Protokoll: Revisjonikomisjoni koosolek

Päevakord:
1. Tartu haridusasutuste juhtide valimise süsteem
2. Ülevaade avalike suhete osakonna eelarvest ja tegevustest
3. Informatsioon Tartu linna eelarve I poolaasta täitmise kohta
4. Tartu linna siseauditi põhimäärus

Silver Kuusik tegi ettepaneku lükata Tartu linna siseauditi põhimääruse arutelu (4.päevakorrapunkt), järgmisele revisjonikomisjoni koosolekule, sest osad muudatusettepanekud esitati liialt hilja, mistõttu nende läbitöötamiseks ei olnud piisavalt aega. Samuti saaks järgmisel koosolekul selle teema arutelus osaleda ja panustada ka uus siseauditi juht, kelle ametikoha täitmiseks hetkel avalik konkurss veel kestab.
Kõik komisjoni liikmed olid selle ettepanekuga nõus.

1. Tartu haridusasutuste juhtide valimise süsteem
Kuulati abilinnapea Lemmit Kaplinski ettekannet, komisjoni liikmete küsimusi ja Lemmit Kaplinski ning Riho Raave vastuseid neile.

Kõik Tartu linna haridusasutuste juhtide vabad ametikohad täidetakse avaliku konkursi korras, lähtutakse seadusest ja Tartu Linnavalitsuse 04.06.2013 määrusega nr 12 kehtestatud konkursi läbiviimise korrast. Üldised haridusasutuste juhtide kvalifikatsiooninõuded on kehtestatud haridusministri määrustega. Kandidaatide seast valiku tegemiseks moodustab haridusosakonna juhataja konkursikomisjoni. Dokumendivooru edukalt läbinud kandidaatidega viib komisjon ükshaaval läbi töövestlused, selgitab pärast vestluste toimumist ja omavahelist arutelu välja parima kandidaadi, kelle kohta tehakse haridusosakonna juhatajale ettepanek sõlmida tööleping. Juhul, kui lõppenud konkursi tulemusena ei õnnestu haridusasutusele direktorit valida, kuulutatakse mõne aja pärast välja korduskonkurss. Vahepealseks ajaks määratakse haridusasutustele direktori kohusetäitja.

Silver Kuusik küsis juhi valimise kohta juhul, kui haridusasutused ühendatakse ja töölepingute tööandjapoolse ülesütlemise esinemissageduse ja põhjuste kohta.
Riho Raave selgitas, et ka haridusasutuste reorganiseerimisel korraldatakse juhi kohale konkurss, kuid juhul, kui kahe haridusasutuse ühendamisel ühe asutuse juht pensioneerub või lahkub, siis sellisel juhul uue moodustatava haridusasutuse juhi kohale avalikku konkurssi ei korraldata, vaid tehakse kokkulepe teise asutuse juhiga. Haridusasutuste juhtide töölepingute ülesütlemisi tööandja algatusel on ette tulnud väga harva.

Anneli Kannus tegi ettepaneku kaasata haridusasutuse juhi konkursikomisjoni töösse ka noori, kas siis õpilasenduse esindajat või noortevolikogu liiget, kui neid veel ei ole kaasatud.
Riho Raave selgitas, et konkursi läbiviimise kord võimaldab konkursikomisjoni töösse kaasata lisaks loetletutele ka muid isikuid, mille raames saab ka õpilaseinduse esindajat kaasata. Praktikas on õpilasesindus selleks soovi avaldanud väga harva.
Helmer Jõgi rõhutas siinkohal eelkõige direktorite kvalifikatsiooninõuete ja kompetentsimudeli hindamise protsessi olulisust.

Silver Kuusik tegi ettepaneku, et juhi valimisel võiks hääletamise protsess olla salajane.
Riho Raave selgitas, et konkursikomisjon saab ise otsustada, kas hääletamine viiakse läbi avalikult või salaja.

Komisjon võttis info teadmiseks.

2. Ülevaade avalike suhete osakonna eelarvest ja tegevustest
Kuulati avalike suhete osakonna välissuhete ja protokollijuht Iris Allorgi, turundusjuht Helen Kalbergi ja kommunikatsioonijuht Lilian Lukka ettekannet, komisjoni liikmete küsimusi ja ettekandjate vastuseid neile.

Avalike suhete osakonnas on 15 töökohta. Kommunikatsiooni ja kaasamise valdkonnas tegeletakse kommunikatsiooni ja kaasamise planeerimise, tegevuste elluviimise, meediasuhtluse, osakondade nõustamisega, kodulehe sisuhalduse ja arendamisega, sotsiaalmeedia sisu loomisega, kriisikommunikatsiooni ja kaasava eelarve korraldamisega, välisprojektide kommunikatsiooni ja kaasamise toe pakkumisega. Turundusvaldkonnas tegeletakse linna turundusstrateegia loomise ja rakendamisega, linna maine kujundamise ja visuaalse identiteedi ühtlustamisega, targa linna turundusega. Välissuhete ja protokolli valdkonnas tegeletakse Tartu linna välissuhete koordineerimisega, koostööga Tartu sõprus- ja partnerlinnadega jt partneritega, ametlike delegatsioonide välisvisiitide ja välisriikidest Tartusse saabuvate delegatsioonide vastuvõtmise korraldamisega, tseremoniaalürituste ettevalmistamise ja läbiviimisega. Infokeskus nõustab linnakodanikke asjaajamisküsimustes, haldab heakorrateadete ja „Ametnik vastab“ online-keskkondi, väljastab Tartu bussikaarte, vormistab ja väljastab parkimislubasid. Töötajakogemuse valdkonnas tegeletakse toetava ja targa töökultuuri juurutamise, siseürituste, seminaride ja koolituste korraldamisega, osakondade riskianalüüsidega, sisekommunikatsiooni korraldamisega, tööandja mainekujunduse ja uute töötajate sisseelamise programmiga. Avalike suhete osakonna 2022. a eelarve on 1 637 549 eurot. Sellest 45,15 % on tegevustoetused, 25,73 % personalikulud, 28,38 % majandamiskulud, 0,74% erinevate organisatsioonide liikmemaksud.

