Akti väljaandja: | Tartu Linnavolikogu |
Akti liik: | Otsus |
Teema: | Turu tn 2, Soola tn 8, Soola tn 4 ja Soola tn 4a kruntide ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine |
Reg. number: | 449 |
Seisund: | Allkirjastatud |
Vastuvõtmise kp: | 14.02.2013 |
Jõustumise kp: | 18.02.2013 |
Eelnõu: | Turu tn 2, Soola tn 8, Soola tn 4 ja Soola tn 4a kruntide ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine |
Failid: | Lisa.jpg ( 150 kb ) lvk7o_0449.pdf ( 7783 kb ) |
TARTU LINNAVOLIKOGU | |
OTSUS | |
Tartu
|
14. veebruar 2013. a. nr 449 |
Turu tn 2, Soola tn 8, Soola tn 4 ja Soola tn 4a kruntide ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine |
Piirkonna kohta kehtib Tartu Linnavolikogu 21.06.2001 otsusega nr 405 kehtestatud Turu 2, Soola 8 ja lähiala detailplaneering. Krundid on hoonestatud äri- ja büroohoonetega kehtivas planeeringus ette nähtud mahus. Planeeringuga on määratud põhilised jalakäijate liikumissuunad. Avaliku kasutuse tagamiseks on moe- ja vabaajakeskuse Tasku ning Emajõe Ärikeskuse vahelise kaubandustänava osas sõlmitud 28.08.2012 Tartu notar Tiina Tombergi juures leping, millega Turu tn 2 ja Soola tn 8 kinnistutele seati Tartu linna kasuks isiklik kasutusõigus.
Tartu linna üldplaneeringu järgi paikneb ala kohas, mille maakasutuse juhtfunktsiooniks on teenidusettevõtete maa, lubatud korruselisus on 4─6 korrust. See võimaldab krundi kasutust kavandada vastavalt esitatud taotlusele.
Tartu linna üldplaneeringust tulenevalt on linna üldkeskuses uute hoonete ja olemasolevatele hoonetele juurdeehitise planeerimisel ning projekteerimisel parima lahenduse saamiseks ette nähtud arhitektuurivõistluse korraldamine. Käsitletav planeeringuala paikneb Tartu olulisemate tänavate Riia tn ja Turu tn sõlmpunktis ning linna tsentrumis. Ümberkaudsetes hoonetes asuvad mitmed avalikkusele suunatud äriettevõtted ja asutused ning ala läbib igapäevaselt suur hulk inimesi. Ühtlasi jääb planeeringualasse maaliinide bussiterminal. Ühistranspordi terminalide kvaliteet ja kättesaadavus on linnades meeldiva ja tervikliku linnaruumi tagamisel äärmiselt olulised. Bussijaama territooriumi funktsioneerimise ja kujundusliku terviku parima võimaliku lahenduse tagamiseks tuleb korraldada arhitektuurivõistlus. Võistluse eesmärgiks on leida bussijaamale ja selle esisele alale selgelt tajutav linnaruumiline tervik. Arhitektuurivõistluse objektiks on bussijaama territoorium Tasku esimese korruse ulatuses ja see ei hõlma juurdeehitist kõrgematel korrustel.
Alakorruse arhitektuurivõistluse tulem peab lisaks bussiterminalile tagama sissepääsud ja vertikaalühendused (eskalaatorid, trepid, liftid) Soola tänavalt planeeritavatele ülakorruste äripindadele ja konverentsisaalile. Ühtlasi peab võistlus arvestama eelnevalt läbi töötatud liikluslahendusega ning juurdeehitise kandekonstruktsioonidega. Arvestada tuleb siinjuures asjaoluga, et käesoleva planeeringu puhul on tegemist olemasolevale hoonetekompleksile juurdeehitise ehitamisega. Alale on varasemalt korraldatud kaks arhitektuurivõistlust, võidutööde alusel on ehitatud Plasku ja Tasku - Soola 8 ja Turu 2 hooned. Autoriõiguse seaduse järgi on autoril muuhulgas õigus lubada lisada enda teosele teise autori teoseid, teha ise või lubada teisel isikul teha teoses muudatusi ning vaidlustada ilma autori nõusolekuta tehtud muudatusi. Selleks peab olema saavutatud autorite vahel vastavasisuline kokkulepe. 15.01.13 toimunud koosolekul lepiti Tasku keskuse arhitekti Kalle Rõõmusega kokku, et parima võimaliku lahenduse leidmiseks korraldatakse bussijaama territooriumile arhitektuurivõistlus. Arhitektuurivõistlus korraldatakse detailplaneeringu menetlemise käigus peale planeeringu avalikku väljapanekut, aga enne kehtestamist.
