Õigusakti eelnõu: Tartu Linnavolikogule määruse "Tartu linna 2022. a II lisaeelarve" eelnõu esitamine

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 26 lõigete 1 ja 3 ning Tartu Linnavolikogu 11. juuni 2020. a määruse nr 96 "Tartu linna eelarve koostamise, täitmise ja finantsjuhtimise kord" § 11 lõike 1 alusel.

§ 1. Tartu linna 2022. aasta II lisaeelarve kogumaht on 7 166 806 eurot, lisaeelarve võetakse vastu vastavalt lisadele 1-4.

Tartu linna 2022. aasta II lisaeelarve koostamise vajaduse on põhjustanud alljärgnevad asjaolud:

1. Selgunud on täiendavad riigieelarvest eraldatavad vahendid. Lisaeelarvega muudetakse linna sissetulekute ja saadavate eraldiste arvelt tehtavate väljaminekute mahtu.
2. Eelarveaasta jooksul on laekunud sihtotstarbelisi toetusi, mida esialgses eelarves pole kavandatud. Lisaeelarvega suurendatakse nimetatud toetuste võrra nii linna sissetulekuid kui ka toetuse andja määratud otstarbel toetuse arvelt tehtavaid väljaminekuid.
3. Kavandatakse eelmise aasta eelarves ettenähtud, kuid tegemata jäänud väljaminekute tegemine.
4. Energia- ja ehitusvaldkonna jätkuv hinnatõus on tekitanud vajaduse suunata lisavahendeid elektri, kütte- ja investeerimistegevuse kulude katmiseks.
5. Selgunud on vajadus teha eelarves väljaminekute majandusliku sisu lõikes ümberpaigutusi.
6. Selgunud on muud lisavajadused, mis toovad kaasa täiendavaid väljaminekuid.

Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse (KOFS) § 26 lg 1 kohaselt võib eelarvet eelarveaasta jooksul muuta lisaeelarvega. Sama paragrahv sätestab väljaminekud, mida võib teha enne lisaeelarve vastuvõtmist. Eelnevalt toodud lisaeelarve koostamise põhjuste loetelu kahes esimeses punktis nimetatud väljaminekuid on linnavalitsus juba teinud KOFS § 26 lg 4 p 4 alusel ning kolmandas punktis nimetatud väljaminekuid on tehtud KOFS § 26 lg 6¹ alusel. Kõiki selliseid väljaminekuid iseloomustab asjaolu, et need sisuliselt enam otsustamist ei vaja. Sihtotstarbeline (sh riigieelarveline) toetus laekub lepingute alusel ning linn saab vahendeid kasutada vaid rahastaja määratud otstarbel. Kuna sellised väljaminekud tehakse toetuse arvel, ei mõjuta need linnaeelarve tasakaalu. Eelmisel aastal kasutamata jäänud vahendite kasutusse võtmiseks ei ole lisaeelarve koostamine vajalik, kuna nende väljaminekute tegemiseks on volikogu eelmise aasta eelarvega juba loa andnud. Enne lisaeelarve vastuvõtmist on lubatud teha vaid sellised väljaminekuid, mis tulenevad: 1) investeeringute elluviimiseks sõlmitud lepingust või välja kuulutatud riigihankest; 2) sõlmitud lepingu alusel põhivara soetuseks antavast sihtfinantseerimisest; või 3) sõlmitud lepingu alusel saadud sihtfinantseerimisest. Nimetatud KOFS norme täpsustab Tartu Linnavolikogu 11. juuni 2020. a määruse nr 96 "Tartu linna eelarve koostamise, täitmise ja finantsjuhtimise kord" § 9¹.

Eelnevalt nimetatud väljaminekute tegemiseks on loa andnud linnavalitsus korraldustega, kui vahendite kasutuselevõtuga kaasnes eelarve asutuste vahelise jaotuse muutus või kui lubati kasutusele võtta eelmisel aastal investeerimiseks ettenähtud, kuid kasutamata jäänud vahendeid. Sihtotstarbeliste toetuste kasutuselevõtt, millega ei kaasne asutuste vahelist eelarve ümbertõstmist, on vormistatud rahandusosakonna toimingutega. Eristuse aluseks on Tartu Linnavolikogu 11. juuni 2020. a määruse nr 96 "Tartu linna eelarve koostamise, täitmise ja finantsjuhtimise kord" §-d 6 lg 1 ja § 11 lg 2. Linnavalitsus on korraldustega andnud loa 99 859 euro ulatuses väljaminekute tegemiseks (vt tabel).

Korralduse nr ja kuupäev	Summa	Korralduse pealkiri
19.07.2022 nr. 788	99 859,00	Muudatused Tartu linna 2022. a eelarves
Kokku	99 859,00

Tartu Linnavolikogu 11.06.2020. a määruse nr 96 „Tartu linna eelarve koostamise, täitmise ja finantsjuhtimise kord“ § 9¹ ning KOFS §-de 26 lg 6¹ ja § 27 lg 2 koostoime alusel on rahandusosakond teinud vajalikud toimingud võtmaks kasutusele eelarveaasta jooksul eraldatud sihtotstarbelised vahendid summas 393 483 eurot ja eelmisel aastal kasutamata jäänud jäägid 25 010 eurot.

