Otsus nr. 219


TARTU LINNAVOLIKOGU
OTSUS

Tartu	21. mai 2015. a. nr 219
Ihaste tee 18 krundi detailplaneeringu eskiislahenduse avaliku arutelu korraldamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine

Tartu Linnavol

ikogu

13.02.2003 otsusega nr 73

algatati Ihaste tee 18 krundi detailplaneeringu koostamine ja kinnitati lähteülesanne. Planeeringu koostamise eesmärk on kaaluda võimalusi selgitada välja sobilikud maa-alad elamuehituseks, arvestades perspektiivse Nõlvaku tänava koridoriga ning Ihaste perspektiivse lasteaed-kooli maa-ala suuruse ja asukohaga. Planeeringust huvitatud isik on Mare Enniste ja planeeringu koostaja OÜ Hendrikson ja Ko.

Ihaste tee 18 krundi detailplaneering võeti vastu Tartu Linnavolikogu

13.05.2004 otsusega nr 289

ja oli avalikul väljapanekul 24.05-24.06.2004. Tartu Linnavalitsuse

23.09.2004 korraldusega nr 1624

otsustati avalikul väljapanekul esitatud kirjalikke vastuväiteid ja ettepanekuid ning avalike arutelude tulemusi arvestades nõustuda planeeringu jätkamisega põhimõttel, et võimalikud elamuehitusalad kavandataks

e kõrghaljastusega mittekaetud alale. Planeeringumenetlus peatus seoses idapoolse ringtee kavandamise ja rajamisega.

04.03.2013 esitas planeeringust huvitatud isik taotluse planeeringumenetluse jätkamiseks, 30.09.2013 laekunud avalduses sooviti jätkata planeeringu koostamist eskiisi täpsusastmes.

Planeeringuala suurusega 23,7 hektarit asub Ihaste linnaosas Pallase pst ja Ihaste tee (idapoolse ringtee) vahelisel alal. Planeeringuala naabruses asuvad üksik- ja ridaelamud, ala läbib perspektiivne Nõlvaku tänava koridor.

Tartu linna üldplaneeringu kohaselt on planeeringuala juhtfunktsioonideks üldkasutatavate haljasalade, väikeelamute ning haridus- ja teadusasutuste maa. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek Tartu linna üldplaneeringu muutmiseks maakasutuse sihtotstarbe jaotuse osas, taotledes valdavaks sihtotstarbeks elamumaad, mida eraldavad üldkasutatava haljasala maa-alad. Elamumaa sihtotstarbe osas soovitakse lisaks väikeelamute maale ka korterelamute maa kavandamist. Haridus- ja teadusasutuste maa asukoht kavandatakse vastavalt üldplaneeringule.

Ihaste tee 18 krundi põhja- ja edelaosas esineb III kategooria kaitsealuse liigi kasvukohti. Planeeringualal asuvad kitsendused ─ elektri õhuliini kaitsevöönd, sidekaabli kaitsevöönd, vee- ja kanalisatsioonitorustike kaitsevööndid.

Planeeringu eskiislahenduses on elamumaad koondatud kvartalitesse, mida eraldavad haljasalad. Haljasalad on kavandatud kompaktsetena kokku ligi

23,5% ulatuses. Suurim haljasala on planeeritud Pallase pst äärde, et järgida üldplaneeringu põhimõtet tagada Pallase pst äärsete elamute ja uue elamupiirkonna vahelise roheala säilimine. Teine kompaktne haljasala on moodustatud planeeringuala loodeossa, kus kasvavad III kategooria kaitsealused taimed. Ühtse haljasala moodustamisega antakse võimalus kaitsealuse taime säilimiseks terviklikumal alal. Haljasalade kavandamisel on silmas peetud ka ühtse rohekoridori teket nii ala sees kui ka luues seosed kontaktvööndiga, sealhulgas üldplaneeringuga kavandatud üldkasutatava maaga.

