EELNÕU
| TARTU LINNAVALITSUS |
| ISTUNGI PROTOKOLLI KANTAV OTSUS |
|
Tartu
|
25. märts 2024. a. nr LV-IP-0059 |
| Tartu Linnavolikogule määruse "Tartu Linnavolikogu 21. aprilli 2022. a määruse nr 18 "Huvihariduse toetused" muutmine" eelnõu esitamine |
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 5 alusel.
§ 1. Määruse muutmine
Tartu Linnavolikogu 21. aprilli 2022. a määrust nr 18 "Huvihariduse toetused" muudetakse järgmiselt:
1) määruse paragrahvi 5 lõikes 1 asendatakse lauseosa "huvihariduse arengutoetus antakse toetuse taotlemise aastaks" lauseosaga "huvihariduse arenguteotus antakse toetuse taotlemise õppeaastaks ja tegevuste jätkumisel sellele järgnevaks õppeaastaks";
2) määruse paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 11 järgmiselt:
"(11) Huvihariduse juhendaja või treener peab valdama eesti keelt emakeelena või omama eesti keele C1 taseme tunnistust, välja arvatud võõrkeele õpperühma ja rahvusvähemuse pärimusele suunatud huviringi või õpperühma juhendaja.";
3) määruse paragrahvi 81 muudetakse järgmiselt:
"§ 81. Huvihariduse tegevustoetuse lisakomponent tööjõukuludeks
(1) Huvihariduse tegevustoetuse lisakomponent on 60 eurot tegevustoetuse taotluses nimetatud põhijuhendaja ühe kontakttunni kohta aastas tingimusel, et põhijuhendaja koormus on 12-24 kontakttundi nädalas. Konkreetse juhendaja kontakttundide arv selgitatakse välja tegevustoetuse taotluse alusel ja toetust ei maksta rohkema kui 24 konttakttunni eest.
(2) Huvihariduse tegevustoetuse lisakomponent antakse juriidilisele isikule juhendaja eest, kelle eest spordi valdkonnas makstakse riikliku tööjõukulude toetust ja kes muus huvihariduse valdkonnas vastab käesoleva määruse paragrahvi 8 lõike 2 punktis 3 nimetatud täiendava toetuse saamise kriteeriumitele.";
4) määruse paragrahvi 12 lõike 2 punkti 2 täiendatakse sulgudes tekstiga "ja kinnitus juhendaja eesti keele oskuse kohta vastavalt, kas emakeel või C1 taseme tunnistus)";
5) määruse paragrahvi 15 muudetakse ja selles asendatakse sõna "kolme" sõnaga "kahe";
6) määruse paragrahvi 17 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"5) tagama, et huviharidust viib läbi taotluses nimetatud huviringi, treeningrühma või õpperühma osas taotluses näidatud kvalifikatsiooniga isik";
7) määruse paragrahvi 24 lõike 2 teine lause tunnistatakse kehtetuks.
§ 2. Määruse kehtetuks tunnistamine
Tartu Linnavolikogu 19. mai 2022. a määrus nr 21 "Toetus huviharidusse ja huvitegevusse tagasi pöördumise soodustamiseks" tunnistatakse kehtetuks.
§ 3. Määruse jõustumine
Käesoleva määruse paragrahvi 1 punktid 2 ja 4 jõustuvad alates õppeaastast 2025/2026.
Õiend
Tartu Linnavalitsuse istungi protokolli kantava otsuse eelnõu "Tartu Linnavolikogule määruse "Tartu Linnavolikogu 21. aprilli 2022. a määruse nr 18 "Huvihariduse toetused" muutmine" eelnõu esitamine " juurde
Määrus reguleerib huvihariduse ja huvitegevuse valdkonnas tegutsevate eraõiguslike juriidiliste isikute toetuse taotlemist, toetuse andmist ning toetuse kasutamist. Tartu linnal on 2024. aastal 151 eraõiguslikku koostööpartnerit, kes tegutsevad noorte ja/või eakatega. Määrus kirjeldab tegevustoetust, arengutoetust ja preemia meedet.
Eestikeelsele haridusele ülemineku riikliku tegevuskavaga seoses toetab ka Tartu linn 2025/2026 õppeaastast alates huviharidust/huvitegevust, mis on ainult eestikeelne (erandiks keeleõppele suunatud tegevus ja rahvusvähemusele suunatud pärimusega seotud huviringid). 2023/2024 õppeaastal on olnud juhendajatel võimalus osaleda lõimitud aine- ja keeleõppe ehk LAK-õppe koolitustel ning läbi huvihariduse arengutoetuse meetme arendada ühingus eestikeelse õppe kitsaskohti (lisaks riiklikud toetusmeetmed ja koolitused). 2024/2025 õppeaastal toimuvad veel täiendavad riigipoolsed koolitused ning 2025. aasta sügisel toetab Tartu linn üksnes eestikeelseid huviringe (sh. sporditreeninguid).
Täiendatakse punkti huvihariduse arengutoetuse kasutamisperioodi pikenemise osas, mis praegusega võrreldes annaks võimaluse toetust kasutada 8 kuud pikema perioodi vältel. Teatud arengutoetust taotlevad projektitegevused ei lõppe ära taotlemise kalendriaastaga, vaid uue õppeaasta lõpuga ning täiendav punkt annab paindlikumad ja efektiivsemad võimalused arengutoetust kasutada. Selguse mõttes tunnistatakse kehtetuks arengutoetuse hindamiskriteeriumite 2. lause, mis kirjeldab hindamiskriteeriumite maksimaalset punktide arvu.
Huvihariduse põhijuhendajate palgalisakomponent võimaldab huvikoolil, spordiklubil, noorte huvitegevuse ühingul või rahvakultuuriühingul poole- kuni täiskohaga kvalifitseeritud juhendajate eest saada aasta kohta täiendavalt 1440 eurot toetust. Toetust arvestatakse linnaportaalis esitatud taotluse järgi, milles tuuakse välja kontakttunnid ühe nädala jooksul. Spordi valdkonnas määratakse täiendavat toetust 5.-8. kategooria treenerite eest, kes saavad riiklikku tööjõukulu toetust ning muu huvihariduse valdkonnas määratakse lisakomponendi toetus juhendaja kohta, kui tegevusvaldkonna kõik juhendajad vastavad määruses kirjeldatud kvalifikatsiooni tingimustele.
2023/2024 ja 2024/2025 õppeaastal toetas Tartu linn ühinguid spordi valdkonnas 5.-8. kategooria treenerite eest, kes treenisid noori kuni 24 kontakttundi nädalas ning muus huvihariduses toetati vaid ühinguid, kus kollektiivide juhendajad osalesid laulu- ja tantsupeoliikumises. 2024. aasta tööjõukulu lisakomponendi mõju eelarvele oli 77 600 eurot, prognoos käesoleva aasta andmete järgi tähendaks mõju 2025. aasta eelarvele 245 000 eurot (spordi valdkonnale oleks prognoositav summa 177 000 eurot 131 treeneri eest ja muu huvihariduse valdkonnale 68 000 eurot 49 juhendaja eest).
Eelarvelised vahendid leitakse 7. -19. aastaste noorte eraõigusliku huvihariduse/huvitegevuse kolmanda osalemise kinnitamise arvelt. Ligikaudu 800 noort kinnitavad end vähemalt kolmes erinevas huvihariduse tegevusvaldkonnas osalejana, mille mõju eelarvele on 175 400 eurot. Lisades sellele summale senise tööjõukulu lisakomponendi summa 77 600 eurot, saame katta 252 600 euroga suurenenud tööjõukulu lisakomponendi. See tähendab, et Tartu linn toetab edaspidi kahte eelistust huvihariduses ja huvitegevuses tänase kolme eelistuse asemel. Lisaks eraõiguslikele ühingutele on noored aktiivselt osalemas üldhariduskoolide juures toimuvates huviringides, munitsipaalhuvikoolides ning Tartu Noorsootöö Keskuse tegevustes.