EELNÕU
TARTU LINNAVALITSUS |
ISTUNGI PROTOKOLLI KANTAV OTSUS |
|
Tartu
|
12. juuni 2022. a. nr LV-IP-0112 |
Ülevaade linnavolikogu revisjonikomisjonile linnavalitsuse struktuuri, teenistuskohtade koosseisu ja palkade kohta |
KUULATI: |
Jüri Mölderi ettekannet |
OTSUSTATI:
|
1. esitada linnavolikogu revisjonikomisjonile ülevaade linnavalitsuse struktuuri, teenistuskohtade koosseisu ja palkade kohta;
2. ettekandjaks linnavolikogu revisjonikomisjonis määrata linnasekretär Jüri Mölder
|
Õiend
Tartu Linnavalitsuse istungi protokolli kantava otsuse eelnõu "Ülevaade linnavolikogu revisjonikomisjonile linnavalitsuse struktuuri, teenistuskohtade koosseisu ja palkade kohta " juurde
Tartu Linnavalitsuse struktuur ja teenistuskohtade koosseis
Tartu linna põhimääruse § 20 lg 1 kohaselt kuuluvad linnavalitsuse kui ametiasutuse struktuuri osakonnad ja linnakantselei.
Tartu Linnavalitsusel on 16 struktuuriüksust (15 osakonda ja linnakantselei), milles on kokku 368,5 teenistuskohta. Hetkel täitmata on 27,35 teenistuskohta.
Struktuuriüksuse nimetus | Teenistuskohtade
arv | Täitmata
teenistuskohtade arv |
Arhitektuuri ja ehituse osakond | 23 | 1 |
Avalike suhete osakond | 15 | 1,2 |
Ettevõtluse arengu osakond | 8 | 0 |
Haridusosakond | 12 | 1 |
IT süsteemihalduse osakond | 12 | 1 |
Järelevalveosakond | 23 | 4 |
Kultuuriosakond | 11 | 1 |
Linnakantselei | 35 | 3 |
Linnamajanduse osakond | 32 | 0 |
Linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond | 19 | 1 |
Linnavarade osakond | 33 | 0 |
Rahandusosakond | 44,5 | 5 |
Rahvastikutoimingute osakond | 11 | 0,4 |
Ruumiloome osakond | 11 | 1,25 |
Sisekontrolli osakond | 6 | 2 |
Sotsiaal- ja tervishoiuosakond | 73 | 5,5 |
kokku | 368,5 | 27,35 |
Linnavalitsuse teenistuskohtadest 58% on töökohad ja 42% ametikohad.
Linnavalitsuse teenistujate keskmine vanus on 46 aastat. Linnavalitsuses töötamise keskmine staaž on veidi üle 11 aasta.
Tartu Linnavalitsuse teenistuskohtade hindamine ja palgasüsteem
Tartu Linnavolikogu on Tartu linna ametiasutuste palgajuhendis seadnud eesmärgiks maksta linnavalitsuse teenistujatele konkurentsivõimelist tasu, soodustada kvalifitseeritud töötajaskonna hoidmist, otsimist ja arendamist ning võimaldada teenistujatele konkurentsivõimelisi teenistustingimusi.
Palkade konkurentsivõime analüüsiks võrreldakse teenistujate palkasid samaväärsete teenistuskohtade palkadega palgaturul. Konkurentsivõime analüüsis võetakse aluseks Fontese palgauuring. Teenistujatele soovitakse maksta palka, mis ei jää alla palgauuringus nimetatud samaväärsete teenistuskohtade mediaantasemest.
Kõik linnavalitsuse teenistuskohad on ülaltoodud eesmärki silmas pidades hinnatud, kasutades Fontese, Riigikantselei ja Rahandusministeeriumi koostöös väljatöötatud metoodikat ametikohtade hindamiseks avalikus sektoris.
Ametikohtade hindamine:
- järjestab tööd organisatsiooni sees, tehes need omavahel võrreldavaks ja mõõtes erinevate tööde väärtust organisatsiooni jaoks;
- vähendab subjektiivsust tööde väärtuse hindamisel;
- loob selge aluse võimalikult õiglase ja põhjendatud palgasüsteemi kujundamiseks;
- lisaks on võimalik teha omavahel võrreldavaks erinevate organisatsioonide tööd, kasutades sama ametikohtade hindamise metoodikat.
Linnavalitsuse teenistuskohti on ülaltoodud metoodikat kasutades viimati hinnatud 2019. aastal, uus hindamine toimub sel aastal.
Kehtivate palkade analüüsimine hindamistulemustest lähtuvalt võimaldab kindlaks teha, kas organisatsioonis esineb ebakõlasid töötasude ja tööde keerukuse vahel. Analüüsi tulemusel selgub, millised ametikohad on sisemisest õiglusest lähtuvalt ülevõi alamakstud.
Kehtivate palkade turuga võrdlemine eeldab turuinfo olemasolu. Kui palgaturu info on kogutud samadel alustel ja turu erinevad tööd on hinnatud sarnase metoodikaga, siis on võimalik hinnata ka tänaste palkade konkurentsivõimet palgaturul ning tuua välja, millised ametikohad on turust lähtuvalt üle- või alamakstud.
Tuginedes teenistuskohtade hindamise tulemustele ja palgaanalüüsidele, on linnavalitsuses kasutusel palgaastmestik, mille loomisel on aluseks võetud avaliku teenistuse kogu Eesti mediaantase. Vastavalt teenistuskohtade suhtelisele väärtusele, mis määrati teenistuskohtade hindamise käigus, on tööd koondatud gruppidesse. Ühte gruppi on koondatud sarnase tööväärtusega tööd. Igale teenistuskoha grupile (palgaklassile) on määratud sobilik palgavahemik, tuginedes nii täna makstavatele palkadele kui ka turuinfole ja palgaanalüüside tulemustele. Iga palgaklassi sees on määratud palgatasemed (miinimum, maksimum ja tüüpiline palgamäär palgaklassi sees).
Palgaklass | Kirjeldus | Alumine piir | Keskpunkt | Ülemine piir |
1 | Spetsialist I | 833 | 1042 | 1250 |
2 | Spetsialist II | 1136 | 1419 | 1703 |
3 | Vanemspetsialist | 1279 | 1599 | 1918 |
4 | Peaspetsialist I | 1443 | 1803 | 2164 |
5 | Peaspetsialist II | 1632 | 2040 | 2448 |
6 | Tippspetsialist I | 1847 | 2309 | 2771 |
7 | Tippspetsialist II | 2093 | 2616 | 3140 |
8 | Juht I | 2380 | 2975 | 3570 |
9 | Juht I | 2713 | 3391 | 4069 |
Fontese poolt koostatud 2021. a avaliku sektori palgauuringu andmete kohaselt jäi Tartu Linnavalitsuse teenistuskohtade palgatase olulisel määral ja juhtudel (312 teenistuja puhul) alla soovitud taset (samaväärsete teenistuskohtade mediaantase). Suurim erinevus võrreldes mediaantasemega ulatus 40%ni. Enim jäid palgaturu mediaantasemele alla IT-, inseneri- ja ehituskompetentsiga teenistujate palgad. Linna 2022. a eelarves ette nähtud linnavalitsuse struktuuriüksuste täiendavad palgavahendeid (311 816 eurot (brutosumma)) kasutati teenistujate palkade tõstmiseks vähemalt nende palgaklassi miinimumtasemele (61 teenistujat) ja võrreldes palgaturu mediaantasemega suurima mahajäämusega teenistujate palkade korrigeerimiseks.