Kokku on enne lisaeelarvet lubatud teha 518 352 euro ulatuses väljaminekuid, millest 369 412 eurot põhitegevuse kulud ning 148 940 eurot investeerimistegevuse kulud.

Arvestades KOFS § 5 lg 2 ning Tartu Linnavolikogu 11. juuni 2020. a määruse nr 96 „Tartu linna
eearve koostamine, täitmise ja finantsjuhtimise kord“ § 4 lg 1, koosneb lisaeelarve järgmistest
osadest:
1) põhitegevuse tulud;
2) põhitegevuse kulud;
3) investeerimistegevuse tulud;
4) investeerimistegevuse kulud.

Lisaeelarve kajastub neljal järgneval lisal:
1) koondeelarve;
2) tulubaas (tulubaas käesoleva seletuskirja tähenduses hõlmab kõiki kavandatavate väljaminekute katteallikaid);
3) põhitegevuse kulud;
4) investeerimistegevuse kulud.

Likviidsete varade muutuse eelarveosa jaoks eraldi lisa esitatud pole, kuna selle kohta annab koondeelarve juba ammendava info.

SISSETULEKUD

II lisaeelarvesse on planeeritud sissetulekuid 7 166 806 eurot. Sellest 1 556 890 eurot moodustavad sihtotstarbelised toetused, millega samas mahus on lisaeelarves ka toetuste arvel tehtavad väljaminekud. Need toetused suurendavad põhitegevuse tulusid ja kulusid 1 936 868 eurot ning vähendavad investeerimistegevuse sissetulekuid ja väljaminekuid 406 978 eurot.

Põhitegevuse tulud

A. Maksutulud suurenevad 5 000 000 eurot.

1. II lisaeelarve koostamise ajaks on selgunud, et esialgsesse eelarvesse kavandatud füüsilise isiku tulumaksu tulu (105 miljonit eurot) laekumine on reaalsuses suurem. Linna tulubaas suureneb selle tulemusena 5 000 000 eurot.

B. Tulud kaupade ja teenuste müügist suurenevad 592 318 eurot.

1. Tulud haridusalasest tegevusest suurenevad 107 305 eurot:

· Alates 01.08.2022 korraldab haridusosakond hiljuti suletud OÜ Life Harmony erahoiu pinnal teenust Lasteaia Kivike munitsipaalhoiuna. Lisaeelarvesse kavandatakse Kivikese hoiu tulud, kohatasu 13 140 eurot ja toidupäevaraha 5200 eurot.
· Tartu Rakenduslik Kolledž kavandab lisaeelarvega täiendavaid tulusid 76 710 eurot kutseõppeasutuste tasuliste teenuste eest.
· Tartu Rakenduslik Kolledž planeerib lisaeelarvega tulusid 12 555 eurot projekti „Tarkvaraarendaja õppekava mooduli „IT valdkonna alusteadmised“ digitaalsed õppematerjalid“ raames.

2. Tulud kultuuri- ja kunstialasest tegevusest suurenevad 43 913 eurot:

· Tartu Mänguasjamuuseumi tulud pääsmete müügist, ruumide ja muuseumi kogude kasutamise eest suurenevad 43 913 eurot.

3. Tulud sotsiaalabialasest tegevusest suurenevad 230 000 eurot:

· Linna sotsiaal- ja tervishoiu osakond on Sotsiaalkindlustusametiga sõlminud lepingu rahvusvahelise kaitse saajate üürilepingute sõlmimisega seotud kulude hüvitamiseks. Eelarvesse kavandatakse tulusid 230 000 eurot.

4. Tulud üldvalitsemisest vähenevad 7700 eurot:

· Esimese lisaeelarvega kavandati rahandusosakonna eelarvesse raamatupidamisteenuse osutamisest täiendavaid tulusid 12 100 eurot. II lisaeelarve koostamise ajaks on selgunud, et teenuse osutamisest sellises mahus tulusid ei tule.

5. Tulud üürist ja rendist suurenevad 218 800 eurot:

· Haridusasutuste ruumide rentnike energiakandjate ja hooldustasude vahendamisest kavandatakse lisaeelarvega täiendavaid tulusid 218 800 eurot, millest 141 000 eurot haridusosakonna ning 77 800 eurot linnavarade osakonna eelarvesse.

C. Saadavad toetused suurenevad 1 963 868 eurot.

1. Toetused riigi tasandus- ja toetusfondist suurenevad 298 313 eurot:

· Vastavalt Vabariigi Valitsuse korraldusele nr. 164, 03.06.2022 „Toetusfondist toimetulekutoetuse maksmiseks täiendavate vahendite jaotus 2022. aastal“ eraldatakse Tartu linnale täiendavalt 598 313 eurot.
· Lisaeelarvega tehakse korrigeeriv kanne toetusfondi tõhustatud ja eritoe tegevustuludes. Kuna kuludes kavandatav 3 200 000 eurot kaetakse 2 900 000 mln euro ulatuses käesoleva aasta toetusfondi eraldisega ja 300 000 eurot võetakse kasutusele eelmisel aastal kasutamata jäänud toetust, siis vähendatakse saadava toetuse eelarvet selle 300 000 võrra, mille järel vastab eelarve tegelikule prognoositavale riigieelarve eraldisele.

