lifti ning trepikoja kitsuse tõttu ei ole päästeameti nõuete tõttu võimalikud ka trepitõstukid.
Piia Jürgenson tõi esile bussiliikluse probleemid, eriti talvise teehoolduse - liikumispuudega inimestel on väga keeruline bussipeatusesse jõuda.
Komisjonis rõhutati, et arusaadavalt jäävad paljud suuremad lahendused rahapuuduse taha, kuid ligipääsetavuse puhul on tihti probleemiks ka väikesed detailid (näiteks on hoonele ratastooliga küll ligipääs, kuid välisuks avaneb raskelt, invatualett on olemas, kuid võtit tuleb küsida kohast, kuhu ligi ei saa, bussid on madalpõhjalised, kuid buss peatub platvormist liiga kaugel jne), mida saab lahendada ka suhteliselt väikese rahaga või lihtsalt parema kommunikatsiooni ja teadlikkuse tõstmisega. Oluline on probleeme märgata ja neile tähelepanu juhtida.
Informatsioon võeti teadmiseks.
| Jaak Laineste | |
| Koosoleku juhataja |
Aune Rumm Protokollija |