Asutuse nimetus: | Tartu Linnavolikogu |
Koosoleku pidaja: | Keskkonnakomisjon |
Reg nr: | 8 |
Kuupäev: | 01.06.2022 |
Kellaaeg: | 17:00 - 18:25 |
Toimumise koht: | Tartu, raekoda |
Juhataja: | Mart Hiob |
Protokollija: | Marys Piller |
Osalejad: | Nikolai Männik, Martin Ottas, Alipi Borin, Andrus Punt, Armen Šahbazjan, Mart Hiob, Irja Alakivi, Loone Ots, Eino Erkki Johannes Rantanen, Laura Danilas, Olev Raju, Tanel Tein, Merle Jääger kirjalikult |
Puudusid: | Mati Malm, Kristel Birgit Potsepp |
Kutsutud: | abilinnapea Lemmit Kaplinski |
Seisund: | Allkirjastatud |
Sarja indeks: | 1-3 Linnavolikogu alatiste komisjonide protokollid |
Failid: | LVK_KEK_Protokoll_01_06_2022.asice ( 84 kb ) |
TARTU LINNAVOLIKOGU
KESKKONNAKOMISJON KOOSOLEKU PROTOKOLL |
|
Tartu |
01. juuni 2022. a. nr 8 |
Päevakord:
1. Tartu Linnavolikogu määruste muutmine keskkonnahoidlike sündmuste ja tegevuste nõuete sätestamiseks
2. Südalinna Kultuurikeskuse muinsuskaitse eritingimused
3. Kohapeal algatatud küsimused
1. Tartu Linnavolikogu määruste muutmine keskkonnahoidlike sündmuste ja tegevuste nõuete sätestamiseks
Kuulati abilinnapea Lemmit Kaplinski ettekannet, komisjoni liikmete küsimusi ja Lemmit Kaplinski vastuseid neile.
Tulenevalt Tartu Linnavolikogu 19.05.2022 määrusest nr 96 "Tartu linna eelarve koostamise, täitmise ja finantsjuhtimise kord" kohustub Tartu linna eelarvest toetuse saaja järgima Tartu linna veebilehel avalikustatud keskkonnahoidlike sündmuste korraldamise juhendis sätestatud miinimumnõudeid või keskkonnahoidliku tegevuse põhimõtteid. Tartu linna eelarve koostamise, täitmise ja finantsjuhtimise kord seab reeglid üldisemalt, kuid lisaks sellele on olulises mahus täpsemaid reegleid eri tüüpi sündmustele ja tegevustele toetuse taotlemiseks. Käesoleva eelnõuga viiakse keskkonnahoidlikkusega seotud nõuded sisse konverentsi toetuse korda, rahvusvähemuse ühingu toetuse korda, asumiseltsi toetuse korda, huvihariduse toetuse korda ja avaliku ürituse korraldamise ja pidamise nõuetesse. Regulatsioon on kõigis määrustes ühesugune, taotleja peab kirjeldama enda poolt rakendatavaid meetmeid toetust taotledes vastavalt taotlusvormile, sündmust või tegevusi ellu viies tuleb lubatud meetmed praktikas rakendada ning hiljem aruandes ülevaade esitada meemete rakendamise kohta. Aruandes on olulisel kohal fotomaterjal, millega saab erinevate meetmete rakendamist tõendada.
Komisjon palus parandada eelnõudes leiduvad kirjavead ning kaaluda edaspidi keelekasutuse parandamist, et vältida sõnastuse mitmeti mõistetavust.
Komisjon otsustas kõigi poolthäältega määruse eelnõud toetada.
2. Südalinna Kultuurikeskuse muinsuskaitse eritingimused
Mart Hiob tegi ülevaate Südalinna Kultuurikeskuse muinsuskaitse eritingimustest, mis on saadaval ka Tartu linna veebilehel: https://www.tartu.ee/pilv/s/UkoJ8BEXAdXZ0a2.