2. Muud saadavad tegevustoetused suurenevad 383 301 eurot:

· Riigihalduse ministri määruse nr 31, 23.11.2021 „Energiahinna tõusu leevendusmeede vähemkindlustatud peredele“ vahendid suurenevad 155 750 eurot.
· Haridus- ja Teaduministeeriumi toetus Ukrainast pärit laste koolitamiskulude hüvitamiseks suureneb 99 859 eurot.
· Haridus- ja Teaduministeerium jagab täiendavat riigieelarvelist toetust eestikeelset õpet saavate õpilaste ja keelekümblusõpilaste eesti keele õpetamise toetuseks 60 635 eurot.
· Rahandusministeeriumi määrusele vastavalt hüvitati Tartu linnale Ukraina sõjapõgenikega seotud kulude katteks 45 557 eurot.
· Sotsiaal- ja tervishoiu osakonna eelarvesse kavandatakse Sotsiaalministeeriumi projekti „Vanemluskoolituse „Imelised aastad“ põhi- ja jätkuprogramm 2022“ vahendid 21 500 eurot.

3. Saadav sihtfinantseerimine tegevuskuludeks suureneb 1 282 254 eurot, sealhulgas:

· tehakse lisaeelarvega vahendite ümberpaigutus investeerimistegevuse tuludest põhitegevuse tuludesse projekti „KredEx lammutustoetuse kohalike omavalitsustele ja ettevõtetele“ raames 67 830 eurot;
· võetakse kasutusele 100 000 eurot Tähtvere Spordipargi arendamiseks eelmisel aastal kasutamata jäänud toetuse vahendeid Embach Ehitus OÜ-ga sõlmitud koostöölepingu raames;
· Põhjamaade Ministrite nõukogu avaliku halduse mobiilsusprogrammi raames võetakse kasutusele 10 830 eurot projekti „Linnavarade osakonna ja ruumiloome osakonna õppereis Arhusi ja Helsingborgi“.
· avatakse 83 629 eurot haridusosakonna lasteaedades ja üldhariduskoolides aasta jooksul selgunud projektide vahendeid, neist suurimad:
§ 26 171 eurot PRIA „Koolikava kaasnevate haridusmeetmete toetus“ lasteaedades;
§ 8000 eurot Haridus- ja Teaduministeeriumi metoodikakeskuse toetus lasteaias Kelluke;
§ 6585 eurot SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse projekt „Tartu Annelinna Gümnaasiumi õpilaste rohetehnoloogia teadlikkuse suurendamine“;
§ 6382 eurot SA Archimedes projekt „Together we can“ Tartu Hansa Koolis;
§ 5760 eurot SA Archimedes projekt „Erasmus+ K1 Montessori pedagoogika ja varajane keeleõpe Klaabu lasteaias“;
§ 5712 eurot SA Archimedes projekt „Students’ International Reserach Conference“ Jaan Poska Gümnaasiumis.
· võetakse Tartu Rakenduslikus Kolledžis kasutusele 927 661 eurot projektidega seotud toetusi, neist suurimad:
§ 171 908 eurot Haridus- ja Noorteameti projekt „Tartu KHK õpiränne 2021-2022“;
§ 125 000 eurot Haridus- ja Teadusministeeriumilt täiskasvanute täiendkoolituseks;
§ 111 000 eurot SA Innove projekt „PRÕM tegevuste elluviimine“;
§ 105 100 eurot Haridus- ja Noorteameti projekt „IT Akadeemia kutsehariduse pilootprogramm 2022“;
§ 60 498 eurot SA Archimedes projekt „Smart outreach by informing, inspiring and engaging adult learners“;
§ 60 017 eurot SA Archimedes projekt „Improving professional competencies through international mobility III“.
· Sotsiaalkindlustusameti projekti „Puuetega inimeste eluaseme kohandamine III voor“ raames täpsustab sotsiaal- ja tervishoiuosakond tulusid 36 000 eurot;
· 23 300 eurot võetakse kasutusele eelmiste perioodide kasutamata vahendeid Riigi Tugiteenuste keskuse projekti „Hajaasustuse programm 2021“ raames;
· 25 679 eurot avatakse SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse projekti „Tartu linna strateegilise mürakaardi kaasajastamise“ projekti vahendeid;
· avatakse 5470 eurot sponsoritelt saadud vahendeid lasteaedades Sirel, Maarjamõisa ning Mõmmik;
· 1710 eurot võetakse kasutusele lõppenud projekti „EmpInno Monitoring S3“ vahendeid;
· 145 eurot Töötukassa tulud lasteaiale Naerumaa.

Investeerimistegevuse tulud

1. Põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine väheneb 406 978 eurot.

· Lisaeelarve koostamise ajaks on selgunud, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi toetus 550 000 eurot Rahinge kergliiklusteede ehitamiseks makstakse otse objekti töövõtjale ning linna eelarves need tulud ega kulud ei kajastu.
· Kambja Vallavalitsusega sõlmitud lepingu alusel võetakse kasutusele 143 940 eurot 3 infoposti, 60 doki ja 39 ratta soetamiseks Ülenurme, Tõrvandisse ja Külitsele.
· Siseministeeriumi kohalike omavalitsuste kriisitoetus 66 912 eurot linna suurimasse (Ihaste tee 7) evakuatsioonipunkti generaatori soetamiseks.
· -67 830 eurot kavandatakse ümberpaigutust, mainitud ka põhitegevuse tuludes, Kredex lammutustoetuse raames.