Anneli Kannus tegi ettepaneku, et Tartu linna veebilehel võiks paremini olla presenteeritud Tartu linnas elamise peamised eelised.

Ene Ergma märkis, et Tartus läbiviidavad olulisemad konverentsid võiksid Tartu linna veebilehel leida paremat kajastust.

Loone Ots küsis kaasamise subjekti ja kodanikualgatuse kohta.
Jüri Mölder selgitas, et nõuetekohaselt vormistatud ja esitatud linlaste algatusi ja ettepanekud ka arvestatakse ja menetletakse.

Komisjon võttis info teadmiseks.

3. Informatsioon Tartu linna eelarve I poolaasta täitmise kohta
Kuulati abilinnapea Priit Humala ettekannet, komisjoni liikmete küsimusi ja Priit Humala ning Jüri Mölderi vastuseid neile.
2022. a esimese poolaastaga on tulude eelarve täitmine 111,1 miljonit ehk 47% eelarvest.
2021. aastal oli samal perioodil laekunud 101,9 miljonit. Seega on tulude täitmine 2022. aasta kuue kuuga 9% suurem möödunud aastast. Tulude kasvu on panustanud põhitegevuse tulude hea laekumine: maksutulusid on laekunud 16% enam, kaupade ja teenuste müügist 35% enam ning tegevuskulude toetuseid 10% enam kui möödunud aasta juuni kuu lõpuks. Tulumaksu on 6 kuuga laekunud 55,9 miljonit eurot. Eelmise aasta sama ajaga võrreldes on kasv 7,7 miljonit.
Tavapäratult suure põhitegevuse tulude kasvu põhjuseks on eelmise aasta kevadel toimunud ja COVID-19 levikust põhjustatud majandusaktiivsuse langus.
Investeerimistegevuse tulusid on laekunud märgatavalt vähem kui eelmisel aastal. 2022. a on laekunud 2 miljonit eurot ning vähenemine möödunud aasta sama perioodiga on 5,4 miljonit eurot ehk 73%. Langus tuleneb vähesest põhivara müügist, samuti on vähem laekunud põhivara soetuseks saadavat toetust, kuna välisrahastusega objektide osatähtsus on vähenenud.
Laekunud tulud ületavad tehtud kulusid 4,3 miljonit eurot.
Kulusid on kuue kuuga tehtud 106,8 miljonit ehk 45% eelarvest. 2021. aastal oli samal perioodil tehtud kulusid 92,2 miljonit, suurenemine võrreldes möödunud aastaga on olnud 16%. Põhitegevuse kulud kokku on 90,4 miljonit ning võrreldes 2021. aastaga on kasv olnud 12,8 miljonit eurot ehk 16%. Tööjõukulud on olnud 44,7 miljonit eurot (kasv +9%), majandamiskulud 32,2 (kasv +27%) miljonit eurot, toetuseid on antud 13,5 miljonit eurot (kasv +20%). Enim kasvanud kululiigid on: hoonete, ruumide ja rajatiste majandamiskulud; õppevahendite ja koolituskulud; kommunikatsiooni-, kultuuri-ja vaba aja sisustamise kulud ning kulud toiduainetele ja toitlustusteenustele.
Investeerimistegevuse kulude täitmine on poole aastaga 16 miljonit ehk 35% ning suurenemine võrreldes 2021. aasta sama perioodiga on 1,6 miljonit ehk 11%. Põhivara soetuseks on kulunud 15,6 miljonit eurot, põhivara seotuseks antud toetused on olnud 0,3 miljonit eurot ning intressikulud 0,2 miljonit eurot. Enim on investeeringute eelarve täitmisesse panustanud suuremahulised projektid, sh Karlova Kooli (Salme 1a) ehitus, lasteaia Ristikhein rekonstrueerimine, Vaksali tn- EMÜ- Waldorfkool kergliiklustee ehitus ning Annemõisa jalgpallihalli rajamine.
Laenukohustiste tasumiseks on kulunud 0,3 miljonit eurot. Uusi laenukohustusi sel aastal veel võetud ei ole, tehingud on kavandatud teise poolaastasse.

Silver Kuusik küsis tegevusplaani kohta kriisi olukorras.
Priit Humal selgitas, et linna rahaline tegevusplaan on eelarve ja eelarvestrateegia, mille alusel majandatakse.

Komisjon võttis info teadmiseks.

4. Kohapeal algatatud küsimused
Linnasekretär Jüri Mölder andis komisjoni liikmetele ülevaate siseauditi juhi ametikohale väljakuulutatud avaliku konkursi käigust.

Komisjon võttis info teadmiseks.