Protokoll: Arengu- ja planeerimiskomisjoni koosolek

Päevakord:
1. Linnavalitsusele ülesande andmine Raja 31a krundi detailplaneeringu kehtetuks tunnistamiseks
2. Kohal algatatud küsimused


1. Linnavalitsusele ülesande andmine Raja 31a krundi detailplaneeringu kehtetuks tunnistamiseks

Eesti 200 fraktsiooni esitatud eelnõud tutvustas Jaak Laineste. Eelnõu esitajad on seisukohal, et Raja 31a krundi näol on tegu väärtusliku ning säilitamist vääriva rohealaga. Avaliku roheala säilimise poolt kogutud suur hulk allkirju linnakodanikelt ja rohealade säilimine ning laiendamine on prioriteet Tartu linna tänaseks loodud arengukavades, näiteks Tartu energia- ja kliimakavas. Seetõttu peaks krundil olema väikeelamumaa asemel roheala juhtotstarve ja selleks tuleb kehtetuks tunnistada 2005. aastast kehtiv detailplaneering, mida 17 aasta jooksul ei ole realiseeritud. Järgmises etapis tuleks muuta üldplaneeringut. Praeguseks on oluliselt muutunud arusaamad ja nõuded planeerimisel - igasugune pargimassiiv linnakeskkonnas on oluline ressurss.

Gea Kangilaski tutvustas linnavalitsuse seisukohta. Linnavalitsus ei toeta eelnõu, kuna üldplaneeringus juba rohealadena määratletud, sealhulgas linnale kuuluvate alade täiendav kaitse alla võtmine ei ole vajalik, kinnistu omanik ei soovi alal kehtiva detailplaneeringu kehtetuks tunnistamist, üldplaneeringusse on lisatud täiendav tingimus lähtuda ala hoonestamisel dendroloogilise hindamise tulemustest, üldplaneeringus määratud väikeelamumaa juhtotstarvet ei saa ilma uut üldplaneeringut koostamata muuta ning hetkel toimub riikliku kaitse alla võtmise osas seisukoha võtmine.

Indrek Ranniku rõhutas, et väga kergekäeliselt on hakatud väitma, et linn oma planeerimistegevusega likvideerib haljasalasid ja parke ning rohealad linnas vähenevad. Selle väite puhul ei ole arusaadav, mida see tähendab, mida millega võrreldakse ja kuidas sellised andmed on saadud. Peab olema väga selge, mida peame haljasala või pargi all silmas - määrav kriteerium on see, kuidas on ala kajastatud üldplaneeringus. Võrrelda saab eelmise üldplaneeringuga. Uue üldplaneeringu tegemisel kaaluti erinevaid huve ja kõiki asjaolusid väga põhjalikult.

Veljo Ipits tõi esile, et tänaseni kehtivat detailplaneeringut tehti omal ajal väga kaua ja tulemus oli kvaliteetne, haljastust üritati võimalikult säilitada, planeering jäi realiseerimata edasiste vaidluste tõttu arendajaga, kus linn oli kogu aeg seisukohal, et elamute osa seal ei suurendata. Praegu tuleb siiski ära oodata, millise otsuse teeb riik ala kaitse alla võtmise kohta.

Lenne Rähn-Kuusik oli seisukohal, et kehtiv planeering on praeguseks moraalselt vananenud ja ei vasta ühiskonna ootustele ega kaasaegsetele arusaamadele linnaplaneerimisest. Rohealade ja haljastuse teemaga tuleb laiemalt tegeleda, vanad planeeringud tuleks kõik sellest aspektist üle vaadata.
Veljo Ipits märkis, et rohealade planeeringuga tegeldakse LIFE projekti raames, seda on komisjon eelnevalt ka arutanud.

Mart Hiob oli seisukohal, et planeerimise arusaamad ajas muidugi muutuvad, kuid ei ole korrektne väita, et antud planeering oleks väga iganenud. Planeerimisel on olulisim eri huvide ja vajaduste tasakaalustamine. Samuti on olemas õiguslikud probleemid selle detailplaneeringu kehtetuks tunnistamisega.

Reno Laidre kirjalikult esitatud seisukoht: "Toetan linnavalitsuse seisukohti, ei toeta arutelu alla tulevat eelnõud linnavalitsusele ülesande andmine Raja 31a krundi detailplaneeringu kehtetuks tunnistamiseks. Minu hinnangul oleks võinud teema arutelu lõppeda linna viimase üldplaneeringu raames peetud aruteludega ja sündinud otsusega. Kõigi käesoleval aastal peetud teemakohaste debattide ja meedikajastuse puhul häirib mind asjaolu, et Riia 31a krundi teemasid käsitledes on kasutatud illustreeriva materjalina fotot Riia tn 167 maaüksuselt. Alalt, mis on põlistatud rohealaks, kus on valgustatud terviserajad ja mis jääb sellisena avalikku kasutusse. On väga keskkonnavaenulik tegu mitte tihendada linnakeskkonda ja sundida inimesi rajama endale kodud linnast välja. See aitab kaasa fossiilsete kütuste põletamise kasvule, suurendab liiklust, tekitab müra ja vähendab võimalikku tänavaruumi, mida saaksid kasutada jalakäijad ja ratturid. Linna toimimiseks ja heaks elukeskkonnaks vajaliku rohevõrgustiku asukohad on analüüsitud ning üldplaneeringusse kantud. Mitme erineva volikogu koosseisu poolt korduvalt kinnitatud otsuste kahtluse alla panemine ei ole mõistlik ega teeni laiema avalikkuse huve."

Otsustati eelnõu mitte toetada (eelnõu poolt 4, vastu 7).


2. Kohal algatatud küsimused

Lenne Rähn-Kuusik tegi ettepaneku arutada edaspidi komisjonis laiemalt üldplaneeringute ja detailplaneeringute vahelist suhet ja rolle, mida millega otsustatakse.