VÄLJAMINEKUD

Põhitegevuse kulud

Lisaeelarve põhitegevuskulude kogumaht on 6 057 350 eurot, millest 369 412 eurot on avatud seaduse (KOFS § 26) alusel enne lisaeelarve vastuvõtmist. Enne lisaeelarvet tehtud kulutused on aasta jooksul saadud sihtotstarbeliste toetuste arvel tehtavad väljaminekud ning eelmisel aastal kavandatud, kuid tegemata jäänud väljaminekud.

Põhitegevuskuludest 5 687 938 euro tegemiseks tuleb õigus lisaeelarvega.

Valdkondade lõikes lisaeelarvega tehtavad muudatused:

1. Üldised valitsussektori teenused 164 653 eurot, sh enne lisaeelarvet 16 136 eurot. Lisaeelarvega kavandatakse:

164 653 eurot eelarvemahu suurendamisi, millest:

32 112 eurot sotsiaal- ja tervishoiuosakonda 3 sotsiaaltöö spetsialisti ametikohta;
20 070 eurot COVID kriisist ja Ukraina sõjast tingitud täiendavad tööjõukulud;
18 000 eurot linna rahaliste vahendite pangakontol hoidmise teenustasudeks;
15 000 eurot SPOKU arenduskuludeks;
15 000 eurot Tartu-Tampere linnaarengu konverentsi korraldamiskuludeks;
14 830 eurot avaliku halduse mobiilsusprogrammi projekti kulud, sh 4000 eurot omafinantseering;
13 000 eurot haldushoonete kommunaalkulude (soojus, elekter, vesi) hinnatõusuks;
8000 eurot Vanemuise aastalõpuballi toetuseks;
7000 eurot rahandusosakonna uue osakonnajuhi konkursi korraldamiseks;
7000 eurot Tiigi 12 ruumide renoveerimiseks;
6690 eurot Ekraani kino Ukraina kogumiskeskuse vabatahtlikega seotud kuludeks;
5306 eurot Ukraina sõjapõgenikega seotud kuludeks Rahandusministeeriumi toetuse arvelt;
5000 eurot esialgses eelarves vähendatud välislähetuste kulu taastamine tavapärasele tasemele;
3200 eurot Küütri 3 üürihinna korrigeerimine tarbijahinnaindeksiga;
2145 eurot linnavarade osakonnale ajutiseks ametikohaks, perioodil november-detsember, uuele
kinnisvarahaldusprogrammile üleminekuks;
-7700 eurot rahandusosakonna omatuludes raamatupidamisteenuse osutamise vähenemisest
tingitud tööjõukulude vähendamine.

2. Majanduse valdkonnas 1 121 762 eurot, sh enne lisaeelarvet võeti kasutusele eelmisel aastal kasutamata jäänud vahendeid 1710 eurot. Lisaeelarvega kavandatakse:

1 080 600 eurot eelarvemahu suurendamisi, millest:

500 000 eurot gaasihinnast tingitud bussiliikluse kallinemise katteks Tartu Linnatranspordile;
441 000 eurot rahandusosakonna eelarvesse energiahinna tõusu puhvriks;
39 600 eurot rattaringluse turvatestimiseks, eesmärgiks turvanõrkuste elimineerimine ja andmelekke ennetamine;
27 000 eurot haldushoonete jooksevremont;
25 000 eurot äripindade jooksevremont;
20 000 eurot tänavate markeerimise ühikhindade kasv 12,5%;
20 000 eurot parkimiskorralduse teenustasude (mobiilse parkimise tugiteenus 14,9%, e-lubade vahendustasu 20%) hinnatõus parkimise tulu planeeritud kasvust;
6800 eurot kulu mitteeluruumide hoolduskulude vahendamisest;
1200 eurot Rahinge valvekuludeks.

1710 eurot avatakse eelmiste perioodide kasutamata vahenditest lõppenud projekti „EmpInno Monitoring S3“ jäägist koolituskuludeks.

39 452 eurot ümberpaigutusteks, millest:

57 200 eurot Kredex lammutustoetuse arvelt tehtavate kulude ümberpaigutus investeeringutest
põhitegevuskuludeks, objektid Hermanni 1a, Puiestee 114/Kasarmu 3, Peetri 78
varjend;
12 252 eurot projekti „Tartu renoveerib“ omafinantseering;
-30 000 eurot Tartu 2024 Paviljoni arhitektuurivõistluse preemiad. Võistlust ei toimu ning vahendid
paigutatakse ümber „Tartu renoveerib“ omafinantseeringuks ning Eesti
Kunstiakadeemiaga sõlmitava lepingu Tartu 2024 kultuuripaviljoni eksiisprojekti
koostamiseks.