Planeeringualale kavandatakse 32 üksikelamut, 15 kahe korteriga elamut (30 korterit), 11 ridaelamut kokku 74 korteriga ja 25 korterelamut 273 korteriga. Elamumaad on jagatud 11 kvartaliks ja 75 krundiks. Igale moodustatavale kvartalile määratakse ühetüübiline ehitusõigus ja iseloomulikud hoonestusreeglid. Lisaks moodustab omaette keskkonna lasteaed-kooli territoorium. Ühele krundile on lubatud rajada toitlustus-, büroo-, kaubandus-, teenindushoone, meelelahutus-, haridus-, tervishoiu- või muu avalik hoone või transpordihoone (tankla). Valdavalt on tegemist kahekorruselise hoonestusega, 8 positsiooni osas on ette nähtud kuni kolmekorruselised korterelamud.

Planeeritava ala tänavate võrgu planeerimisel on tuginetud ühendustele Lammi tn ja Ihaste tee, Pallase pst ja A. Starkopfi tn ristmikult ning Idaringtee mahasõidult. Lammi tn ja Ihaste tee ühendustänav (krunt nr 46) on kavandatud jaotustänava gabariitidega. Teised planeeritud tänavad tagavad juurdepääsu kavandatud kvartalitele ja kruntidele ning loovad ühendused jalakäijatele-ratturitele (kergliiklusteed). Parkimine lahendatakse vastavalt normidele kruntidel.

Planeeringuala arendamise etapid lepitakse kokku edasise koostamise käigus. Arendamise etappides, sealhulgas planeeritud tänavate finantseerimises lepitakse kokku pärast eskiislahenduse põhimõttelist heakskiitmist.

Keskkonnaamet on oma

06.03.2015 kirjas nr JT 6-5/15/28066-4

teatanud, et

kooskõlastab Ihaste tee 18 krundi detailplaneeringu tingimustel, et:

1) haljastusalale jääv ängelheina leiukoht peab säilima looduslikuna, kuid seal võib lubada puistu kujundamist, võsa eemaldamist ja heina niitmist Keskkonnaameti seatud tingimustel;

2) ängelheina kasvuala planeeritud haljasalal (see tähendab ehitustegevusest välja jääv ala) tuleb ehitustööde ajal tarastada või piirata muul viisil, et oleks välistatud alal sõitmine ja pinnase kahjustamine ning sinna pinnase või ehitusmaterjalide ladustamine.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 2 punktist 1 lähtuvalt tuleb juhul, kui detailplaneeringuga tehakse üldplaneeringu muutmise ettepanek, vajadusel hinnata detailplaneeringu elluviimisega kaasnevat keskkonnamõju.

Lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõigetes 3-5 toodud kriteeriumitest, on eelhinnang järgmine.

Tegevuse ala

Kavandatav tegevus on planeeritud Ihaste tee 18 krundil. Planeeringualal ei esine loodusvarasid ega kultuurimälestisi. Ala põhja- ja edelaosas esineb III kategooria kaitsealuse liigi - ahtalehine ängelhein - kasvukohti. Umbes 370 m kaugusel läänesuunas Ihaste tee lääneküljel asub Ropka-Ihaste Natura 2000 loodus- ja linnuala.

Planeeringuala taimkattest annab ülevaate OÜ Hendrikson & Ko poolt koostatud Ihaste tee 18 dendroloogiline hinnang.

Tartu linna üldplaneeringu kohaselt asub planeeringualal Anne veehaare. Üldplaneeringu ülevaatamise käigus on Tartu linn leidnud Tartu Linnavoliko

12. juuni 2014. a otsusega nr 83

, e

t Anne veehaare ei vaja kaitset ridaveehaardena ning seda käsitletakse kümnest puurkaevude grupist koosneva veehaardena. Üldplaneeringu ülevaatamisele eelnesid konsultatsioonid Keskkonnaministeeriumiga ning eksperthinnangu tellimine, milles analüüsiti Anne veehaarde sanitaarkaitseala küsimusi. Anne ridaveehaare koosneb kümnest puurkaevude grupist, kus asuvad:

1) 7 Kesk-devoni veekihi puurkaevu (sanitaarkaitseala 50 meetrit);

2) 16 Alam-Kesk-Devoni-Siluri veekihi puurkaevu (sanitaarkaitseala 30 meetrit);

3) 8 Ordoviitsiumi-Kambriumi veekihi puurkaevu (sanitaarkaitseala 30 meetrit).

