Protokoll: Keskkonnakomisjoni koosolek

Päevakord:
1. Tartu linna 2022. a II lisaeelarve
2. Loa andmine projektis "H2Value - Supporting the Regional Development of the Green Hydrogen Fuel Value Chain for Transportation in Estonia and Latvia (Tervikahela arendamine rohevesiniku kasutamiseks Eesti ja Läti transpordisektoris)" osalemiseks
3. Informatsioon haljastuse ja puuhooldustööde hangete 2023-2026 kohta
4. Loa andmine Emajõe kaldakindlustuse rekonstrueerimise riigihanke korraldamiseks
5. Projektis "Elurikkuse rohering (Introducing adaptive community-based biodiversity management in urban areas for improved connectivity and ecosystem health—urbanLIFEcircles)" osalemise heakskiitmine
6. Kohapeal algatatud küsimused

Irja Alakivi soovis esitada informatsiooni:
1. Sanatooriumi pargis 02.08.22 toimunud Aino Kallase 144. sünniaastapäeva tähistamisest ja pargi kaitse küsimuste arutelust;
2. Rahvusvahelise ekspertorganisatsiooni ICOMOS konverentsist ja sellega kaasnevatest üritustest.

Mart Hiob nõustus nende ülevaadete päevakorda panemisega kohapeal algatatud küsimuste punkti alla (6.päevakorrapunkt).
Olev Raju tegi ettepaneku jätta päevakorrast välja 2. päevakorrapunkt, sest projekti pealkiri on ingliskeelne ja ei vasta Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele.
Mart Hiob ettepanekuga ei nõustunud, sest tegemist on rahvusvahelise projektiga ja eelnõu pealkirjas on välja toodud ka projekti eestikeelne tõlge.

1. Tartu linna 2022. a II lisaeelarve
Kuulati abilinnapea Priit Humala ettekannet, komisjoni liikmete küsimusi ja Priit Humala ning Raimond Tamme vastuseid neile.
Tartu linna 2022. a esialgne eelarve on 212 758 355 eurot ning I lisaeelarve 25 356 088 eurot. Linna II lisaeelarve mahuks on kavandatud 7 166 806 eurot. Lisaeelarve koostamise vajaduse on põhjustanud jätkuv inflatsioonitõus ning energiahindade kallinemine, järsult suurenevad haridus- ja muude asutuste ülalpidamiskulud, kallinevad investeeringud ja transport. Soovitakse suunata lisavahendeid hinnatõusude leevendamiseks. Esialgsesse eelarvesse kavandatud füüsilise isiku tulumaksu laekumine on osutunud prognoositust enamaks ning lisaeelarvega suureneb tulubaas selle võrra 5 miljonit eurot. Tuludest 2,2 miljonit eurot moodustavad linna allasutuste omatulud, saadavad tegevustoetused ning muud tegevustulud. Lisaeelarvega suunatakse põhitegevuskuludeks 6,1 miljonit eurot ning investeerimistegevuseks 1,1 miljonit eurot. 3,6 miljonit eurot ehk pool lisaeelarve kuludest kavandatakse hariduse, 1,3 miljonit eurot sotsiaalse kaitse ning 842 tuhat eurot majanduse valdkonda. Lisaeelarvega suunatakse põhitegevuskulude kallinemisteks 3,1 miljonit eurot, millest 1,7 miljonit eurot elektri- ja soojusenergia, 500 tuhat eurot bussiliikluse, 600 tuhat eurot lepingute, hooldus- ja jooksevremontide hinnatõusuks ning 371 tuhat eurot täiendavateks vahenditeks eralasteaedade ja -hoidude toetusteks. Investeeringuobjektideks ja nende kallinemise katteks suunatakse lisaeelarvega 1,1 miljon eurot. Enim lisarahastust vajavad Karlova kooli ehitustööd ja spordiväljaku rekonstrueerimine, Tähtvere Puhkepargi pumptracki rajamine, Tartu läänepoolse ümbersõidu II ehitusala ja Puiestee tänava rekonstrueerimine.

Mart Hiob tõstatas küsimuse, kas linnavalitsus on ette võtmas samme muutmaks olukorda, kus linn peab tasuma väga kulukaid gaasiarveid linnabusside käigushoidmiseks. On selge, et gaasi hind jääb kõrgeks pikemaks ajaks ja linnal oleks päris kahjulik veel seitse aastat jätkata praegusega sama kütusehinna maksmist.
Raimond Tamm selgitas, et linnavalitsus on probleemist teadlik ning töös on juba ka mõned kavad, kuidas olukorda parandada.

Komisjon võttis info teadmiseks.