3. Keskkonna kaitse valdkonnas 123 489 eurot, millest enne lisaeelarvet on loa saanud 26 489
eurot. Lisaeelarvega kavandatakse:

123 489 eurot eelarvemahu suurendamisi, millest:

97 000 eurot haljastuse hoolduse lepingu kallinemiseks. Krausberg Eesti OÜ esitas taotluse
haljastuse hoolduse summade muutmiseks seoses hindade tõusuga;
25 679 eurot SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse projekti „Tartu linna strateegilise
mürakaardi kaasajastamise“ kuludeks;
810 eurot puude hoolduseks.

4. Elamu- ja kommunaalmajanduse valdkonnas 109 538 eurot, sealhulgas enne lisaeelarvet võeti kasutusele 23 300 eurot eelmisel aastal kasutamata vahendeid. Kokku sai loa enne lisaeelarvet 35 088 eurot. Lisaeelarvega planeeritakse:

86 238 eurot eelarvemahu suurendamisi, millest:

57 000 eurot eluruumide hooldusteenuse vahendamisest kuludeks;
11 788 eurot tänavavalgustuse remonttöödeks;
10 100 eurot tühjade eluruumide elektri-, prügi- ja hoolduskuludeks;
4500 eurot kalmistule uue murutraktori soetamiseks;
1500 eurot Anne Sauna koristushanke hinnatõusuks;
1350 eurot Raadi kalmistule välikäimla rentimiseks.

23 300 eurot eelmise aasta kasutamata vahendeid võeti kasutusele projekti „Hajaasustusprogramm 2021“ raames. Vahendid antakse toetusena endise Tähtvere valla hajaasustuspunktides peredele paremate elutingimuste tagamiseks.

5. Tervishoiu valdkonnas -35 000 eurot. Sotsiaal- ja tervishoiu osakond teeb lisaeelarvega
ümberpaigutuse hooldus- ja taastusravihaiglate teenustest muu sotsiaalse kaitse alla eakate
rahulolu-uuringu läbiviimiseks. Uuring on easõbraliku linna strateegia jätkutegevus.

6. Vaba aja ja kultuuri valdkonnas 148 847 eurot. Enne lisaeelarvet on loa saanud 6400 eurot.
Lisaeelarvega kavandatakse:

122 743 eurot eelarvemahu suurendamisi, millest:

43 913 eurot Mänguasjamuuseumi omatulude tõusu arvelt majandamiskuludeks;
29 400 eurot toetusteks, sh 15 000 eurot Bernanrd Kangro kuueosalise romaanisarjale
ning 5000 eurot Silver Vahtre raamatu „Tartu Kollaažid“ väljaandmise toetamiseks.
6400 eurot makstakse toetusena Ukraina sõjapõgenikega seotud kuludeks
Jalgpalliklubi Tammekale, Yess Spordiklubile, Sõudmise- ja Aerutamisklubile Tartu
ning võimlemisklubile Janika. 3000 eurot kavandatakse lisaeelarvega vahendeid
mobiilsustoetusteks;
18 830 eurot Tartu Spordi soojusenergia kulude tõusu katteks;
15 000 eurot kultuuriosakonnale ürituste korraldamiseks;
12 600 eurot sotsiaalosakonna haldusalast kultuuriosakonnale üle läinud
Lastepäevakeskuse kuludeks, millest 6192 eurot kommunaalkuludeks, 2000 eurot
toitlustuskuludeks ning 4408 eurot personalikuludeks;
3000 eurot 2023. a spordiprojektide hindamiskomisjoni töö tasustamiseks.

26 104 eurot ümberpaigutusi, millest:

15 000 eurot haridusvaldkonnast kultuurivaldkonda huvihariduse arengutoetuseks;
10 000 eurot tegevusalasisene ümberpaigutus kirjanduslinna tõlketoetuse real. Esialgselt
osakonnale kirjanduslinna ürituste korraldamiseks planeeritud vahendid suunatakse
vahendid Kirjanduslinna meenete inkubatsiooniprogrammi koostöös SA Tartu
Loomemajanduskeskusega. Projekt on valdkondade ülene ja ühendab kirjanduse ja
loomemajanduse ning aitab tõsta teadlikkust Kirjanduslinnast;
7000 eurot I lisaeelarvega kultuuri- ja huvihariduse ühingutele suunatud meetme
kommunaalkulude kallinemise leevendamine vahenditest tehakse ümberpaigutus
mobiilsusprojektide toetuseks. Toetuse eesmärk on soodustada kultuuri valdkonna
rahvusvahelistumist ja arengut, erialaste eesmärkide saavutamist ning uute teadmiste
ja kogemuste omandamist välisriikides või nende toomist Tartusse.
Mobiilsustoetuste taotlust saab esitada jooksvalt. Rahaliste vahendite lõppemise
tõttu ei võeta sellel aastal enam vastu kultuuri ja spordivaldkonna taotlusi;
4104 eurot paigutatakse kommunaalkulude kallinemise leevendamise meetmest
huvihariduse tegevusalalt noortespordiga tegelevate ühingute tegevusalale.