Riia tn - Turu tn ristmiku ja Emajõe vahelisel alal on välja arendatud suure külastatavusega polüfunktsionaalne keskus: kaubandus, konverentsikeskus, kino, bussijaam, hotell, ärihoone, perearstikeskus jne. Autoga piirkonda tulijatele on tagatud juurdepääsud, piisav arv parkimiskohti ja mugav parkimine. Jalakäijate liikumine on piiratum ja ebamugav. Võimalus alale läheneda on piki Emajõge Võidu silla alt, ületada foorjuhitav neljarealine Turu tänav, piki Kaluri tänavat, mille ääres puudub kõnnitee, ja mööda Turusilda, mis läheb üle Soola tänavaks.
Aura keskuse ja Ahhaa keskuse vahelisel alal olev jalakäijate tänav lõpeb Sadama tänavaga, kust edasi hajub jalakäijate liikumine erinevates suundades. Tartu Linnavolikogu 21.06.2001 otsusega nr 405 kehtestatud Turu 2, Soola 8 ja lähiala detailplaneeringuga on Kaluri tänav planeeritud juurdepääsutänavaks Soola tn 3 hotelli parklale. Ülejäänud osas on Kaluri tänav planeeritud ühesuunaliseks ning kavandatud on kaks sõidurada. Sõidutee kogulaius on vahemikus 5,6-7 meetrit. Turu tn 6 krundi poolsesse külge on planeeritud 3 meetri laiune kõnnitee ning paralleelselt kõnniteega on ette nähtud ka jalgrattatee. Nimetatud osas kehtivat detailplaneeringut realiseeritud ei ole ehk Kaluri tänava sihil kõnniteed puuduvad.
Eelnevast tulenevalt ning arvestades planeeringualale kavandatud ehitise mahtu, paiknemist ja funktsiooni, tehakse jalakäijate liikumisvõimaluste parandamise eesmärgil käesoleva detailplaneeringuga ettepanek haarata planeeritava ala sisse Kaluri tänav. Kaluri tänava kaasamine planeeringusse lubab kaaluda ala planeerimise ja kujundamise võimalusi olemasoleva jalakäijate tänava jätkuna kuni planeeritava ala Võidu silla poolse piirini. Selline võimalus tagaks jalakäijatele ohutu ja mugava liikumise Aura keskusest kuni bussijaamani (Tasku keskuseni).
Kaluri tänav ei ole kruntidele juurdepääsutänav, väljaarvatud Soola tn 3 hotelli parkla osas. Nimetatud juurdepääsu tagamine on võimalik lahendada Väike-Turu tn 1 krundilt (mis on samuti kaasatud planeeritava ala sisse). Käesoleva planeeringu koostamisel tuleb ette näha meetmed jalakäijate mugavaks liikumiseks läbi Tasku keskuse Riia tänava suunas kuni Võidu sillani.
Linnavolikogu on seisukohal, et planeeringu koostamise algatamise ettepanek on kooskõlas Tartu linna üldplaneeringuga ning detailplaneeringu algatamine on võimalik otsuse punktis 3 esitatud tingimustel.
Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1, § 22 lg 1 p 33, planeerimisseaduse § 10 lg 5, lg 61 p 4, § 12 lg 1, Tartu linna ehitusmääruse § 4 lg 6 ning arvestades Tartu Linnavolikogu 6. oktoobri 2005. a määrusega nr 125 kehtestatud Tartu linna üldplaneeringut, Tartu Linnavolikogu
o t s u s t a b:
1. Algatada Turu tn 2, Soola tn 8, Soola tn 4 ja Soola tn 4a kruntide ning lähiala detailplaneeringu koostamine eesmärgiga kaaluda Turu tn 2 krundil asuva hoone laiendamise võimalusi ning täpsustada kruntide piire.
2. Kinnitada planeeringuala piir vastavalt lisale "Turu tn 2, Soola tn 8, Soola tn 4 ja Soola tn 4a kruntide ning lähiala detailplaneeringuala situatsiooniskeem".
3. Planeering tuleb koostada vastavalt Tartu Linnavalitsuse 31. oktoobri 2006. a määruse nr 27 lisale 5 “Detailplaneeringu koosseisu ja vormistamise nõuded”, arvestades järgnevate seisukohtadega:
3.1. Planeeringu joonised - olemasolev olukord, põhijoonis, tehnovõrgud ning maakasutus ja kitsendused - anda mõõtkavas M 1:500.
3.2. Krundi ehitusõigus määrata järgmiselt: krundi kasutamise otstarbed on kaubandus- ja teenindushoone maa, meelelahutushoone maa, büroo- ja administratiivhoone maa, meelelahutus- ja tervishoiuhoonete maa, tänavate maa, bussijaama maa, parkimisehitiste maa. Hoonete suurim lubatud arv, suurim lubatud kõrgus ja ehitusalune pindala määrata planeeringuga lähtuvalt Tartu linna üldplaneeringust. Planeeringus fikseerida avalikult kasutatava territooriumi osad.
3.3. Ehitiste kasutamise lubatud otstarbed anda vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 26. novembri 2002. a määrusele nr 10 "Ehitise kasutamise otstarvete loetelu".
3.4. Põhilised arhitektuurinõuded. Kavandatava hoone arhitektuur peab olema kaasaegne ja kõrgetasemeline. Kaaluda hoone esimese korruse avamist nii jalakäijate liikumissuundadest kui ka tänava poolsest osast ligipääsuga äri- ja teenindusasutuste ruumidesse, näidata planeeringus hoonefrondi võimalikud avatavad osad ja kirjeldada avamise põhimõtteid. Hoone põhijoonisel esitada bussijaama siseruumide funktsionaalne tsoneering ning liikumisteed. Näidata busside ootetaskud, reisiterminal ja reisijate hajumissuunad.
3.5. Koostada ja esitada erinevate liikumisviiside võrdlev analüüs koos liikluse tekke ja parkimise nõudluse uuringuga ja sellest tulenev tänavatevõrgu rekonstrueerimise vajadus. Määrata koostatava töö alusel rajamist ja rekonstrueerimist vajavad ristmikud ning tänavad, koostada vastavad eskiiskavandid ristmike ja tänava ristlõigete optimaalsete lahendustega. Käsitleda Soola tänava liiklusohutust parandavaid lahendusi. Esitada ristmike läbilaskvuse arvutused.
3.6. Lahendada ja siduda planeeringuala sisene liiklusskeem ja juurdepääsud hoonetesse. Esitada avalikelt teedelt krundile juurdepääsude asukohad jalakäijatele ja sõidukitele. Joonistele kanda lubatavad pöörded tänavalt või piiride osad, kust sisse- või väljasõitude rajamine on keelatud (avaliku ruumi analüüs seletuskirjas) ning sidumine üldise liiklusskeemiga. Kaluri tänava osas kaaluda jalakäijate tänava pikendamise võimalusi Ahhaa keskusest kaubanduskeskuseni, näha ette meetmed jalakäijate mugavaks liikumiseks läbi kaubanduskeskuse Riia tänava suunas kuni Võidu sillani. Liiklusskeem esitada linnavalitsusele eskiisi staadiumis.
3.7. Anda parklate asukoht, suurus ja kuju vastavalt krundi planeeritavale kasutusotstarbele, tagada hoonestusele vastav parkimiskohtade arv tulenevalt Eesti Standardile EVS 843:2003 "Linnatänavad". Esitada parkimiskohtade arvutus. Hoonesiseste parkimiskohtade planeerimisel arvestada tugikonstruktsioonide paigaldamise vajadusega. Autoliikluse ala ja jalakäigutsooni alad tuleb graafiliselt eristada. Anda planeeritava ala parklate lahendus koos parkimiskohtade arvuga.
3.8. Jalakäijatele ja jalgratturitele kavandada katkematu ja ohutu liikumisala põhilistes liikumissuundades, planeerida jalgrattaparklad. Planeeringuga seada tingimus, et rattahoidlad peavad olema sellise konstruktsiooniga, mis võimaldab jalgratta lukustamist ka raamist, mitte ainult esi- või tagarattast. Osaliselt lahendada (nt bussijaamas) jalgrataste parkimine hoone mahus või varikatusega kaetult. Leida kergliiklejatele ning hoonetesse sisse/välja sõitvatele transpordivoogudele ohutu ja kergliiklejasõbralik lahendus.
3.9. Detailplaneeringus fikseerida olemasoleva bussijaama osas reisijate ooteala suurus, väljuvatele ja saabuvatele bussidele mõeldud peatuskohtade arv ning bussijaama teenindava taksopeatuse asukoht ja maht. Planeeringulahenduses tuleb anda kavandatavate peatuskohtade piisav arv, taksopeatuse maht ja reisijate ooteala. Busside peatuskohtade arvu määramisel anda logistiline põhjendus (väljuvate liinide arv, väljumise tihedus jne). Planeeringulahenduse väljatöötamise käigus võtta sõltumatult eksperdilt või ekspertide grupilt eksperthinnang, kas planeeritav bussijaama maht ja bussiootekohtade arv ning võimalik busside parkimise ala tagab piisava reservi Tartusse saabuva bussitranspordi arenguks.
3.10. Planeeringuga määrata hoonestusala ning hoone ±0.00 lubatavad minimaalsed kõrgusmärgid. Hoonete kavandamisel tuleb arvestada kõrgveepiiriga abs 34 m.
3.11. Planeeritaval alal kaaluda haljastuse rajamise võimalusi ja anda võimalik lahendus.
3.12. Detailplaneeringu menetluses selgitatakse välja avalikult kasutatava tee, üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja sademeveekanalisatsiooni väljaehitamise ulatuse vajadus ja ehitusjärjekord. Enne planeeringu kehtestamist lepitakse kokku, kes on eelnimetatud rajatiste väljaehitaja. Planeeringu realiseerimise peatükis tuleb tuua välja meetmed, kuidas tagatakse bussijaama funktsioneerimine ja reisijate turvalisus ehitustööde ajal.
3.13. Planeeringu koostamise käigus teha koostööd Tartu Maavalitsusega, Lõuna-Eesti Päästekeskusega ja Keskkonnaametiga ning planeeritava ala ja naaberkruntide omanikega.
4. Seada keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks.
5. Detailplaneeringu lähteseisukohti ja eskiislahendust tutvustavate materjalide esitamine avaliku arutelu korraldamiseks on vajalik.
6. Kui planeeringu koostamise käigus muutuvad lähteseisukohad ulatuses, mis ei muuda planeeringu põhilahendust ning linnavalitsus ja linnavolikogu juhtiv komisjon on muudatustega nõustunud, ei kuulu lähteseisukohad muutmisele.
7. Detailplaneeringu koostamise algatamise otsusega ei kaasne Tartu linnale kohustust avalikult kasutatava tee, üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja sademeveekanalisatsiooni väljaehitamiseks, kui planeeringu koostamise ajal ei ole kokku lepitud teisti.
8. Linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonnal korraldada detailplaneeringu algatamise teate ilmumine ajalehes Postimees ja Tartu linna koduleheküljel ühe kuu jooksul pärast planeeringu algatamise otsuse tegemist.
9. Otsus jõustub 18. veebruaril 2013. a.
Mihhail Lotman Esimees |