2. Loa andmine projektis "H2Value - Supporting the Regional Development of the Green Hydrogen Fuel Value Chain for Transportation in Estonia and Latvia (Tervikahela arendamine rohevesiniku kasutamiseks Eesti ja Läti transpordisektoris)" osalemiseks
Kuulati abilinnapea Raimond Tamme ettekannet, komisjoni liikmete küsimusi ning Raimond Tamme vastuseid neile.

Projekti H2Value peamine eesmärk on rajada esimene regioonidevaheline rohevesiniku väärtusahel Lõuna-Eestis (Tartu regioon) ja Põhja-Lätis (Vidzeme regioon) ning anda tõuge vesinikumajanduse käivitamiseks Eestis ja Lätis. Alameesmärkideks on arendada ja testida kõrge valmidusega (TRL 9) tehnoloogiaid kogu vesiniku tarneahelas, pakkuda tuge ettevõtlusele rohevesiniku tehnoloogiate juurutamiseks ja luua koostööraamistik erinevate osapoolte kaasamiseks rohevesiniku väärtusahelate arendamisel. Projekti raames tehakse strateegilised investeeringud piiriülese rohevesiniku väärtusahela (tootmine, ladustamine, jaotamine, kasutamine) käivitamiseks. Katsetatakse rohelise vesiniku väärtusahela tehnoloogiaid. Rajatakse päikeseenergial põhinev rohevesiniku tootmine ja tankla Tartus. Piloteeritakse vesinikkütusel töötavat bussi Tartus ja jäätmeveokit Lätis. Luuakse vesiniku transpordivõimekus (maanteetransport). Projekti tulemusena luuakse rohevesiniku väärtusahel Eestis ja Lätis, tõstetakse teadlikkust vesinikutehnoloogiatest ja nendega seonduvast, projektist saadud kogemust kasutatakse sisendina edasiste tegevuste kujundamisel. Projekti kogumaksumus on 617 390 eurot, Tartu linna omaosalus 185 217 eurot. Projekti elluviimine 01.11.22-31.10.25.

Irja Alakivi küsis projekti reaalse väljundi kohta.
Raimond Tamm selgitas, et väljundiks on vesiniku tootmine, ladustamine (tankla rajamine) ja kasutamine (vesinikkütusel töötav buss).
Eino Erkki Johannes Rantanen küsis selle tehnoloogia kasutamise plaanide kohta tulevikus ka mujal valdkondades.
Raimond Tamm vastas, et Tartus sellist tööstusettevõtet ei ole, kus vesinikku oleks tootmisprotsessides vaja kasutada, kuid suur roll võiks vesinikul tulevikus olla energia salvestamisel.

Komisjon võttis info teadmiseks.

3. Informatsioon haljastuse ja puuhooldustööde hangete 2023-2026 kohta
Kuulati abilinnapea Raimond Tamme ettekannet, komisjoni liikmete küsimusi ning Raimond Tamme, Andres Pooli ja Eda Põldma vastuseid neile.

Linnamajanduse osakond on ette valmistamas perioodiks 01.05.2023-30.04.2026 kahte riigihanget "Tartu haljasalade hooldus 01.05.2023-30.04.2026" ja "Puittaimede hooldus Tartu linna haljasaladel 01.05.2023-30.04.2026". Tartu haljastute hooldus on toimunud kolmeaastaste riigihangete tulemusena sõlmitud hoolduslepingute alusel alates 1999. aastast. Eelneva perioodi kehtivad hoolduslepingud lõpevad 30. aprillil 2023. Järgmiste aastate haljastute hooldajate leidmiseks on vajalik korraldada uus avatud hankemenetlusega riigihange ning vastavalt Tartu linnavara eeskirjale on selle korraldamiseks vajalik Tartu Linnavolikogu luba. Hooldushanke objektiks on Tartu avalike haljasalade, parkide, alleede, tänavakoridori haljasmaade, metsade, supelrandade, spordi- ja mänguväljakute, koeraväljakute ning inventari aastaringne hooldus. Hankemahtu lisandub 7 ha hooldatavat pinda võrreldes eelmise hankega, juurde rajatud spordi- ja mänguväljakud ning Emajõe linnaujula uuendatud rannaala. Vaadatakse üle hooldusnõuded niitmiskõrguse ning sageduse, hooldusklasside muutmise ning nõlvahoolduse seisukohast. Sihiks võetakse jätkuvalt puulehtede äraveo vähendamine.

Mart Hiob tegi ettepaneku lisada hanketingimuste juurde info ka selle kohta, mis tingimused on erinevatel hooldusklassidel. Vastav teave võiks kajastuda kaardirakenduses (praegu saab teada ainult hooldusklassi numbri).

Irja Alakivi küsis mulla olukorra monitoorimise kohta, sest haljastus ja alleed säilivad ainult siis, kui nende all olev muld ei ole reostatud (nt soolalume kuhjamise tõttu), vaid on kaitstud ja hooldatud ning asendusistutuste kohta. Ta oli seisukohal, et kaitsta ja eelnevalt tegutseda on odavam, kui asendada ning tegi ettepaneku sellekohase tegevusplaani ja monitooringuskeemi väljatöötamiseks.
Eda Põldma selgitas, et soolalumest tingitud haljastuse hävimist ei ole teada, pigem põhjustavad teeäärsete puude hävimist kaevetööd.
Raimond Tamm täiendas, et väiksematel tänavatel, linna parkides ja haljasaladel soola ei kasutata.

Komisjon arutas kaasarääkimise ja ettepanekute esitamise võimalusi kõnealuste hanketingimuste seadmisel.
Andres Pool selgitas, et ettepanekud on väga oodatud ja neid saab esitada järgneva 1 kuu jooksul kuni hanketingimuste kokkupanekuni. Pärast hanke väljakuulutamist tingimusi enam muuta ei saa.

Komisjon võttis info teadmiseks.

4. Loa andmine Emajõe kaldakindlustuse rekonstrueerimise riigihanke korraldamiseks
Kuulati abilinnapea Raimond Tamme ettekannet, komisjoni liikmete küsimusi ning Raimond Tamme vastuseid neile.

Tartu Linnavalitsuse tellimusel on OÜ Tinter-Projekt koostanud projekti Emajõe vasakkalda kaldakindlustuse rekonstrueerimiseks lõigus Kaarsild kuni Atlantis. Olemasolev kaldakindlustus on rajatud 60 aastat tagasi ja on amortiseerunud. Projekt valmis 2017. Projekti eesmärk on amortiseerunud kaldakindlustuse ja kaldapealsete käiguteede rekonstrueerimine Kaarsillast kuni Atlantiseni. Ehitustöödega luuakse kaldapealsele uus läbiv nõuetekohane kergliiklustee lõik, mis võimaldab erinevate kergliiklusvahenditega sujuvalt kulgeda piki Emajõe vasakkallast. Kaldapiirde projekti mahtu kuulub piirde äärse rannapromenaadi betoonkivi katte rekonstrueerimine ja betoonkivi vahetus. Kaldakindlustuse rekonstrueerimistööde riigihanke väljakuulutamiseks on vaja eelnevalt 2017. a valminud projekt ajakohastada. See tellitakse OÜlt Tinter-Projekt. Ehitushanke eeldatav riigihanke väljakuulutamise aeg on november, ehitustööde eeldatav tähtaeg on 30. november 2023, ehitustööde orienteeruv maksumus on 1,8 miljonit eurot.

Loone Ots tegi ettepaneku kohendada projekti liikumispuudega ja erivajadustega isikutele sobivamaks ja mugavamaks, et mahuksid ära nii jalakäijad, ratturid kui ratastooliga liikujad.
Raimond Tamm ja Andres Pool selgitasid, et kõik kaldteed vastavad nõuetele ja projekt on ettepanekuteks edastatud ka erivajadustega isikute esindajale.

Mart Hiob küsis, kas oleks võimalik kergliiklusteed laiendada, sest praegune võib kõigile kergliiklejate rühmadele kitsaks jääda.
Andres Pool selgitas, et laiendamine ei ole olemasoleva haljastuse säilitamise ja planeeritud astmete tõttu võimalik.

Irja Alakivi oli seisukohal, et projekt tundub raiskamisena praegusel kriisi ajal. Park ja kõnniteed on päris heas seisus. Ta tegi ettepaneku mõelda realistlikult ja säästlikult, teha korda Kaarsilla juurest allaminev trepp, asendada pollarid, mille külge on kinnitatud kaldapiire ning võtta objektiivne auditeerimine. Sellisel kujul ta projekti ei toeta.

Olev Raju tegi ettepaneku lisada veel 2 trepiastet veepiiri poole.

Komisjon otsustas:
4.1. võtta info teadmiseks;
4.2. toetada eelnõud (hääletustulemus: 7 poolthäält, 1 vastuhääl - Irja Alakivi).

5. Projektis "Elurikkuse rohering (Introducing adaptive community-based biodiversity management in urban areas for improved connectivity and ecosystem health—urbanLIFEcircles)" osalemise heakskiitmine
Kuulati abilinnapea Gea Kangilaski ettekannet, komisjoni liikmete küsimusi ning Gea Kangilaski ja Murel Truu vastuseid neile.

Tartu linna üldplaneering 2040+ toob välja vajaduse parandada linnas rohe- ja sinivõrgustikku ja tõstetakse eraldiseisva teemana välja elurikkuse suurendamise vajaduse. Ka linna arengukava 2018-2025 rõhutab rohevõrgustiku ja elurikkuse teemade süstemaatilise käsitlemise vajadust. Selleks, et üldplaneeringus ja arengukavas võetud sihte täita, esitati koostöös Aarhusi ja Riia linnaga Euroopa Komisjonile rahastustaotlus „urbanLIFEcircles“. Esitatud projektile saabus 2022. aasta juunis positiivne rahastusotsus. Projekti eesmärk on parandada otseselt Tartu elurikkuse seisundit, luues „Tartu roheringi“ - pideva elurikkust toetavate rohealade võrgustiku, mis ühendab olemasolevad rohealad ja moodustab vajadusel uued rohekoridorid. Selle eesmärgi saavutamiseks mitmekesistatakse avalike haljasalade liigilist mitmekesisust, parandatakse rohealade ligipääsetavust ja külastajasõbralikkust ja parandatakse linnaliste elupaikade ökoloogilist kvaliteeti laiemalt. Peamised kavandatud tegevused: linna haljasalade liigilise mitmekesisuse parandamine ja rohekoridoride toimimise parandamine; roheringi külastusinfrastruktuuri loomine; andmepõhise otsustamise parandamine elurikkuse ja rohe- ja sinikoridoride temaatikas, otsustustööriistade ettevalmistamine ja juurutamine; linnahaljastuse hooldamise hea tava, elurikkusesõbralike praktikate ja põhimõtete väljatöötamine ja juurutamine; elurikkuse kvaliteedi, ökosüsteemi teenuste ja inimeste käitumise seire. Projekti tulemusena elurikkus Tartu linnas oluliselt suureneb, mistõttu on elukeskkond tartlaste jaoks tervislikum. Projekti kogumaksumus on 3 701 400 eurot, Tartu linna omaosalus 1 480 560,12 eurot (40%).

Mart Hiob küsis, kas mõeldud on ka tänavapuude hooldamise ja rajamise peale pidades silmas juurestiku kaitse tähtsust.
Murel Truu selgitas, et puude ja püsikute istutamine on kavas haljastuskavade alusel.

Irja Alakivi tegi ettepaneku lisada projekti Sanatooriumi pargi säilitamine, hooldamine hoolduskava koostamine.
Gea Kangilaski selgitas, et selles osas, mis on üldplaneeringus märgitud rohealaks või mis kuulub linnale, ongi seda plaanis teha. Eraomanduses olevaid alasid ei ole õigus linnal projekti panna. Eraomanike huvi olemasolul on linn valmis neid nõustama ja toetama.

Komisjon võttis info teadmiseks.

6. Kohapeal algatatud küsimused
6.1. Irja Alakivi andis ülevaate:
Sanatooriumi pargis 02.08.22 toimunud Aino Kallase 144. sünniaastapäeva tähistamisest ja arutelust. Kuulati ettekandeid, tervitusi ja sõnavõtte. Üritus toimus Eesti Looduskaitse Seltsi algatusel koostöös Soome Instituudiga Eestis. Sõna võtsid Irja Alakivi, Leena Kurvet-Käosaar - Tartu Ülikooli Kultuuriteaduse Instituudi kultuuriteooria kaasprofessor, Maarit Leskelä-Kärki - Turu Ülikooli professor, Anneli Loodus - Soome Instituut Eestis Tartu juht, Imbi Paju - kirjanik, ajakirjanik ja filmirezhissöör, Loone Ots - PhD, kirjanik, õppejõud ja Tartu Linnavolikogu liige, Heidi Iivari - kultuurikorraldaja, Eino Rantanen - Tartu Linnavolikogu keskkonnakomisjoni liige, Astrid Saava - TÜ rahvatervise emeriitprofessor, Toomas Muru - PhD, EMAL, Eesti Maaülikooli õppejõud, Kalev Sepp - PhD, EMÜ maastikuökoloogia ja keskkonnakaitse professor jt.

6.2. Irja Alakivi andis ülevaate Rahvusvahelise ekspertorganisatsiooni ICOMOS (International Council of Monuments and Sites) konverentsist ja kaasnevatest üritustest ning õppekäikudest Eestis. Arutati lühidalt ka ajaloolise-kultuuriloolise ja looduslikult kõrgeväärtusliku Tartu Sanatooriumi pargi ja Oskar ning Aino Kallase maja, kui tervikliku ansambli säilimist ohustavat olukorda ning kaitse alla võtmise vajadust.

6.3. Loone Ots esitas repliigi selle kohta, et kõik komisjoni liikmed ei osale koosolekutel nende lõpuni, vaid lahkutakse varem.

Komisjon võttis informatsioonid teadmiseks.