7. Haridusvaldkonnas 3 107 247 eurot, millest enne lisaeelarvet on loa saanud 243 338 eurot.
Lisaeelarvega kavandatakse:

3 133 351 eurot eelarvemahu suurendamisi, millest:

154 094 eurot riigi vahenditest, sealhulgas:

93 459 eurot Haridus- ja Teadusministeeriumi Ukraina sõjapõgenike koolitamise toetusest tehtud
kulude taastamine. Vahendid jagunevad 2126 eurot huvihariduse õppetöö lisakulude
hüvitamiseks (Muusikakoolid, Laste Kunstikool, erahuvikoolid), 103 094 eurot
haridusosakonna ja allasutuste täiendavateks tööjõukuludeks, 204 eurot
tõlketeenusteks. 11 965 eurot vähendatakse lasteaedade toitlustuskulusid;
60 635 eurot Haridus- ja Teadusministeeriumi eestikeelset õpet saavate õpilaste ja
keelekümblusõpilaste eesti keele õpetamise toetusest koolidele tööjõukuludeks.

668 700 eurot täiendavad vahendid lasteaedade ja üldhariduskoolide elektri- ja küttekuludeks;
500 000 eurot rahandusosakonna eelarvesse lasteaedade ja üldhariduskoolide elektri- ja soojus-
energia hinnatõusu puhvriks;
370 900 eurot eralasteaedade ja -hoidude toetuseks. Toetuste lisavajaduse on toonud suurem laste
arv ning vabanenud kohtade kiirem täitmine võrreldes 2022. a eelnõus kavandatuga; 151 277 eurot Miina Härma Gümnaasiumile lisanduva pinna (Näituse 13a) sisustamiskuludeks;
62 950 eurot toitlustusteenusteks. 49 450 eurot kavandatakse toitlustushankes olevate
lasteaedade tegevuskulude kasvuks ning 13 500 eurot Taara pst. 8 asenduspinnal
asuvate Ristikheina õpilaste toitlustamiskuludeks;
44 500 eurot haridusobjektide (lasteaedade ja üldhariduskoolide) hooldus- ja
koristustöödeks;
21 000 eurot Miina Härma Gümnaasiumile lisanduva pinna (Näituse 13a) rendikulu aug-dets;
16 610 eurot eripedagoogide (2,7 kohta) ja tugiisikute (1 koht) tööjõukuludeks. Ametikohad
luuakse alates 01.09.2022;
9000 eurot koolidele projekti KLAPP raames matkade korraldamiseks;
7750 eurot õppevahenditeks, sealhulgas 5750 eurot Tartu Lasteaeda Piilupesa äsja remonditud
tegevustuppa LED-puutetahvel ning 2000 eurot Tähtvere HEV rühmale
õppevahenditeks;
5200 eurot Kivikese hoiu tegevuskuludeks. Life Harmony lastehoid, aadressil Kompanii 1c,
teatas sulgemisest, linn otsustas edasise teenuse osutamise korraldada Tartu
Lasteaia Kivike munitsipaalhoiuna;
-55 000 eurot Ploomikese lasteaia tegevuskulude jääk peale asutuse sulgemist 31.07.2022.

147 210 eurot allasutuste omatuludest, millest kõik suunatud Tartu Rakendusliku Kolledži kuludeks. Kolledži omatulude arvelt kavandatakse:

68 000 eurot elektri- ja kütteenergia kallinemiseks;
40 000 eurot tootmiskuludeks;
25 000 eurot muu erivarustuseks ja -materjalideks;
11 710 eurot õppevahenditeks;
2500 eurot info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kuludeks.

1 029 160 eurot projektide vahenditest. Suuremad projektid on välja toodud peatükis „Tulud“. Lisaeelarvega kavandatakse:

939 916 eurot Tartu Rakendusliku Kolledži projektide kuludeks. Projektide kulud jaotuvad:
§ 107 564 eurot vajaduspõhiseks õppetoetuseks ning stipendiumiteks;
§ 69 003 eurot tegevustoetuseks;
§ 292 156 eurot personalikuludeks;
§ 10 319 eurot administreerimiskuludeks;
§ 30 555 eurot lähetuskuludeks;
§ 74 740 eurot koolituskuludeks;
§ 70 935 eurot kommunaalkuludeks;
§ 130 eurot sõidukuludeks;
§ 51 606 eurot info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kuludeks;
§ 4280 eurot inventari soetamiseks;
§ 52 eurot toitlustuskuludeks;
§ 217 108 eurot õppevahenditeks;
§ 10 514 eurot ürituste korraldamiskuludeks;
§ 954 eurot mitmesugusteks majandamiskuludeks.

89 244 eurot lasteaedade ja üldhariduskoolide projektide kuludeks. Kulud jaotuvad:
§ 3607 eurot personalikuludeks;
§ 430 eurot administreerimiskuludeks;
§ 6010 eurot lähetuskuludeks;
§ 8100 eurot koolituskuludeks;
§ 5000 eurot info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kuludeks;
§ 26 171 eurot toitlustuskuludeks;
§ 2288 eurot õppevahenditeks;
§ 37 638 eurot ürituste korraldamiskuludeks.