Anne veehaarde puhul puurkaevude gruppide sanitaarkaitsealad kokku ei puutu ning kuna puurkaevude vaheline kaugus ületab keskmiselt 200 m piiri, siis ridaveehaaret ei teki. Kesk-devoni põhjaveekiht on maapinnalt lähtuva reostuse eest nõrgemini kaitstud, kuid Kesk-devoni kihti avavaid puurkaeve Ihaste tee 18 kinnistu vahetus läheduses ei asu. Eksperthinnangu kohaselt on soovitatav ranna ja kalda piiranguvööndis, mis jääb puurkaevude gruppide vahelisele alale, keelata bensiinijaamade ja tanklate ehitus, õlipüüdurite paigaldamine, reovee pinnasesse immutamine, reoveepumplate paigaldamine, soojuspuuraukude rajamine ja tootmishoonete ehitamine. Planeeringu koostamise ja ehitusprojektide koostamise käigus tuleb nimetatud soovitustega arvestada ning nimetatud soovituste ja ranna või kalda piiranguvööndis kehtivate piirangutega arvestamise korral tagatakse põhjavee kaitse planeeritaval alal ning selle ümbruses.

Kavandatava tegevuse iseloom

Elamute rajamisel ja ekspluateerimisel kasutatakse erinevaid ressursse (vesi, ehitusmaterjalid, energia). Loodusvarasid ja ressursse kasutatakse mahus, mis ei oma negatiivset keskkonnamõju KeHJS mõistes.

Kavandatud tegevuse tagajärjed

Kavandatud tegevusega seotud mõjud on ajutised ehitusaegsed ja ehitusjärgsed mõjud.

Elamute rajamisel on eeldatav mõju pinna- ja põhjaveele minimaalne. Olme heitveed kanaliseeritakse, sadeveed kanaliseeritakse eraldi. Vesi saadakse ühisveevärgist, eraldi puurkaevude rajamist ei ole ette nähtud.

Välisõhu kvaliteedi mõjutamine võib toimuda ehituse staadiumis, tegemist on ajutise keskkonnahäiringuga, mida saab minimeerida õigete töövõtete abil. Elamute kasutamisel on õhusaaste allikaks sõidukid, ette ei ole näha, et ületatakse saasteainetele kehtestatud piirväärtusi.

Kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt soojuse ega kiirguse eraldumist, lõhna teket ega piiriülest mõju. Kavandatav tegevus ei too eeldatavalt kaasa pinnase saastamist. Ehitusaegseid mõjusid saab vähendada, kui pidada kinni tööohutuse eeskirjadest ning viia miinimumini avariiolukordade tekke võimalused.

Tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju avarii- ja hädaolukordade tekkimisel. Ehitustööde käigus esinevate avariiolukordade vältimiseks tuleb järgida ehitusplatsi sisekorraeeskirju, tööohutuse eeskirju ja mehhanismide kasutusjuhendeid. Ärihoone sihipärasel kasutamisel on avariiolukordade tõenäosus sama, mis muudes elamupiirkondades.

Mõju jäätmetekkele ei saa lugeda oluliseks. Tegevuste käigus tekkivad jäätmed antakse üle vastavat jäätmeluba omavale ettevõttele, jäätmed käideldakse vastavalt Tartu linna jäätmehoolduseeskirjale.

Teatav müra ja vibratsioon võib kaasneda ehitustegevusega, kuid eeldatavalt ei ületa see normi ning seda saab vähendada õigete ehitusvõtete kasutamisega.

Planeeritaval alal ei ole kaitsealasid ning planeeritav tegevus ei ulatu mõjutama olemasolevaid lähimaid kaitsealasid, puudub ka teadaolev mõju Natura 2000 alale või mõnele muule kaitstavale loodusobjektile. Kaitsealuse taimeliigi leiukoht säilitatakse looduslikuna, kuid seal võib lubada puistu kujundamist, võsa eemaldamist ja heina niitmist Keskkonnaameti seatud tingimustel.