Tänane kesklinna park on keskaegse linnamüüri taga olnud ala, mis oli enne II Maailmasõda tihedalt hoonestatud. Poe ja endise Kauba tänava vahel oli kaubahoov ning ülejäänud alal erinevad äri- ja eluhooned, millest kõige esinduslikum oli Vabaduse puiestee ääres asunud kõrge torniga pritsimaja. Enamik hooneid hävis 1941. a pommitamise tagajärjel ning vähesed püstijäänud hooned hävisid 1944. a pommitamisel. Pärast sõda rajati ilma projektita haljasala ajutise lahendusena– planeeringutes kavandati alale järjepidevalt kas esindusväljakut või ühiskondlikke hooneid. Tulenevalt Südalinna Kultuurikeskuse kavandatavast asukohast vanalinna piiril ja endiste kaitserajatiste maa-alal seavad muinsuskaitse eritingimused alale hoonete püstitamisele mitmeid piiranguid. Ehitamine välistatakse Poe tänava ääres maa sees säilinud linnamüüri ja bastioni peale. Ülejäänud endise kaubahoovi alal asunud kaitserajatiste tõttu, võib alale ehitamise üle otsustada alles pärast arheoloogiliste uuringute läbiviimist. Kui leitakse kaitserajatiste jäänuseid, on lubatud ainult üleulatuv ehk konsoolne ehitamine. Kultuurikeskuse ehitamine on välistatud ka endisele jõeäärsele turuplatsile ehk tänasele Vabaduse puiesteele ja jõeäärsele haljasalale.
Eritingimuste kohaselt on kultuurikeskuse püstitamiseks soovituslik ala Küüni-Uueturu-Vabaduse-endise Kauba tänava kvartal, kus leiduvad uusaegsed, pärast põhjasõda püstitatud hoonete alusmüürid ja keldrid, mida aga ei tule kohustuslikus korras säilitada. Eritingimused määravad kohustusliku ehitusjoone ajaloolistele tänavajoontele, kus peab paikneva vähemalt üks kultuurikeskuse sein.
Mart Hiob tutvustas Merle Jäägeri kirjalikult esitatud seisukohti Südalinna Kultuurikeskuse ja kesklinna teemal: Tartut on viimastel aastatel tihti tabanud tugevad valingvihmad, mis tekitavad uputusi, probleem süveneb, kuna järjest rohkem maapinda kaetakse kõvakattega – seetõttu tuleks uuesti üle vaadata ja ümber projekteerida sademevee kollektorid; kesklinna park oma suurte puudega on pakkunud suvel palava ilmaga meeldivat varju ja jahedust.
Mart Hiob selgitas, et nii sademevee säästliku käitlemise kui ka kuumasaarte probleemi on linnavalitsus teadvustanud ning sellega püütakse tegeleda. Seoses Südalinna Kultuurikeskuse ehitusega on kavas vähendada asfaltpinda Vabaduse puiesteel.
Komisjon võttis info teadmiseks.
3. Kohapeal algatatud küsimused
3.1. Irja Alakivi tegi ettepaneku algatada mõttevahetus, miks kaasamine ning elanike ettepanekutega arvestamine keskpargi teemal lonkab, menetlemist ei toimu ja tagasiside ettepanekute esitajatele on puudulik.
Mart Hiob selgitas, et Irja Alakivi esitas ettepaneku Südalinna Kultuurikeskuse keskparki ehitamise vastu olevate mõnede isikute kutsumiseks keskkonnakomisjoni koosolekule. Komisjoni esimehena ta sellega ei nõustunud, sest meil on kehtiv üldplaneering ja kõigil on olnud võimalik esitada oma seisukohti sellele. Samuti oli vaidlus keskpargi üle üks keskseid teemasid viimastel kohalikel valimistel. Tänaseks on Südalinna Kultuurikeskuse asjas otsus langetatud ning teema taaskord käsitlemine komisjoni koosolekul ei ole vajalik. Praegu on oluline keskenduda küsimusele, kuidas kultuurikeskus püstitada.
3.2. Andrus Punt tegi ettepaneku komisjoni sügisesse tööplaani võtta ülevaade Tartu linna kõrghaljastuse plaanist.
Mart Hiob selgitas, et rohevõrgustiku uuringut ja võimalikku teemaplaneeringut peaks ette valmistama ja komisjonis esitlema linnavalitsus. Kõrghaljastus on üks osa sellest.
Komisjon võttis info teadmiseks.
Mart Hiob | |
Koosoleku juhataja |
Marys Piller Protokollija |