-26 104 eurot ümberpaigutusi, millest:

91 600 eurot tegevusalasisene ümberpaigutus seoses Life Harmony eralastehoiu sulgemisega
erahoiule mõeldud toetusest linna avatava munitsipaalhoiu Kivike tegevuskuludeks;
-15 000 eurot haridusvaldkonnast kultuurivaldkonda huvihariduse arengutoetuseks;
-7000 eurot I lisaeelarvega kultuuri- ja huvihariduse ühingutele suunatud meetme kommunaal-
kulude kallinemise leendamise vahenditest tehakse ümberpaigutus
mobiilsusprojektide toetuseks. Toetuse eesmärk on soodustada kultuuri
valdkonna rahvusvahelistumist ja arengut, erialaste eesmärkide saavutamist ning
uute teadmiste ja kogemuste omandamist välisriikides või nende toomist Tartusse.
Mobiilsustoetuste taotlust saab esitada jooksvalt.
-4104 eurot paigutatakse kommunaalkulude kallinemise leevendamise meetmest huvihariduse
tegevusalalt noortespordiga tegelevate ühingute tegevusalale.

8. Sotsiaalse kaitse valdkonnas 1 316 814 eurot, millest enne lisaeelarvet loa saanud 40 251 eurot. Lisaeelarvega kavandatakse:

1 281 184 eurot eelarvemahu suurendamisi, millest:

598 313 eurot toimetulekutoetusteks;
230 000 eurot rahvusvahelise kaitse saaja üürilepingute sõlmimiseks, sh 215 000 eurot antavateks
toetusteks ning 15 000 eurot menetluskuludeks (tööjõukulud);
200 000 eurot asendus- ja järelhooldusteenusteks;
155 750 eurot energiahinna tõusu leevendusmeetme kuludeks, sh 140 000 eurot antavateks
toetusteks ning 15 750 eurot menetluskuludeks (personalikulud);
57 500 eurot projektide kuludeks, sh 21 500 eurot TAI projekt „Vanemluskoolituse
„Imelised aastad“ põhi- ja jätkuprogramm 2022“ koolitusteenusteks ning 36 000
eurot SKA projekti „Puuetega inimeste eluaseme kohandamine III voor“
raames antavateks toetusteks;
40 251 eurot Ukraina sõjapõgenikega seotud kulude taastamiseks. Vahendid jagunevad 12 606
eurot tööjõukulud (nõustamine); 11 019 eurot pagulaskeskuse valvekulud, 10 034 eurot majutus VOCOs, 3104 eurot bussikaardid, 2759 eurot ravimid, 309 eurot teavitusüritus ning 420 eurot pagulaskeskuse koristuskulud.

35 000 eurot ümberpaigutusteks, millest:

35 000 eurot ümberpaigutus tervishoiu valdkonnast eakate rahulolu-uuringuks;
28 000 eurot valdkonnasisene ümberpaigutus asendus- ja järelhoolduse täiendavateks
vahenditeks;
5000 eurot valdkonnasisene ümberpaigutus toidu kojuveo teenuse kulude katmiseks.

Investeerimistegevuse kulud

Investeerimistegevuse eelarvemahtu suurendatakse kokku 1 109 456 eurot, millest on kasutusse võetud 148 940 eurot KOFS § 26 alusel. Investeerimistegevuse eelarvet muudetakse valdkondade ja objektide lõikes vastavalt lisale 4.

Muutused valdkonniti on järgmised:

1. Üldised valitsussektori teenuste valdkonnas 262 351 eurot:

Objekti nimetus	Esialgne eelarve	Lisaeelarve	Täpsustatud eelarve
Laenu- ja võlakirjade intressid	637 967	156 351	794 318
Raekoja renoveerimine	100 000	46 000	146 000
Dokumendihaldussüsteem (IT tarkvara arendused	949 795	60 000	1 009 795

4. Elamu- ja kommunaalmajanduse valdkonnas 150 000 eurot:

Objekti nimetus	Esialgne eelarve	Lisaeelarve	Täpsustatud eelarve
Linnale kuuluvate korterite ja elamute remont	421 900	100 000	521 900
Annemõisa 12 hoone projekteerimistööde kallinemine	30 000	50 000	80 000
Raadi kalmistu teede sillutamine	30 000	30 000	60 000
Sõjaväe kalmistu rekonstrueerimine	30 000	-30 000	0

100 000 eurot linnale kuuluvate korterite ja elamute remont. Sel aastal planeeritakse
renoveerida kolm 1-toalist ja kaks 2-toalist korterit;
50 000 eurot Annemõisa 12 hoone projekteerimiseks korraldatud riigihanke maksumus
kallim kui hetkel eelarves kavandatud;
30 000 eurot Raadi kalmistu teede sillutamise objekti lõpetamiseks vajalike vahendite
jaoks tehakse ümberpaigutus sõjaväe kalmistu rekonstrueerimise objektilt;
-30 000 eurot käesoleval aastal sõjaväe kalmistut ei renoveerita, kuna veevarustuse juurde
puudub juurdepääs.

5. Vaba aja ja kultuuri valdkonnas 406 054 eurot:

Objekti nimetus	Esialgne eelarve	Lisaeelarve	Täpsustatud eelarve
KGB kongide muuseum	0	60 000	60 000
Vabastajate monumendi remonditööd	0	18 000	18 000
Tähtvere Puhkeparki lasketiiru rajamine	0	20 000	20 000
Tähtvere Puhkeparki välijõusaali rajamine	0	80 000	80 000
Tamme Staadioni uus korvpallikonstruktsioon	0	11 142	11 142
Tähtvere Puhkepargi pumptrack	200 000	100 000	100 000
Toetus Vooremäe Tervisespordikeskuse teenindushoone ehitamiseks	0	50 000	50 000
A. Le Coq spordihoone saalide valgustus	160 000	-14 000	146 000
Evakuatsioonipunkti (Ihaste tee 7) generaatorid		66 912	66 912
Veski Spordibaasi katla vahetus	0	14 000	14 000

100 000 eurot kavandatakse Tähtvere Spordipargi pumptracki kallinemise katteks;
100 000 eurot Embach Ehitus OÜ-lt saadud vahendid suunatakse Tähtvere Spordiparki
lasketiiru ja välijõusaali rajamiseks;
66 912 eurot Siseministeeriumi kohalike omavalitsuste kriisitoetuse arvelt linna
suurimasse evakuatsioonipunkti (Ihaste tee 7) elektrigeneraatorite soetamine;
60 000 eurot KGB kongide muusemi renoveerimiseks, sh 40 000 eurot muusemi õppeklassi ja
piletimüügiruumi ventilatsiooni ehitamiseks, 7000 eurot vundamendi läbijooksude
sulgemiseks ning 13 000 eurot viimistlusremont ning uputuse tagajärgede
likvideerimine;
50 000 eurot kavandatakse toetus Kastre Vallavalitsusele Vooremäe Tervisespordikeskuse
teenindushoone rajamiseks;
18 000 eurot Raadi sõjaväe kalmistul asuva Vabastajate monumendi remonditöödeks;
14 000 eurot Veski Spordibaasi amortiseerunud katla vahetamiseks. Ümberpaigutus
A. Le Coqi spordihoone saalide valgustuse vahenditest;
11 142 eurot Tamme Staadionile uueks korvpallikonstruktsiooniks;
- 14 000 eurot A. Le Coq spordihoone saalide valgustuse vahetamisest rahaline jääk Veski
Spordibaasile.

6. Hariduse valdkonnas 475 800 eurot:

Objekti nimetus	Esialgne eelarve	Lisaeelarve	Täpsustatud eelarve
Karlova Kooli (Salme 1a) ehitustööde kallinemine	5 235 000	220 000	5 455 000
Hansa/Descartes'i kooli rekonstrueerimise eskiislahendus	40 000	-19 200	20 800
Veeriku Kooli renoveerimise projekteerimine	100 000	-70 000	30 000
A.Puškini (Uus 54) garderoob remont	37 282	50 000	87 282
Karlova Kooli (Salme 1a) spordiväljaku parendustööd	200 000	210 000	410 000
Kopli 1 õppehoone B korpuse ATS keskuse vahetus	0	10 000	10 000
Haridusobjektide projekteerimised, territooriumide korrashoid, ettekirjutused	450 000	40 000	490 000
Näituse 13a esialgsed investeeringud	0	30 000	30 000
Kroonuaia Kool	0	5000	5000

200 000 eurot suunatakse Karlova Kooli (Salme 1a) ehitustööde kallinemise katteks;
210 000 eurot kavandatakse täiendavaid vahendeid Karlova Kooli spordiväljaku rajamiseks
projekti tervikmahus. Lisaks street workout alale ja korvpalliplatsile
rajatakse loodusliku muruga palliväljak, jooksurajad, kaugushüpe ja piirdeaed;
50 000 eurot Aleksander Puškini Kooli garderoobi renoveerimiseks;
40 000 eurot elektripaigaldiste nõuetekohasuse tagamiseks Hansa Koolis, Maarja Koolis ning
Tartu Lasteaias Meelespea;
30 000 eurot Miina Härma Gümnaasiumile lisa õppepinna kasutusele võtmisega (Näituse 13a)
seonduvad esialgsed investeeringud;
10 000 eurot Kopli 1 õppehoone B korpuse rikkelise ATS keskuse vahetus;
5000 eurot Kroonuaia Kooli objekti kuludeks saadud vahendid leppetrahvi arvelt;
-19 200 eurot vähendatakse vahendeid Hansa Kooli ja Descartes’i Kooli rekonstrueerimise
eskiislahenduse investeeringust. Ruumimahuanalüüs on tehtud;
- 70 000 eurot vähendatakse Veeriku Kooli renoveerimise projekti tellimise vahendeid, kuna sel
aastal projekteerimishanget ei korraldata.

Enne lisaeelarvet on loa saanud (5000 eurot) leppetrahvi arvelt Kroonuaia Kooli objekti kulude suurendamine.

7. Sotsiaalse kaitse valdkonnas 20 000 eurot:

Objekti nimetus	Esialgne eelarve	Lisaeelarve	Täpsustatud eelarve
Kaunase pst 22 piirkonnakeskuse projekteerimine	0	20 000	20 000

20 000 eurot kavandatakse linnavarade eelarvesse linna sotsiaal- ja tervishoiuosakonnale
piirkonnakeskuse loomiseks. Eelarveliste vahenditega kavandatakse
Kaunase pst 22 projekteerimist.