EELNÕU
TARTU LINNAVALITSUS |
ISTUNGI PROTOKOLLI KANTAV OTSUS |
|
Tartu
|
28. november 2022. a. nr LV-IP-0206 |
Tartu Linnavolikogule määruse "Tartu Linnavolikogu 21. aprilli 2022. a määruse nr 18 "Huvihariduse toetused" muutmine" eelnõu esitamine |
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 5, erakooliseaduse § 22 lõike 4, noorsootöö seaduse § 8 punkti 2 ja spordiseaduse § 3 punktide 2, 21 ja 3 alusel.
§ 1. Tartu Linnavolikogu 21. aprilli 2022. a määrust nr 18 "Huvihariduse toetused" muudetakse järgmiselt:
1) määrust täiendatakse paragrahviga 81 järgmiselt:
"§ 81. Huvihariduse tegevustoetuse lisakomponent riikliku tööjõukulu toetuse saajale
(1) Huvihariduse tegevustoetuse lisakomponent on 22 eurot tegevustoetuse taotluses nimetatud juhendaja või treeneri ühe nädala kontakttunni kohta aastas.
(2) Huvihariduse tegevustoetuse lisakomponent antakse juriidilisele isikule, kes saab riiklikku tööjõukulude toetust, riikliku toetuse taotlemisel esitatud andmete alusel või arvestades tegevustoetuse taotluses näidatud tegevuse mahtu.";
2) määruse paragrahvi 15 lõiget 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"(4) Huvihariduse tegevustoetuse (sh huvihariduse tegevustoetuse lisakomponendi) andmise otsustab linnavalitsus.";
3) määruse paragrahvi 17 punkti 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"7) kasutama huvihariduse tegevustoetust eelkõige juhendajate tasustamiseks, tegevuspaikade kasutamise kulude katteks ning muuks huvihariduse arendamiseks ning huvihariduse tegevusteotuse lisakomponenti juhendaja või treeneri tööjõukulu katmiseks, kelle eest saadakse riikliku tööjõukulude toetust;";
4) määruse paragrahvi 18 lõiget 2 täiendatakse punktiga 4 järgmiselt:
"4) juhendaja või treeneri nimi, kelle tööjõukulude katmiseks kasutati tegevusteotuse lisakomponenti.".
Õiend
Tartu Linnavalitsuse istungi protokolli kantava otsuse eelnõu "Tartu Linnavolikogule määruse "Tartu Linnavolikogu 21. aprilli 2022. a määruse nr 18 "Huvihariduse toetused" muutmine" eelnõu esitamine " juurde
Tartu Linnavolikogu kehtestas 21. aprilli 2022. a määruse nr 18 "Huvihariduse toetused", mis nägi ette pearaha põhise huvihariduse tegevustoetuse. Huvihariduse tegevustoetus on mõeldud eelkõige juhendajate tasustamiseks, tegevuspaikade kasutamise kulude katteks ning seejärel muuks huvihariduse arendamiseks.
Käesolevaga lisatakse huvihariduse tegevustoetusele pearaha väline lisakomponent, mida saavad taotleda ühingud, kellele laieneb võimalus saada riikliku tööjõukulude toetust kas kultuuriministri 26. novembri 2014. a määruse nr 9 "Treeneri tööjõukulu toetuse määramise tingimused, sealhulgas nõuded spordialaliidule, spordiklubile ja spordikoolile ning selle omaosalusele, treeningrühmale ja treenerile, ning toetuse suuruse, jaotamise, tagasimaksmise ja tagasinõudmise kord" või 12. jaanuari 2021. a määruse nr 1 "Laulu- ja tantsupeoliikumises osalevate kollektiivide juhendajate tööjõukulu toetuse määramise tingimused ja kord" alusel.
Huvihariduse tegevustoetuse lisakomponendi loomise eesmärk on toetada ühinguid kasutama ära maksimaalses mahus riigi toetust juhendajate ja treenerite palga tõstmiseks maksimaalsele riigi toetatud tasemele. Riik on planeerinud alates 2023.a tõsta spordivaldkonna treenerite palgataseme praeguselt 1020 eurolt 1400 eurole. Antud summast kompenseerib riik 50% (tööjõukuludega 936 eurot) ja 50% tuleb tööandjal tasuda. Linna poolse lisakomponendi juurde toomine näitab linna head tahet leevendada treenerite palgatõusuga kaasnevat eelarvelist survet ühingutele. Maksimaalne toetus ühe täiskoormusega juhendaja või treeneri kohta oleks eelnõu kohaselt 22 eurot x 24 kontakttundi = 528 eurot aastas.
Toetuse andmine toimub kas riikliku toetuse taotlemisel esitatud andmete alusel (spordis) või arvestades tegevustoetuse taotluses näidatud tegevuse mahtu konkreetse juhendaja kohta (laulu- ja tantsupeo liikumises osalevatel kollektiivijuhtidel ehk LTP kollektiivijuhtidel). Erinevuse põhjustab asjaolu, et riigi toetuse taotlemine on valdkonniti erinev ning Tartu linnale ei ole riigi toetuse taotlemise andmed ühtemoodi kättesaadavad.
Eesti Vabariigis koordineerib spordivaldkonna juhendajate ja treenerite riikliku tööjõukulude andmebaasi Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutus. Antud andmebaasi päringu alusel on 2023.aastaks riikliku treeneri palgatoetust taotlenud 180 Tartu linnas noorte huvitegevust pakkuvat treenerit. Antud treenerite koormus jääb vahemikku 4 kuni 24 kontakttundi nädalas, mis eelnõu kohaselt teeb 2023.a lisatoetuse kogusummaks 72 000 eurot.