Õigusakti eelnõu: Tartu maakond, Tartu linn, Kardla küla, Taretaguse projekteerimistingimuste määramine

Akti väljaandja: Tartu Linnavalitsus
Akti liik: Korraldus
Teema: Tartu maakond, Tartu linn, Kardla küla, Taretaguse projekteerimistingimuste määramine
Reg. number: LV-K-0061
Seisund: Lõpetatud
Koostamise kp: 11.01.2023
Koostaja: Lauri Kiisk
Ettekandja: Merlin Oja
Õigusakt: Tartu Linnavalitsuse 24.01.2023 korraldus nr 108 "Tartu maakond, Tartu linn, Kardla küla, Taretaguse projekteerimistingimuste määramine"
Failid: Taretaguse ehitusala skeem.pdf ( 24 kb )
EELNÕU





Lisa
Tartu Linnavalitsuse
korralduse eelnõu nr LV-K-0061 juurde


    PROJEKTEERIMISTINGIMUSED HOONE PROJEKTEERIMISEKS
    nr PTH-22-127

    Määratud: Tartu Linnavalitsuse
    pp kk aaaa korraldus nr ........
    1. ÜLDANDMEDKinnistu aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Kardla küla, Taretaguse.
    Maakasutuse sihtotstarve: maatulundusmaa.

    Kinnistu pindala: 10908 m².
    Kavandatav ehitustegevus: üksikelamu ja abihoone püstitamine.
    2. LÄHTE-
    MATERJAL:
    Projekteerimistingimuste taotlus 24.11.2022 nr PTH-22-127.
    3. ARHITEKTUUR-
    SED JA LINNA-
    EHITUSLIKUD TINGIMUSED:
      1. Ehitusala: vt lisa 1.
      2. Krundi täisehitus: 10% (arvutus näidata asendiplaanil).
      3. Hoonete arv krundil: 1 põhihoone ja kuni 4 abihoonet.
      4. Abihoone: kui kavandatava abihoone ehitisealune pind on suurem kui 60 m² ja/või hoone on kõrgem kui 5 m, tuleb taotleda eraldi projekteerimistingimused.
      5. Arhitektuur: kõrgetasemeline, kaasaegne. Kujunev kompleks peab moodustama professionaalselt lahendatud arhitektuurse terviku.
      6. Korruste arv: kuni 2 (teine korrus viilkatuse aluse korrusena, kaks täiskorrust pole lubatud).
      7. Lubatud suurim kõrgus: kuni 8,5 m planeeritud hoone ±0.00-st
      8. Sokkel: 0,3–0,6 m planeeritud maapinnast.
      9. Katus: lahendada hoone tervikut silmas pidades.
      10. Katuse tüüp ja kalle: viil- või poolkelpkatus, kaldega 35–45°.
      11. Katusekate: plekk, kivi jmt. Vältida matkivaid materjale.
      12. Katusekorruse valgustamise vajadusel on lubatud paigaldada katuseaknaid.
      13. Välisviimistlus: kasutada ajas kestvaid kvaliteetmaterjale, näiteks puit, kivi, krohv vms. Soovitame vältida matkivaid materjale. Vaadetel anda läbimõeldud värvilahendus kataloogi alusel koos värvinäidistega.
      14. Vertikaalplaneerimine: lahendada asendiplaanil. Näidata katendid. Sademevesi lahendada oma krundil.
      15. Piirded: lubatud ainult elamukrundi õuala ümber, soovitatavalt mitte teede ääres. Lahendada ažuursena ja maapiirkonda sobilikuna. Avatud maastikul lahendada piirded koos haljastusega.
      16. Haljastus: säilitada olemasolev väärtuslikum kõrghaljastus hoonetest ja rajatistest vabaks jääval alal. Õueala ümbritseda soovitavalt kõrghaljastusega ning hekkidega, kasutades kohalikke liike.
      17. Parkimine, juurdepääsud ja jäätmekäitlus: lahendada normikohaselt (EVS 843:2016, Tartu linna jäätmehoolduseeskiri oma krundil.
      18. Aadressitähis: näha ette teepoolsel seinal või krundi piirde küljes nähtaval kohal (näidata joonisel).
      19. Välisvalgustus: lahendada sissepääsudel.
    4. INSENER-
    TEHNILISED TINGIMUSED:
      1. Projekti koosseisus esitada insenertehniline projektlahendus vee-, kanalisatsiooni, elektri- ja sidevarustusele ning küttele ja ventilatsioonile. Vajalikele eriosadele taotleda tehnilised tingimused ja projektid kooskõlastada vastavate võrguvaldajatega.
      2. Taastuvenergia lahenduste projekteerimisel järgida Tartu linna üldplaneeringu p 17.3. nõudeid.
    5. PÕLLUMAJANDUS- JA TOIDUAMETI ESITATUD TINGIMUSED:
    1. Projektijooniste alusplaanina kasutada geodeetilist alusplaani, millele on kantud olemasolev põllumajandusdrenaaž. Vajadusel küsida maaparandusehitiste teostusjooniseid Põllumajandus- ja Toiduameti Tartu esindusest (tartump@pta.agri.ee).
    2. Taretaguse kinnistu hoonete projektis tuleb ära näidata lahendused juurdepääsu tee alla jäävate dreenide toimimise tagamiseks.
    3. Kuivendusvõrgu maa-alusesse torustikku on keelatud juhtida heit- ja sademevett ning muud vett, mis pärineb väljastpoolt drenaaži maa-ala, kui selleks puudub Põllumajandus- ja Toiduameti luba (MaaParS § 47 lg 4).
    4. Väljaspool maaparandussüsteemi koondatud vee (edaspidi lisavesi) juhtimine maaparanduse eesvoolu või kuivenduskraavi tuleb kooskõlastada Põllumajandus- ja Toiduametiga. Kui selle maaparandussüsteemi ühishoiuks, millesse lisavett juhitakse, on moodustatud maaparandusühistu, osaleb maaparandussüsteemi lisavett juhtiv isik maaparandussüsteemi maaparandushoiukulude katmisel Põllumajandus- ja Toiduameti määratud ulatuses (MaaParS § 53).
    6. TRANSPORDIAMETI ESITATUD TINGIMUSED:
    1. Projekti asendiplaanile kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane teekaitsevöönd.
    2. Kanda joonistele ehitiste (hoone, piire, parkla vms) kaugus riigitee äärmise sõiduraja välimisest servast.
    3. Riigitee kaitsevööndis on keelatud EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1 nimetatud tegevused, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.
    4. Projektis kasutada riikliku teeregistri (http://teeregister.riik.ee) põhiseid teede numbreid ja nimetusi.
    5. Juurdepääs kavandada riigitee nr 22102 Vorbuse-Kardla km 15,036 olemasoleva ristumiskoha kaudu. Täiendavaid ristumiskohti riigiteelt mitte kavandada.
    6. Lähtuvalt asjaolust, et projektiga hõlmatav ala ulatub riigitee kaitsevööndisse, tuleb projekti koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb projekti koostamisel hinnata ning vajadusel võtta tarvitusele meetmed häiringute, sealhulgas keskkonnaministri 16.12.2016. a. määruse nr 71 lisas 1 toodud müra normtasemete, tagamiseks. Projekti seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatavaid leevendusmeetmeid ning lisada selgitus, et tee omanik (Transpordiamet) on projekti koostajat teavitanud liiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks projektiga käsitletaval alal. Projekti seletuskirjas märkida, et kõik leevendusmeetmetega seotud kulud kannab arendaja.
    7. Projekti joonistel näidata projekteeritaval alal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ja muu taristu. Tehnovõrke, sh kaitsevööndeid, riigiteede alustele maaüksustele mitte kavandada. Juhul kui kavandatakse riigiteedega ristuvaid tehnovõrke, tuleb need kavandada kinnisel meetodil.
    8. Projekti koosseisus kirjeldada ja näidata joonistel projektala sademevete ärajuhtimise lahendused. Sademevett ei tohi juhtida riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse.
    9. Projekti aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas ulatuses, mis võimaldab projekti koostada ja kontrollida. Kõik projektiga kavandatu (sademeveesüsteemid, liikluslahendused vms) peab jääma mõõdistatud alusele.
    10. Transpordiamet ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks.
    7. NÕUDED EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS:
      1. Ehitusprojekt koostada vastavalt Eestis kehtivatele projekteerimisnormidele, majandus- ja taristuministri 17. juuli 2015. a määrusele nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“, energiatõhususe miinimumnõuetele, müranormidele ning heale projekteerimistavale. Ehitusprojekti koosseisus tuleb esitada energiamärgis.
      2. Ehitusprojekti koostab või kontrollib projekteerimises pädev spetsialist.
      3. Ehitusprojekti digitaalsel vormistamisel järgida juhendmaterjali "Ehitusprojekti dokumentide digitaalse vormistamise nõuded ehitusloa elektroonilisel taotlemisel", mis on kättesaadav Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehel: https://www.mkm.ee/sites/default/files/juhend_-_ehitusprojekti_digivormistamine_ehitusloa_taotlemisel_10.02.2015.pdf.
      4. Ehitusprojekti alusplaanina kasutada ajakohast M 1:500 geodeetilist alusplaani, mis on eelnevalt registreeritud Tartu geomõõdistuste infosüsteemis Geoarhiiv. Projekti asendiplaanil ja seletuskirjas tuleb viidata geodeetilise alusplaani tegijale (ettevõtja, töö number, töö tegemise aeg, kõrgussüsteem).
      5. Põhijoonised koostada mõõtkavas 1:100, erandkorras 1:50 või 1:200.
      6. Ehitusprojektile lisada koopia projekteerimistingimustest.
    8. KOOSKÕLAS- TUSED JA KAASAMINE:
      1. Ehitusprojektile peab heakskiidu andma Päästeameti Lõuna päästekeskus (Ohutusjärelevalve büroo, tel 733 7313 Jaama 207).
      2. Kinnistule ehitatavate hoonete ja rajatiste ehituslubade eelnõud tuleb kooskõlastada Põllumajandus- ja Toiduametiga ja vajadusel Transpordiametiga.
    Ehitusprojekt esitada digitaalselt läbi ehitisregistri aadressil www.ehr.ee Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonnale läbivaatamiseks ja ehitusloa taotlemiseks.
    Projekteerimistingimuste kehtivusaeg on viis aastat alates määramisest.
    Lisad:
      1. Ehitusala skeem.




Õiend
Tartu Linnavalitsuse korralduse eelnõu "Tartu maakond, Tartu linn, Kardla küla, Taretaguse projekteerimistingimuste määramine " juurde