Tartu linna üldplaneeringus näidatud rohevõrgustiku toimimine on planeeringulahendusega tagatud. Haljasalade kavandamisel on silmas peetud ühtse rohekoridori teket nii ala sees kui ka luues seosed kontaktvööndiga, sealhulgas üldplaneeringuga kavandatud üldkasutatava maaga. Ühtne rohekoridor koondab kergliikluse ja võimaldab linnaelustiku toimimist. Erinevalt Tartu linna üldplaneeringust vähendatakse üldkasutatavate haljasalade maa osakaalu ning muudetakse osaliselt selle asukohti, tulenevalt vajadusest tagada kaitsealuste taimede säilimine ja suurendada elamumaa osakaalu.

Võib eeldada, et planeeringuga kavandatav ei mõjuta piirkonda negatiivselt, kuna ei lisandu teadaolevalt funktsioone ja tegevusi, mis võiksid oluliselt mõjutada keskkonda.

Kavandatud tegevusega seotud keskkonnaaspektid on seotud eelkõige maakasutusega, hoonestuse rajamise ja haljasalade vähendamisega, vajadusega kaitsta III kategooria kaitsealuste taimede leiukohta ning tagada rohevõrgustiku toimimine. Tegevuse iseloomust ja tagajärgedest lähtuvalt ei ole ette näha olulist keskkonnamõju KeHJS mõistes. III kategooria kaitsealuste taimede leiukoha säilimine on võimalik planeeringu koostamisel tagada.

Lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõigetes 3-5 toodud kriteeriumitest, puudub vajadus Ihaste tee 18 krundi detailplaneeringuga kavandatava tegevuse keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamiseks. Linnavalitsus on küsinud detailplaneeringu elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkuse üle otsustamiseks seisukohta Keskkonnaametilt.

Linnavalitsus on seisukohal, et Tartu linna üldplaneeringu muutmine eskiislahenduses näidatud mahus on võimalik, kuna ei ole vastuolus üldplaneeringu põhimõtete ja naabruses väljakujunenud maakasutusega. Üldmaa ja elamumaa kavandamine vastavalt detailplaneeringu eskiislahendusele on linnaehituslikult sobilik.

Eeltoodust tulenevalt on linnavolikogu seisukohal, et kavandatav tegevus ei ole KeHJS mõistes olulise keskkonnamõjuga tegevus ja planeeringule ei ole vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine.

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1, § 22 lg 1 p 33, planeerimisseaduse § 10 lg 6

p 2 , § 16 lg 3, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 2 p 1 ja lg 3, § 34 lg 1, § 35 lg-d 5 ja 6, Tartu linna ehitusmääruse § 36 lg 1 ja arvestades Tartu Linnavolikogu 06.10.2005 määrusega nr 125 kehtestatud Tartu linna üldplaneeringut ja Keskkonnaameti seisukohta, Tartu Linnavolikogu

o t s u s t a b:

1. Linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonnal korraldada Ihaste tee 18 krundi detailplaneeringu lähteseisukohti ja eskiislahendust tutvustav arutelu.

2. Jätta algatamata Ihaste tee 18 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine.

3. Määrata arutelu ajaks 02.06.2015 kell 15:00 ja kohaks linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna nõupidamiste ruum Raekoja plats 3, III korrus.

4. Linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonnal korraldada planeeringu eskiislahendust tutvustava arutelu aja

ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise kohta teadete ilmumine ajalehes Postimees, ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja Tartu linna koduleheküljel. Detailplaneeringu koostamise algatamise, eskiislahenduse arutelule suunamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsusega saab tutvuda Tartu linna koduleheküljel

www.tartu.ee

ning tööpäevadel Tartu Linnavalitsuse linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonnas, asukohaga Raekoja plats 3

5. Otsus jõustub viiendal päeval pärast vastuvõtmist.

Vladimir Šokman
Esimees

Akti väljaandja:	Tartu Linnavolikogu
Akti liik:	Otsus
Teema:	Ihaste tee 18 krundi detailplaneeringu eskiislahenduse avaliku arutelu korraldamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine
Reg. number:	219
Seisund:	Allkirjastatud
Vastuvõtmise kp:	21.05.2015
Jõustumise kp:	26.05.2015
Eelnõu:	Ihaste tee 18 krundi detailplaneeringu eskiislahenduse avaliku arutelu korraldamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine
Failid:	LVKO2015052100219.ddoc ( 66 kb )

Otsus: Ihaste tee 18 krundi detailplaneeringu eskiislahenduse avaliku arutelu korraldamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine