 |
| TARTU LINNAVALITSUS |
| KORRALDUS |
|
|
Tartu
|
27. veebruar 2024. a. nr 184
|
| Pääsusilma tn 1 krundi detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine |
Pääsusilma tn 1 krundi omanik on esitanud planeeringu algatamise taotluse eesmärgiga määrata krundile ehitusõigus kauplusehoone rajamiseks. Ehitisealuseks pinnaks soovitakse määrata ~ 920 m² ja suhteliseks kõrguseks 8 m. Sõidukite juurdepääs soovitakse lahendada Kasesalu tänavalt, jalakäijate juurdepääs ümbritsevatelt tänavatelt.
Olemasolev olukord ja mõjuala seosed
Pääsusilma tn 1 krunt suurusega 5277 m² asub Ihaste linnaosas. Katastriüksuse sihtotstarve on ärimaa. Krunt on hoonestamata, alal kasvab kõrghaljastust ning on piiratud hekiga. Juurdepääs krundile on tagatud Kasesalu tänavalt. Krundi lõunapoolsel kitsal siilul asuvad avalikult kasutatav jalgtee ja bussitasku, krundi idaservas asub väljakujunenud jalgtee, mis ühendab Kasesalu tänava poolt tulijat Pääsusilma tänava bussipeatusega.
Pääsusilma tn 1 krunt asub linna piiril tänavate ristumiskohas, piirnedes kahesuunalise Kasesalu tänava (jaotustänav) ja ühesuunalise Pääsusilma tänavaga (kõrvaltänav). Naaberkrundid on hoonestatud üksikelamutega. Lähipiirkonnas asub kaubanduskeskus Ihaste Konsum (ehitisregistri andmetel on ehitisealune pind 1350 m², abs. kõrgus 53.80, korruste arv 2), muud teenindusasutused piirkonnas puuduvad.
Kuna planeerimisseaduse kohaselt on üks planeeringuga lahendatavatest kohustuslikest ülesannetest ka avalikule teele juurdepääsuteede asukoha ja lahenduse andmine, laiendatakse nii liikluskorralduse kui ka võrguühenduste lahendamiseks planeeringuala, kaasates alasse Kasesalu tn T11 ja Kasesalu tn 49 krundid ning Kasesalu tänav T5 krundi planeeritava krundiga piirnevas ulatuses.
Detailplaneeringu algatamise eelselt on alal läbi viidud dendroloogiline hindamine (AB Artes Terrae OÜ, Töö nr: 23015HI2, 2023). Töös on välja toodud, et krundil esinevad liigid on harilik vaher, harilik tamm, arukask, suurelehine pärn. Haljastuslikult väärtuslikku II klassi kuuluvad 5 puud, nendeks on heas seisundis olevad harilikud tammed, üks võimsa kasvuga suurelehine pärn ning tänava ääres kasvav harilik mänd. Ligikaudu pooled inventeeritud puittaimedest kuuluvad III väärtusklassi (oluline puu). IV klassi kuulub 18 väheväärtuslikku puud ning 3 puud on kuivanud või kuivavad puu, mis tuleb likvideerida. Kokkuvõtvalt on soovitatud V väärtusklassi puittaimed ning enamik IV väärtusklassi puittaimed likvideerida, II väärtusklassi puud tuleb säilitada. III väärtusklassi puud on soovitatud säilitada, kuid lubatud vajadusel raiuda ehitustegevuse võimaldamiseks.
Üldplaneeringu tingimused
Tartu linna üldplaneeringu kohaselt on ala juhtotstarve osalise korterelamu otstarbega ärihoone maa-ala. Krunt asub Vana-Ihaste asumis VI4, mis on kavandatud piirkonda teenindavate kaubandus- ja teenindusettevõtete ehitamiseks. Lubatud ei ole äriotstarbeline majutusfunktsioon.
Ehitusõiguse määramisel tuleb analüüsida lähiala hoonestustihedust, hoonete suurim lubatud ehitisealune pind ja kõrgus määratakse tulenevalt ümbritsevast keskkonnast. Hoone suurim lubatud korruselisus on kaks. Hoone sissepääsud peavad olema otse tänavalt või tänavalt kergesti kättesaadavad, akendeta seinad ei ole tänava ääres lubatud. Hoone välispinnale kavandatavad tehnoseadmed (õhksoojuspumbad, metallkorstnad, päikesepaneelid, konditsioneerid, satelliidi-antennid jms) peavad olema paigaldatud selliselt, et need ei tekitaks kolmandatele isikutele ülemääraseid negatiivseid mõjutusi. Üldjuhul tuleb tehnoseade paigaldada avalikust tänavaruumist mittevaadeldavasse asukohta ja olema integreeritud hoone arhitektuursesse lahendusse. Kaubandushoone laadimis- ja jäätmekäitlusalad peavad olema avalikust ruumist mittenähtavas asukohas. Piirete rajamine ei ole lubatud.
Haljastuslahenduse määramisel tuleb eelistada olemasoleva väärtusliku kompaktse haljastuse säilitamist uue haljastuse rajamisele. Haljastuse kavandamisel peab looma selle kasvuks sobilikud tingimused. Kõrghaljastuse vähim osakaal krundi pinnast on 10%. Välialad peavad olema esinduslikult kujundatud ning võimaldama lühipuhkust krundisisestele haljasaladele puhkeala rajamist (istumisvõimalused jm). Avalikult kasutatavatel krundiosadel peavad olema tagatud nõuded ala ohutusele, prügikäitlusele, valgustatusele ja vaegliiklejatele.
Parkimine tuleb lahendada oma krundil, üldjuhul kooskõlas Standardiga EVS : 843. Avaparklad tuleb liigendada väiksemateks (maksimaalselt kuni 20-kohalisteks üksusteks), kasutades haljasribasid, madal- ning kõrghaljastust. Hoonevälised jalgrattaparklad tuleb lahendada turvaliselt ja ilmastikukindlalt.
Kasesalu tänav on kohalik jaotustänav, mis üldjuhul ühendab madalama hierarhiaga juurdepääse jaotusmagistraaliga. Kasesalu tänaval asub ka jalgrattateede põhivõrk. Pääsusilma tänav on kõrvaltänav, mis on mittekeskne elamuala tänav.
Algatamisel planeeringulahendusele esitatavad tingimused
Planeeritav ala asub väikeelamute piirkonnas, kus on väljakujunenud hoonestuslaad ning elanike liikumisharjumused, mistõttu tuleb arvestada, et tegemist on linnaehituslikult tundliku alaga. Planeeringu koostamisel tuleb leida piirkonda väärtustav lahendus, arvestades ümbritsevat keskkonda, krundistruktuuri, asukohta jms, muu hulgas tuleb luua sidus lahendus ümbritsevaga, tagada ohutud ja sujuvad liikumisteed, eelistades jalakäijate mugavust.
Avalikult kasutatavate rajatiste planeerimine ja väljaehitamise kokkulepe
Vastavalt planeerimisseadusele tuleb detailplaneeringus määrata olemasoleva või kavandatava tee avalikult kasutatavaks teeks määramise vajadus. Pääsusilma tn 1 krundil asuvad jalgtee ja bussitasku ning väljakujunenud ja aktiivses kasutuses olev Pääsusilma ja Kasesalu tänavaid ühendav jalgtee. Ennetamaks probleeme eraomandis oleval tänava- ja teemaal seoses kasutamise, hoolduse ja sellega seotud võimalike kahjunõuetega jm, tuleb planeeringuga ette näha Pääsusilma tn 1 krundil asuva jalgtee, bussitasku ja ala läbiva jalgtee (koos teenindusmaaga ca 5 m laiusena) osas eraldi krundi moodustamine ja kavandada see planeeringus avalikult kasutatavaks. Planeeringuga moodustatav teemaa krunt tuleb võõrandada tasuta Tartu linnale.
Tartu linn ei võta planeeringuga kohustusi avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatiste, sh sademevee kanalisatsiooni (edaspidi rajatised) väljaehitamiseks ega vastavate kulude kandmiseks. Arvestades, et ala läbiv jalgtee saab olema juurdepääsuks ka kavandatavale ärihoonele, tuleb jalgtee kuni olemasoleva avaliku teeni välja ehitada planeeringust huvitatud isikul. Rajatiste projekteerimine ja väljaehitamine on planeeringust huvitatud isiku (arendaja) kohustus. Vastav kokkulepe on sõlmitud enne detailplaneeringu algatamist.
Detailplaneeringu koostamine on vajalik, sest maa-alale soovitakse püstitada ehitusloakohustuslikke hooneid. Tartu Linnavalitsus on seisukohal, et detailplaneeringu algatamine on võimalik lähtudes Tartu linna üldplaneeringust ja arvestades otsuses toodut.
Võttes aluseks planeerimisseaduse § 128 lg-d 1 ja 5, Tartu Linnavolikogu 28.06.2017 määruse nr 140 "Ülesannete jaotus ehitamise ja planeerimise korraldamisel Tartu linnas" § 5 lg 2 ja § 11 lg 1 ning arvestades Tartu Linnavolikogu 07.10.2021 otsusega nr 373 kehtestatud Tartu linna üldplaneeringut, Tartu Linnavalitsus
o t s u s t a b:
1. Algatada Pääsusilma tn 1 krundi detailplaneeringu koostamine eesmärgiga kaaluda võimalusi ehitusõiguse määramiseks piirkonda teenindava kaubandus- ja teenindushoone rajamiseks.
2. Kinnitada planeeringuala piir vastavalt lisale "Pääsusilma tn 1 krundi detailplaneeringuala situatsiooniskeem".
3. Planeeringu algatamisega ei kaasne linnale kohustust avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatiste (sealhulgas sademeveekanalisatsioon) väljaehitamiseks ega vastavate kulude kandmiseks.
4. Planeering tuleb koostada arvestades Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrust nr 50 "Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded", Tartu linna üldplaneeringut, otsuse preambulis toodut ja järgnevaid lähteseisukohti:
4.1. Planeeringu joonised (olemasolev olukord, põhijoonis, tehnovõrgud) anda mõõtkavas M 1:500. Geodeetiline alusplaan peab kajastama planeeritavat ala ning naabruses asuvaid hooneid, hoonete ehitisealust pinda ja kõrgust ning planeeritava alaga piirnevat ala ligikaudu viie meetri ulatuses, samuti juurdepääsutänavaid. Planeeringu koosseisus tuleb esitada planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon.
4.2. Planeeringuga tuleb ette näha avalikult kasutatavate jalgteede ja bussitasku krundi moodustamine ning avalikku kasutusse määramine ja linnale tasuta võõrandamine.
4.3. Hoonestusala määramisel tuleb arvestada võimalikult suurel määral olemasoleva väärtusliku kõrghaljastuse säilitamise ning jalakäijatele mugava ja turvalise juurdepääsu tagamise vajadusega. Krundile kohustuslikku ehitusjoont ei määrata.
4.4. Krundi ehitusõigus määrata järgmiselt:
4.4.1. Krundi kasutamise lubatud sihtotstarbed on kaubandus-, teenindus-, toitlustushoone maa, tee- ja tänavamaa.
4.4.2. Hoonete suurim lubatud arv, ehitisealune pind ja absoluutkõrgus määrata planeeringuga, arvestades linnaehituslike seoste analüüsi ja dendroloogilise hinnangu tulemustega ning nõuetekohase haljastuse ja liikluskorralduse lahendamisega krundil.
4.5. Arhitektuurinõuete määramisel tuleb arvestada ümbritseva keskkonna ja piirkonnas väljakujunenud hoonestuslaadiga.
4.6. Haljastuspõhimõtete määramisel tuleb arvestada dendroloogilise hinnangu tulemustega ning lähtuda Eesti Standardist EVS 843:2016 "Linnatänavad" ja EVS 939-3:2020 „Puittaimed haljastuses“.
4.6.1. Eelistada olemasoleva väärtusliku kompaktse haljastuse säilitamist uue haljastuse rajamisele.
4.6.2. Määrata säilitatavad puud.
4.6.3. Säilitatavate puude juurestiku kaitsealale (arvutada EVS 939-3:2020 alusel) mitte planeerida kaeve- ja ehitustöid, sh maapinna kõrguse muutmist.
4.6.4. Kõrghaljastuse osakaal peab olema vähemalt 10% moodustatava ärikrundi pinnast.
4.7. Liikluskorralduspõhimõtete määramisel tuleb koostada erinevate liikumisviiside analüüs, mis selgitab välja parima lahenduse - võimalikud muudatused ning juurdepääsude ja parkimise vajaduse, arvestades olemasolevat ja planeeritavat koormust ning ümbritsevat keskkonda.
4.7.1. Mootorsõidukite juurdepääs planeerida Kasesalu tänavalt.
4.7.2. Jalgrataste ja autode parkimine tuleb lahendada krundisiseselt, lähtudes Eesti Standardist EVS 843:2016 "Linnatänavad".
4.8. Planeeringu seletuskirjas tuleb esitada planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused ja ruumilise arengu eesmärgid, nende saavutamiseks valitud planeeringulahenduse kirjeldus ning valiku põhjendused.
5. Planeering tuleb kooskõlastada Päästeameti Lõuna päästekeskusega. Planeeringu koostamisse tuleb kaasata isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, sealhulgas naaberkruntide omanikud.
6. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.
Urmas Klaas
linnapea |
Jüri Mölder
linnasekretär |
LISA
Tartu Linnavalitsuse 27.02.2024. a
korralduse nr 184 juurde
Pääsusilma tn 1 krundi detailplaneeringuala situatsiooniskeem
planeeringuala piir
Jüri Mölder
linnasekretär
Pääsusilma tn 1 krundi detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine