Asutuse nimetus: | Tartu Linnavolikogu |
Koosoleku pidaja: | Revisjonikomisjon |
Reg nr: | 17 |
Kuupäev: | 06.04.2023 |
Kellaaeg: | 12:00 - 13:40 |
Toimumise koht: | Tartu, raekoda |
Juhataja: | Silver Kuusik |
Protokollija: | Marys Piller |
Osalejad: | Ene Ergma, Tamara Hristoforova, Helmer Jõgi, Kristina Kallas, Kaspar Kokk, Silver Kuusik, Reno Laidre, Senta-Ellinor Michelson, Ismail Mirzojev, Anneli Kannus ja Kadri Leetmaa; kirjalikult Loone Ots |
Kutsutud: | abilinnapea Mihkel Lees, abilinnapea Lemmit Kaplinski, abilinnapea Raimond Tamm, Tartu linna siseauditi juht Jaanus Tammjärv, sotsiaal- ja tervishoiuosakonna juhataja Merle Liivak, volikogu liige Lembit Kalev, volikogu liige Pille Tsopp-Pagan, volikogu liige Merle Kivest, haridusosakonna juhataja Riho Raave, Hariduse Tugiteenuste Keskuse juhataja Anneli Võsaste, Keskerakonna saadikute nõunik Vladimir Šokman |
Seisund: | Allkirjastatud |
Sarja indeks: | 1-3 Linnavolikogu alatiste komisjonide protokollid |
Failid: | LVK_RK_Protokoll_2023_04_06.asice ( 75 kb ) |
TARTU LINNAVOLIKOGU
REVISJONIKOMISJON KOOSOLEKU PROTOKOLL |
|
Tartu |
06. aprill 2023. a. nr 17 |
Päevakord:
1. Ülevaade pikaajalistest trendidest sotsiaalhoolekandes
Ettekandja abilinnapea Mihkel Lees
2. Ülevaade koolipsühholoogide arvulisest koosseisust ja tegevusest
Ettekandja abilinnapea Lemmit Kaplinski
3. Ülevaade linna eelarvest makstavatest dotatsioonidest transpordi valdkonnas
Ettekandja abilinnapea Raimond Tamm
4. Kohapeal algatatud küsimused
1. Ülevaade pikaajalistest trendidest sotsiaalhoolekandes
Kuulati abilinnapea Mihkel Leesi ja sotsiaal-ja tervishoiuosakonna juhataja Merle Liivaku ettekannet, komisjoni liikmete küsimusi ning Mihkel Leesi ja Merle Liivaku vastuseid neile.
Ülevaade anti lastekaitse juhtumite statistikast, ennetustööst, erivajadustega laste teenustest, psühholoogilisest toetusest, turvakoduteenusest ja asendushooldusest. Tartu linnas oli rahvastikuregistri andmetel 2022. aastal 20 792 last. Lastekaitse juhtumeid, mis olid seotud abivajavate lastega, oli aasta jooksul 1344, mis on 6,4% kõigist Tartu lastest. Abivajavate laste arv on võrreldes möödunud aastatega oluliselt kasvanud. Laste ja perede heaolu valdkonnas on suund vanemlust toetavate teenuste mahu suurendamisele. Asenduskodu leidmisel eelistatakse perepõhist hooldust.
Tutvustati tööealistele mõeldud sotsiaalteenuseid: sotsiaaleluruumi teenust, võlanõustamisteenust, tugiisikuteenust, vältimatut abi, psühholoogilist nõustamist ja sotsiaalteenuseid vanemaealistele ja erivajadustega inimestele.
Toimetulekutoetuse taotluste arv ja kogukulu on püsinud stabiilsena. Muutus toimus 2022. aastal, kui muutus toimetulekupiir ja korduvalt korrigeeriti hüvitatavate kulude piirmäärasid ning toetuse saajate hulka lisandusid sõjapõgenikud.
Komisjoni liikmete küsimused puudutasid laste suurimaid abivajadusi, Ukraina põgenike osakaalu sotsiaaltoetuste saajatena, riigipoolset rahastust, varajast märkamist ja ennetustööd.
Anneli Kannus tegi ettepaneku kaaluda Tartu suuruses linnas vaimse tervise õe töölevõtmist ning perspektiivis võiks koolides töötada õed, kellel on juba vaimse tervise õe ettevalmistus.
Komisjon võttis info teadmiseks.
2. Ülevaade koolipsühholoogide arvulisest koosseisust ja tegevusest
Kuulati abilinnapea Lemmit Kaplinski ettekannet, komisjoni liikmete küsimusi ning Lemmit Kaplinski ja Hariduse Tugiteenuste Keskuse juhataja Anneli Võsaste vastuseid neile.
Ülevaade anti Tartu linna üldhariduskoolides kasutatavate ennetus- ja kiusamisvastaste programmide kohta. Ennetusprogrammide kasutamine kooliti on väga erinev. Kokku on kasutatud 21 erinevat ennetavat projekti või programmi. Populaarsemad programmid on Tervist edendava kooli programm, Liikuma Kutsuv Kool, KIVA, Klapp ja Vepa ning Vaikuseminutid. Peamiste murekohtadena toodi välja raha küsimus, süsteemsus, õpetajate kaasamine. Kõikide programmide puhul toodi välja, et need on efektiivsed, kui neid kasutada süsteemselt. Lisaks programmidele soovisid koolid vanemate tugigruppe, taastavat õigust ja abi vanemahariduse teemade käsitlemisel ning vanematega koostööoskuste ning suhtlemisraskuste ületamiseks. Tunti suurt vajadust abiõpetajate või täiendava personali järgi. Keerukusena toodi välja tugispetsialistide ja õpetajate motiveerimise ning kaasamise raskused. Oluliseks mõttekohaks on, kuidas senisest mõjusamalt koolis kohapeal korraldada koolitustelt saadud info edasiandmine teistele õpetajatele ning nende edasi koolitamine.
Tutvustati tugiteenuste rahastust koolides, koolipsühholoogide soovitatavat koormust ja koolide kaupa koolipsühholoogide arvulist koosseisu. Koolile rahastatud psühholoogi ametikohtade arv Tartu koolides kokku on 24,1 ja nendest on täidetud 23,65 kohta. Hariduse Tugiteenuste Keskus viib läbi vaimse tervise esmaabi koolitusi pedagoogidele ja teeb koostööd Tartu tervishoiuteenuse osutajaga, et paremini korraldada laste vaimse tervise toetamist koolis.
Komisjoni liikmete küsimused puudutasid õpilaste arvu psühholoogi kohta, vaimse tervise ennetust, programmide ja projektide autoreid ja rahastust.
Loone Ots esitas kirjalikult soovituse, et linn toetaks õpetajate vaimse tervise esmaabi koolitusi, mille vajadust õpetajad on esitatud uuringus ka ise nimetanud.
Anneli Kannus tegi ettepaneku teha koostööd tervisekassaga ning vaimse tervise õed koolidesse tööle võtta.
Komisjon otsustas:
2.1. võtta info teadmiseks;
2.2. Linnavalitsusel esitada järgmiseks revisjonikomisjoni koosolekuks kirjalikult ülevaade kui palju iga vaimse tervise ja kiusu ennetuse programm linna eelarvest rahastust saab.
3. Ülevaade linna eelarvest makstavatest dotatsioonidest transpordi valdkonnas
Kuulati abilinnapea Raimond Tamme ettekannet, komisjoni liikmete küsimusi ja Raimond Tamme vastuseid neile.
Tartu Linnavalitsus on sõlminud Tartu linna avaliku bussiliiniveo teostamiseks lepingu AS-ga GoBus. Endise Tähtvere valla territooriumi elanikke teenindatakse Tartumaa Ühistranspordikeskusega sõlmitud koostöölepingu alusel. Vorbuse piirkonna elanikke teenindatakse nõudetransporditeenuse pilootprojekti raames, mille vedusid teostab lepingu alusel OÜ ABuss. Tartu linna avaliku bussiliiniveo lepingu alusel teenindavate 15 bussiliini 2023. aasta veomahuks on planeeritud 4,736 miljonit kilomeetrit. Nende bussiliinide teenindamise eest tasumiseks on linna eelarvesse planeeritud 14,345 miljonit eurot. Lisaks veetakse Tartus reisijaid AS-ga GoBus sõlmitud lepingu alusel raudteejaama, bussijaama ning Eesti Rahva Muuseumi ühendaval bussiliinil. Selle bussiliini aastaseks veomahuks on 54 000 kilomeetrit ning liiniveo teostamiseks on eelarvesse planeeritud 265 000 eurot. Ühistransporti toetavate süsteemide toimimise tagamiseks on Tartu Linnavalitsus sõlminud lepingu AS-ga Rigdango, mille alusel osutatakse ühistranspordi elektroonilise tasukogumise infosüsteemi teenust. Bussipiletite müügi eest linna eelarvesse laekuvaks tuluks on prognoosinud käesoleval aastal 3,38 miljonit eurot. Rattaringluses on planeeritud sel aastal opereerida 800 ratta ja 102 parklaga, mis on jaotatud üle terve linna ja lähivaldade aladele ning mille igapäevaseks opereerimiseks on tegevuskuludeks arvestatud 576 000 eurot. Piletitulu on planeeritud 200 000 eurot aastas. Investeeringuteks (rataste ostuks) on planeeritud 430 000 eurot. Rattaringluse kulud kaetakse linna eelarve tuludest.
Komisjoni liikmete küsimused puudutasid rattaringluse kulusid ja perspektiive, visioone transpordi valdkonnas.
Komisjon võttis info teadmiseks.
Silver Kuusik | |
Koosoleku juhataja |
Marys Piller Protokollija |